(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.mail 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-35321
Tsiviilasi
AS Rait hagi Viljar Merisalu vastu võla, viivise ja leppetrahvi nõudes
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rait AS, registrikood 10152828, asukoht Reola Ülenurme vald Tartumaa, esindaja Eve Laine, vandeadvokaadi vanemabi
Asja läbivaatamise aeg
Kostja: Viljar Merisalu, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx 04.mail 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Viljar Merisalu ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Viljar Merisalu võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Rait võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon-kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
13.07.2009.a esitas AS Rait Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse Greenway OÜ ja Viljar Merisalu vastu 244 816.20 krooni põhivõla, viivise ja leppetrahvi solidaarnõudes. 30.07.2009.a kohtumäärusega keeldus kohus menetlusse võtmast AS Rait hagi OÜ Greenway vastu, kuna nimetatud kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot (PankrS § 44 lg 1) ja saatis AS Rait hagiavalduse Viljar Merisalu suhtes lahendamiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostja Viljar Merisalu’le isiklikult
Tsiviilasi nr 2-09-35321 kätte, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagivalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue 05.11.2008.a kokkuleppest tuleneva põhivõla, viivise ja leppetrahvi saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 12 500 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 3000 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 12 500 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades esindaja töö mahtu ja kvaliteeti ning asja ja menetluse iseloomu, hindab kohus hageja kulud esindaja õigusabile mõistlikuks. Hageja põhjendatud ja mõistliku menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.