Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 26.02.2010.a. esitas OÜ G (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 706 776 krooni ulatuses ja vara vaid 18 683 krooni väärtuses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 03.03.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ G (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri – Ly M. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul likviidset vara kokku 20 445 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul 737 605.51 krooni ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ja võlausaldajad ei ole nõus tasuma raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks klientide arvu vähenemist, käibe suurt langust, käibevahendite puudust ja sellest tekkinud kahjumit. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 31.03.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajatel vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 20 445 krooni, kohustusi on kogutud andmete kohaselt 737 605.51 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 31.03.2010 määrusega OÜ G (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ G (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 500 krooni ja hüvitada halduri büroo kantud kulutused summas 3 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning see tuleb välja mõista võlgnikult. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Vladimir G.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.