Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

viivis menetluskuludelt 9 122 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte hageja esindajale ja otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 08.08.2007.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu nr. 06-188581-VL, mille alusel hageja võimaldas kostjale laenu 71 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2010.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole ja kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi katteks iga kuu 15-ndal kuupäeval 2 021 krooni ja 65 senti. Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse alates 15.03.2008.a. Kuna kostja laenu tagasi ei maksnud, siis 27.06.2008.a. saatis hageja kostjale teatise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemise ja lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 12.07.2008.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 14.07.2008.a. ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. 03.09.2008.a.. esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summale 57 165 krooni ja 97 senti ning menetluskulude nõudes 522 krooni. 11.11.2009.a. jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul edastada. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist. Seisuga 30.11.2009.a. võlgneb kostja hagejale kokku 62 686 krooni ja 35 senti, millest laenu põhiosa 52 187 krooni ja 71 senti, intress 3 503 krooni ja 16 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 6 995 krooni ja 48 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, samuti on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 62 686 krooni ja 35 senti ning alates 01.12.2009.a. põhinõudelt 52 187 krooni ja 71 senti kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, määratleda hageja menetluskuluna 9 022 krooni ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – laenuleping, laenu tagastamise maksegraafik, laenu andmed, konto väljavõte sooritatud operatsioonidega, lepingu ülesütlemine, kohtumäärus, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 03.12.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati korduvalt nii kohtule teadaolevate kostja elukoha aadressidelt kui ka tööandjalt, kuna kostja oli töölt lahkunud. Rahvastiku andmebaasis ja muudes registrites on kostja elukoht sama. Ida Politseiprefektuurile on kostja elukoht teadmata. Kohus 26.02.2010.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 26.02.2010.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 01.12.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 9 022 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 100 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 147, § 162, § 177, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 29. juunil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.