Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ Eesitas 28.12.2009.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 06.01.2010.a. määrusega ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku põhitegevuseks oli Balti riikidest ja Venemaalt metsatoorme ost ja edasimüük. Võlgniku vara AS Swedbank andmetel on võlgniku arvelduskonto nr 221037381212 saldo null, samuti on arvelduskonto nr 221038246194 saldo on null. AS-s Swedbank on võlgnikul ka laenu krediitkaardi võlgnevusest laenujääk 4 661,10 krooni, millest intressi võlg 72,23 ja intress 18.01.2010 seisuga 18,64 krooni. Krediitkaardi tagatiseks on tähtajaline hoius nr 222038249080 summas 5 944,37 krooni. Kontole on seatud arest kohtutäitur Risto S ́a akti alusel. AS SEB andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX saldo 0. Konto on arestitud kohtutäitur Risto S ́a poolt. DnB Nord Bank ́s on konto XXXXXXXXXXXXXXXX saldo 9,68 krooni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis on võlgnikul neli arvelduskontot alljärgnevate saldodega: EEK –1 643,49 EEK (miinussaldo); EUR 0,55; SEK 84,90; RUB 0.00. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku raamatupidamises formaalselt üleval 5 000 000 krooni suurune nõue Läti äriühingu SIA P vastu, kuid eelnimetatud äriühing on oma tegevuse lõpetanud ja faktiliselt pankrotis. Kas pankrot on ka välja kuulutatud, ei oska allakirjutanu (juhatuse liige Meelis K) öelda. SIA-l P puudub püsiv tegevuskohta ja vara. Nimetatud võlgnevuse kohta tehti ajutise halduri poolt täiendavaid järelepärimisi võlgniku juhatuse liikmetele. Juhatuse liikmete vastused ja dokumendid on lisatud käesolevale aruandele. Juhatuse liikmed on kinnitanud, et võlgnikul puudub vara. Põhivarana arvel olev laadur- ekskavaator CASE 695SR2 on liisinglepingu nr 20073790 kohaselt AS NORDEA FINANCE ESTONIA omand. Laadur-ekskavaatorit peetakse ühe isiku poolt kinni Rootsis. Seega võlgnikul praktiliselt vara puudub. Võlgniku võlad Maksu –ja tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõlg 21.01.2010 seisuga 248 180 krooni. Maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress on 6 478 krooni. Seega on võlgnevus maksu – ja tolliametile kokku 254 658 krooni. Võlgnevus hankijatele on 1 203 895 krooni. Tasumata liisinglepingute jääk on 439 652 krooni. Seega on võlgniku võlgnevuste kogusumma 1 898 205 krooni. Võlgniku maksejõuetus on ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna ajutise halduril olemasolevate andmete kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur seisukohal, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele tuleks võlgniku pankrotimenetlus lõpetada määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Venemaa puidu vahendamise, kui peamise tuluallika, lõpetas võlgnik siis, kui Venemaa otsustas sisse seada ümarpuidu väljaveo tollid. Samal ajal vähenes nõudlus metsamaterjalide järgi Eesti naaberriikides. Võlgnik siiski

jätkas puidu kokkuostu ja müüki skandinaavia riikidesse läbi Läti Vabariigi. 2008. aasta lõpul aga langes järsult nõudlus ja sellega koos ka puidu ostuhinnad. Lattu ostetud kauba väärtus vähenes ca 70 % võrra, mis tõi kaasa suure kahjumi ja tegevuse peatumise selles vallas. Rootsi ehitusturud sattusid langusesse ja võlgniku teeneid puidu ostu-müügi vahendamisel enam ei vajatud. Edasine tegevus energia –ja hakkepuidu valdkonnas ei andnud soovitud tulemusi, võlgnik suutis müüa Pärnu sadamast vaid ühe laeva hakkepuitu. Äripartner Biowatti OÜ lubas osta võlgnikult mitu järjestikust laevatäit hakkepuitu nii Läti Salaszkriva kui ka Pärnu sadamast, kuid kontaktid katkesid. Samas oli võlgnik varunud puitu, mis tuli sadamate hoiutrahvide vältimiseks nüüd odava hinnaga maha müüa. Võlgniku tegevus peatus. Võlgnik otsustas esitada kohtule pankrotiavalduse. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole haldurile teadaolevatel andmetel kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur palub välja mõista halduri tasu 18 000 krooni ja pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 2000 krooni.

Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. OÜ E põhitegevuseks oli Balti riikidest ja Venemaalt metsatoorme ost ja edasimüük. OÜ E osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Juhatuse liikmeteks on Meelis K ik XXXXXXXXXXXXXXXX ja Vahur E ik XXXXXXXXXXXXXXXX. Osanikeks on Teemu Matias P , Meelis K ja Vahur E , kõigi osa on võrdne (33.33 %). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 01.04.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ E võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiitkontole 50 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ E dokumentidehoidjaks Vahur E ́i (ik XXXXXXXXXXXXXXXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu 18 000 krooni ja pankrotimenetluse kulutusete katteks 2000 krooni, kokku 20 000 krooni. Kohus leiab, et põhjedatud on halduri kasuks välja mõista pankrotihaldri tasu summas 20 000 krooni võlgniku juhatuse liikmetelt.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.