Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

BIGBANK AS esitas 21.08.2008.a. Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eva Kurm ́i vastu võlgnevuse summas 5668,00 krooni ning avaldaja menetluskulude summas 250,00 krooni tasumiseks. 12.01.2009.a. kohtumäärusega tehti Eva Kurm ́ile makseettepanek, mis toimetati talle kätte 07.02.2009.a. Kohtule võla tasumisest ei teatatud. Makseettepanekule esitas Eva Kurm 20.01.2009 vastuväite ilma seda põhjendamata. Kohtunikuabi leidis, et kuna tegemist ei ole sisuliselt vastuväitega, tuleb antud asjas teha maksekäsk. 26.02.2010 esitas Eva Kurm maksekäsu peale määruskaebuse, milles selgitas, et ei ole maksekäsuga nõus. Vastuväidet ei olnud ta põhjendanud, kuna vastuväite blanketil oli kirjas, et põhjendamine ei ole vajalik. Eva Kurm avaldas, et soovis asja arutada kohtuistungil, et saaks arutada kompromissi sõlmimise võimalikkust ning esitada tõendeid. Eva Kurm taotles Tartu Maakohtu 04.02.2010.a. kohtumääruse (maksekäsk) tühistamist. Samuti palus Eva Kurm riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

Kohtunikuabi rahuldas Eva Kurm ́i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 26.02.2010.a. määrusega. 25.03.2010.a. määrusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse ning edastas kohtunikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 ja 6 alusel. 27.04.2010.a. edastas BIGBANK AS kohtule oma seisukoha määruskaebuse osas. Vastustaja ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu ja seda järgmistel põhjendustel. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitada 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Sama paragrahvi lõige 2 sisaldab ammendavat loetelu asjaoludest, millele võlgnik võib määruskaebuse esitamisel tugineda. Võlgnik ei ole oma määruskaebuses tuginenud ühelegile TsMS § 4891 lg-s 2 toodud asjaolule. Võlgnikule on 12.01.2009.a. kohtumäärusega tehtud makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud 07.02.2009.a. Makseettepanekule esitas võlgnik 20.01.2009.a. vastuväite blanketil vastuse, milles tunnustas võlga. TsMS § 440 lg-s 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtuks loetakse selline teise poole tegevus või tahteavaldus, millega ta nõustub hageja protsessuaalse nõudega. Selline tahteavaldus on puudutatud isiku arvates võlgniku poolt makseettepaneku vastuses tehtud. Seega võib võlgniku tahteavaldust lugeda makseettepaneku (võlanõude) õigeksvõtmiseks. TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt on kostja poolt hagi õigeksvõtmine kohtu jaoks siduv. Seda asjaolu kinnitab ka Uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri mille kohaselt võib kostja lõpetada hagimenetluse hageja protsessuaalse nõudega nõustudes (hagi õigeksvõtt). Siinkohal ei või kohus pärast kostja vastavat tahteavaldust enam asja sisuliselt otsustada, seda ka siis, kui ta on kindlalt arvamusel, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Hagi kostja poolt õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Puudutatud isik leiab, et see põhimõtte kehtib ka maksekäsu kiirmenetluses, kui võlgnik oma vastuses makseettepanekule võtab selles toodud nõue õigeks. Seega on maksekäsu tegemine võlgniku suhtes tsiviilasjas nr 2-08-59571 seaduslik ja põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 1 kohaselt maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on teinud kindlaks, et määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja et määruskaebus vastab seadusega ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. Eva Kurm ́ile tehti maksekäsk põhjusel, et tema poolt esitatud vastuväide makseettepanekule ei olnud kohtunikuabi hinnangul sisuline vastuväide. TsMS § 485 lg 2 teise lause kohaselt ei ole vastuväite põhjendamine vajalik. Oma vastuväites on Eva Kurm märkinud, et esitab vastuväite kogu nõudele ning seejärel nõude tunnustamise reale märkinud summaks 5668 krooni. Määruskaebuse sisu ja asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et Eva Kurm on vastuväite ulatuse lahtreid vastuväite blanketil tõlgendanud selliselt, et esmalt tuleb märkida, kas vastuväide esitatakse kogu nõudele või ainult osale ning seejärel vastuväite ulatust konkreetse summaga täpsustada. Seetõttu ei ole asjakohane BIGBANK AS-i viide TsMS § 440 lõikele 1.

TsMS § 486 lõike 1 kohaselt kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Kui avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses väljendanud soovi, et vastuväite esitamisel nõude menetlemine lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 4891 lg 4 maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.