Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprill 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-10-5557
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi P O vastu 94 742 krooni ja 60 sendi ning lisanduva viivise nõudes 64 820 krooni ja 07 senti
Hagi hind hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu esindajad linn 51006, esindaja volikirja alusel A M , isikukood xxxx, asukoht Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu 51006, Tartumaa. Kostja: P O, isikukood xxxx, elukoht xxxxx Eelmenetluses Eelmenetluses
30.04.2010.a.
Resolutsioon: Rahuldada BIGBANK AS hagi P O vastu 94 742 krooni ja 60 sendi ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista P O’lt O’lt (isikukood xxxxx) xxxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 94 742 (üheksakümmend üheksakümmend neli tuhat seitsesada nelikümmend nelikümmend kaks) kaks) krooni ja 60 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks menetluskuludeks kohtukulude kohtukulude katteks 10 170 (k (kümme tuhat ükssada seitsekümmend) kümmend) krooni ja mõista see summa välja P O’lt seitse O’lt (isikukood xxxxx) xxxxx) BIGBANK
(reg.kood 10183757) kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Välja mõista P O’lt O’lt (isikukood xxxxx) xxxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 01.0 01.02 .02.201 .2010.a. kuni tagastamata krediidisumma 64 820 krooni ja 07 senti senti täieliku tasumiseni viivis 24,3 24,37 ,37% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 26.10.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxxxst, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni intressimääraga 25,03% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte vahel sõlmitud kokkulepetega krediidisummat suurendati ja muudeti intressimäära, mille tulemusena kokku jäi kostja kasutusse 69 585 krooni ja 83 senti intressiga 24,37% krediidisummalt aastas. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 05.09.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 02.10.2008.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 90 400 krooni ja 59 senti. Pärast lepingu ülesütlemist kostja tasus krediidisumma katteks 4 000 krooni, mistõttu võlgnevuse põhisummaks jäi 64 820 krooni ja 07 senti. Seisuga 01.02.2010.a. võlgneb kostja hagejale kokku 94 742 krooni ja 60 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 64 820 krooni ja 07 senti, intress 6 807 krooni ja 34 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 944 krooni ja 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 21 170 krooni ja 59 senti. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista ja lisaks sissenõutavale viivisele alates 01.02.2010.a. viivis 24,37% tagastamata krediidisummalt 64 820 krooni ja 07 senti aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtu antud ajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, maksegraafikud, viivise arvestus, võlateatised, õigusabi arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 05.02.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati korduvalt hoiutähtaja möödumisel, samuti kostja tööandjalt, mistõttu kohus 26.03.2010.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti politsei kaasabil. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 29.03.2010.a. on hagimaterjal talle kätte toimetatud, mida tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 28.04.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 8 670 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 08.juunil 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.