Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Otsus loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja hagihinnalt. nnalt. esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihi Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt AS Saurix Petroleum ja kostja, selle juhatuse liikme S Pi isikus, sõlmisid 22.10.2007.a. naftasaaduste tähtajatu ostu-müügilepingu nr. R/089. 04.03.2008.a. tellis kostja hagejalt 1000 liitrit eriotstarbelist diislikütust, mille hageja samal päeval toimetas kostja näidatud aadressile Kuusiku, Rapla vald. Kaup võeti stl. 59554 alusel vastu ja kostjale esitati arve nr. TL-001500 summale 12 700 krooni. Kostja jättis arve tähtaegselt tasumata, mistõttu hageja esitas 11.04.2008.a. Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu avalduse summale 12 700 krooni ja tasus selleks riigilõivu 250 krooni. Kohtumenetluse kestel kostja tasus hagejale võlgnevuse põhisumma, kuid kõrvalnõuetele esitas vastuväite alles 26.11.2009.a. Seisuga 10.12.2009.a. võlgneb kostja hagejale viivitusintressi 1 450 krooni ja 50 senti ning hageja tasutud riigilõivu 250 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. ja p. 6, 108 lg. 1, 113 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena - leping, saateleht, arve, konto väljavõte, viivise arvestus, viivise arve, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Hagiavaldus on kohtule saabunud 15.12.2009.a. Kohus 22.12.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Kostja kohtule ei vastanud, kuigi on hagimaterjali kätte saanud. 01.02.2010.a. määras kohus korraldada eelistung 01.03.2010.a., saatis pooltele kutsed ning hoiatas kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostjale kohtukutset edastada ei õnnestunud, mistõttu kohus määras eelistungi toimumise uueks ajaks 29.04.2010.a. ja edastas kostjale kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seega on istungi toimumise aeg kostjale teada, kostja istungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada, määrata kindlaks hageja menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele viivisesummas 1 460 krooni ja 50 senti. Nõudesummasse 1 710 krooni ja 50 senti on lisatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, mis aga on käsitletav hageja kohtukuluna ja kuulub hüvitamisele menetluskulude all. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja ei ole hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu tasunud, vaid on lähtunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr. 132 kehtestatud piirmääras 5 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100-101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 177, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 29. juunil 2010. a. Nooremreferent

/allkiri/

Sirja Tooming Lea Herne Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.