2-09-17387/3 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik AM esitas 19.04.2009.a kohtule hagi IOÜ vastu, milles palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 277 023 krooni, puhkusehüvitise 34 667 krooni, tulumaksu 59 501 krooni, sotsiaalmaksu 102 858 krooni ning kogumispensioni makse 6233 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud, ettenähtud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohus leiab, et hageja nõue töötasu ja puhkusetasu väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kirjeldavast osast nähtuvalt on hagejal saamata palk netosummas 217 411 krooni ja puhkusehüvitis 26 675 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 217 411 krooni ja puhkusehüvitis 26 675 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumisepensioni makse väljamõistmiseks ei ole õiguslikult põhjendatud. Tulumaksuseaduse § 40 lg 4 kohaselt peab tulumaksu kinnipidaja kandma tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4 kohaselt peab käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 4 sätestab, et sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendava sissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kuna tulumaks, sotsiaalmaks ja kogumispensioni makse tasutakse Maksu- ja Tolliameti arvele, siis puudub hagejal alus nõuda neid enda kasuks välja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus