Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-09-22628 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 16.07.2003. a sõlmisid hageja ja L. K. tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr 3017452, mille üldtingimuste p 2.1 kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil * ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingimsute p 7.1 kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud päevaks. 20.05.2005. a suri L. K. ja hagejale teadaolevalt päris * poeg Ivo Kurina, kes jätkas seal elamist ja elektrienergia tarbimist. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa väljatrükk, millest nähtub, et kinnistu nr * omanik on alates 20.11.2006 Ivo Kurina. Ivo Kurina poolt on tasumata hagejale 04.11.2008. a arve nr 7080850189 summas 6341,37 krooni, millise tasumise tähtaeg oli 19.11.2008. Nimetatud arve on väljastatud kostjale seoses sellega, et kostja tarbis elektrienergiat omavoliliselt. Akt omavolilise tarbimise kohta koostati 03.11.2008. a. Tuvastati, et aadressil * on talu õuel olevale mastile ebaseaduslikult ühendatud kahesooneline vaskkaabel, millega toideti talu elektripaigaldist. Hageja on tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks teinud arvestuse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 34 toodud metoodikale ja saanud tekitatud kahju suuruseks 6341,36 krooni (lisa aktile nr 4 03.11.2008). 04.11.2008. a väljastas hageja kostjale arve nr 7080850189 summas 6341,37 krooni, tasumise tähtajaga 19.11.2008, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Lepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt on müüjal tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda kliendilt viivist. Viivise suurus on 0,06% päevas. Seisuga 18.09.2009 on viivis kokku 1153 krooni. Menetluse käik 19.05.2009. a esitas Fortum Elekter AS Pärnu Maakohtu maksekäsukeskusesse maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ivo Kurina vastu põhinõudes 6341,37 ja viivise nõudes summas 685 krooni (0,06% päevas 19.11.2008 - 18.05.2009). 21.05.2009. a tegi kohtunikabi I. Kurina'le makseettepaneku tasuda avaldajale Fortum Elekter AS makseettepaneku kättesaamisest alates 15 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud võlgnevus koos menetluskuludega. Maksettepanek toimetati I. Kurina'le allkirja vastu kätte 09.06.2009. a. 22.06.2009. a esitas I. Kurina maksekäsu kiirmenetluses kohtule vastuväite kogu nõude ulatuses. 10.09.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Fortum Elekter AS nõue Ivo Kurina vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-09-22628 11.09.2009. a määrusega kohustas Pärnu Maakohus Fortum Elekter AS-i esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.09.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja I. Kurina vastu põhinõudes summas 6341,37 krooni ja viivise nõudes summas 1153 krooni. 22.09.2009. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 11.12.2009. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 21.09.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohtule on esitatud Fortum Elekter AS ja L. K. vahel sõlmitud elektrienergia müügileping nr 3017452 /tlk 32/, mille kohaselt on elektrienergia tarbimiskohaks *. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele suri L. K. 20.10.2005. a ning vastavalt Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa väljatrükile on kinnistu omanik on alates 20.11.2006 Ivo Kurina /tlk 41/. Pärimisseaduse (kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on Ivo Kurina poolt on tasumata hagejale 04.11.2008. a arve nr 7080850189 summas 6341,37 krooni /tlk 34/, millise tasumise tähtaeg oli 19.11.2008. Nimetatud arve on väljastatud kostjale seoses sellega, et kostja tarbis elektrienergiat omavoliliselt. Akt elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise kohta nr 4 koostati 03.11.2008. a /tlk 43/, mis on allkirjastatud akti koostaja s.o Fortum Elekter AS müügiesindaja J. Loodma ja

2-09-22628 eleketrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutaja I. Kurina poolt 03.11.2008. a. Tuvastati, et aadressil * on talu õuel olevale mastile ebaseaduslikult ühendatud kahesooneline vaskkaabel, millega toideti talu elektripaigaldist /tlk 43, 45/. Akti lisa nr 4 kohaselt kuulub akti alusel tasumisele 6341,36 krooni e 4680 kWh elektrienergia eest. Arvestus on koostatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007. a määrusele „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ elektrienergia ebaseadusliku tarbimise eest perioodil alates 02.11.2007 kuni 03.11.2008.a /tlk 44/. Kostjale esitati 04.11.2008. a arve nr 7080850189 omavolilise elektrienergia tarbimise eest summas 6341,37 krooni ja maksetähtajaks oli 19.11.2008. a. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /tlk 33/ p 7.4 kohaselt on müüjal lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitatud poolelt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt eisuga 18.09.2009 on viivis kokku 1153 krooni /viivise arvestus tlk 31/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ivo Kurina'lt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 7494,37 krooni, millest põhivõlgnevus on 6341,37 krooni ja viivis 1153 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud s.o tasutud riigilõiv hagi eest jätta kostja kanda.

2-09-22628 Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 10/ ja hagiavalduse esitamisel 650 krooni /tlk 49, 51/, riigilõiv kokku 1400 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 3. lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 1400 krooni s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.