Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 15 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 20 615 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 188 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid P . Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul täielikult vara. Osaühingu N B N (likvideerimisel) kohustused moodustavad 1 473 900,66 krooni. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetu põhjustele ei ole ajutine haldur saanud hinnangut anda, kuna puudus võimalus ettevõtte raamatupidamise ning muu dokumentatsiooniga tutvumiseks. Ajutise halduri hinnangul on Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrotimenetluses eeldatavasti vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus, sh võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri arvates on tegemist raske juhtimisveaga, kuna ettevõtte juhtkond ei ole esitanud pankrotiavaldust. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul teadaolevad varad puuduvad ning kohustused on 1 473 900,66 krooni, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd Osaühingu N B N (likvideerimisel) pankrotimenetluses on eeldatavasti vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus, sh võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu, siis tuleb hoolimata asjaolust, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks tulenevalt PankrS §-st 29 lg 1 ja 31 pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise võimaluste ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 115 krooni, kokku summas 20 615 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 1 188 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 20 615 krooni ja tehtud vajalikud kulutused 1 188 krooni välja mõista võlgnikult, Osaühingult N B N (likvideerimisel). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Harju Maakohtu 12.02.2010 määrusega vabastati võlgnik pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 7 p 1, mille kohaselt pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse esitamisel 150 krooni tuleb võlgnikult välja mõista riigilõiv 150 krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.