Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KORTERIÜHISTU

kasuks

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb Lk 1 / 3

2-09-38130 apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohus 12.02.2010.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis NARVA DAUMANI 15 KORTERIÜHISTU nõude V N vastu 10 876,05 krooni saamiseks üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.03.2010.a esitas NARVA DAUMANI 15 KORTERIÜHISTU kohtule hagiavalduse V N vastu, mille kohus 31.03.2010 määrusega võttis menetlusse. Kostja 18.04.2010.a kohtule elektrooniliselt esitatud kirjas tunnistas hagi. Selgitas, et ta on tegelikult korteriühistule võlgu umbes 20 000 krooni. Võlgnevuse tasumata jätmist selgitab oma raske materiaalse olukorraga töö puudumise tõttu. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks ning sel alusel kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kostja korteri omanikuna ei ole täitnud oma majandamiskulude tasumise kohustust ning hagejal on õigus korteriomandiseaduse § 1 lg 1, 2, § 2 lg 1, § 13 lg 1, korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ja § 151 lg 1, võlaõigusseaduse § 100 ja 101 lg 1 ja 113 alusel nõuda võlgnetava summa ja viiviste tasumist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotleb menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 133 lg 1 ja 2 on käesoleva hagihinnaks 19 602,80 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga 19 602,80 krooni tasumisele riigilõiv 4000 krooni. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse Lk 2 / 3

2-09-38130 hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega hagiavalduse kohtule esitamisel pidi hageja maksma täiendavalt riigilõivu summas 3250 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv 4000 krooni. Enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus kooskõlas TsMS § 150 lg 4.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.