Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Tulenevalt PankrS § 82 lg 1 ja 3 kohustub pankrotihaldur määrama hagejatele hääli võrdeliselt esitatud nõuete suurustega. Haldur pole seda teinud. Otsuse vastuvõtmise õiguspärane kord eeldab kõikidele õigustatud isikutele häälte määramist. Hagejate I ja II nõude aluseks olevad asjaolud ja dokumendid pidid olema haldurile teada juba ajutise halduri aruande koostamisel ja kohtusse esitamisel 16. 02. 2009.a. Põhjendamatu oleks väita, et häälte määramine oli takistatud tulenevalt info puudumisest. Esitatud asjaoludel oli pankrotitoimkonna valimist puudutava otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikutud seadusest tulenevat korda. Kooskõlas PankrS § 83 lg 1 lausega 1 kuuluvad vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistamisele. Alternatiivnõudena paluvad hagejad tuvastada otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 lause 1 järgi seoses otsuse vastuvõtmisel selleks ettenähtud korra olulisel rikkumisel. OÜ GTT suurvõlgniku - CIL.L.C – volitatud esindaja A G ’i toimkonda valimine rikub võlausaldajate ühiseid huve. OÜ GTT pankrotitoimkonna liikmena kohustub G kaitsma pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve ja valvama halduri tegevuse üle. CIL.L.C volitatud esindajana aga kohustub G käituma konkreetselt selle ühingu suhtes lojaalselt. Selge on, et OÜ GTT ja CIL.L.C huvid on omavahel tugevas vastuolus. Täites samaaegselt nii OÜ GTT pankrotitoimkonna liikme kui ka CIL.L.C esindaja kohustusi, tegutseb A G ilmselgelt huvide konflikti olukorras. Põhjendamatu oleks G ’ilt, kui OÜ GTT suurima võlgniku esindajalt, oodata kõikide võlausaldajate huvide arvestamist. G ’i pankrotitoimkonna valimise otsus tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1 lause 1 alusel muuhulgas ülalkäsitletud motiivil. Samuti on oluliselt rikutud PankrS § 79 lg 4, mis kohustab avaldama võlausaldajatele mitte ainult üldkoosoleku toimumise aega ja kohta, vaid ka päevakorda. Hagejatele polnud koosoleku päevakord teavitatud. Päevakorda ei nähtu ka Ametlikest Teadaannetest. Käsitlev rikkumine õigustab vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist PankrS § 83 lg 1 lause 1 alusel või, alternatiivselt, tühisuse tuvastamist TsÜS § 38 lg 2 lause 1 alusel ( tlk 2-4). OÜ JÄ, ASOÜ ja MIOÜ paluvad tunnistada OÜ GTT (pankrotis) vastu võlausaldajate 25.03.2009.a. üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonnaliikmete valimise kohta kehtetuks või tuvastada tühisust. Kostja vastus. Kohtule 08.05.2009. a esitatud vastuses (tlk 39-41) kostja leiab, et hagejate poolt on jätkuvalt tõendamata A G `i seotus alates 03.03.2009 ( pankroti väljakuulutamise päev, 03.03.2009 kohtumäärus tsiviilasi 2-08-91243 ) CIL.L.C. Hagejate poolt esitatud 24.01.2008 teade võlanõudest OÜ GTT vastu summas 7 724 523.00 krooni ) ei tõenda hagiavalduse p 5 märgitud asjaolu. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et peale 03.03.2009 on „ tegutsemine huvide konfliktis“. Häälte arvu määramise koosolekul toimus vastavalt PankrS § 82 lg 3. Hagejatel tuli PankrS § 94 lg 1 kohaselt esitada kirjalik avaldus (nõudeavaldus) haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Koosolekul viibinud võlausaldajad nõustusid halduri poolt neile ja teistele võlausaldajatele määratud häälte arvuga. Pankrotihaldur leiab ( tlk 48-55), et hagi on esitatud vale kostja vastu, pankrotivõlgniku nimel osaleb hagi läbivaatamisel pankrotitoimkonna esimees. Tulenevalt sellest, et 25.03.2009.a. oli

kolmapäev, tuli häälte määramise aluseks olevad dokumendid haldurile esitada hiljemalt neljapäeva, s.o. 19.03. 2009.a. õhtuks. Kuna hagejad OÜ JÄ ja OÜ AS ei esitanud häälte määramise aluseks olevaid dokumente seadusega sätestatud tähtaja jooksul (mõlemad võlausaldajad esitasid oma nõudeavaldused reedel, 20.03.2009), siis ei saanud haldur neile ka kolmapäeval, 25.03.2009.a. algusega kell 10.00 toimunud võlausaldajate I üldkoosolekul hääli määrata. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, millistest nõuetest oli haldur teadlik ajutise halduri aruande koostamise ajal, vaid oluline on iga võlausaldaja enda hoolsuskohustus esitada häälte määramise aluseks olevad dokumendid haldurile seadusega sätestatud tähtaja (3 tööpäeva enne üldkoosolekut) jooksul. Hagejate rõhuasetus on selles, et A G valimine OÜ GTT (pankrotis) pankrotitoimkonda rikub võlausaldaja ühiseid huve. Hagejate arvetes A.G il on oluline huvide konflikt sellel positsioonil, kuna ta on CIL.L.C., kes on väidetavalt ka OÜ GTT suurvõlgnik, volitatud esindaja. Ei ole tõendeid selle kohta, et A G i valimine OÜ GTT (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmeks oleks vastuolus seadusega, et A.G oleks võlgniku lähikondne. Haldurile jääb arusaamatuks, milliseid võlausaldajate ühiseid huve on rikutud. Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Valitud pankrotitoimkonna liikmete seas on G M väikese nõudega võlausaldaja poolt esitatud isik, ning A G ja N M on suure nõudega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Seega on pankrotitoimkonna valimine kooskõlas seadusega. Menetlusosalised soovisid asja läbivaatamist kohtuistungil, mis toimus 06.04.2010. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Asja materjalide on tõendatud, et Harju Maakohtu 03.03.2009. a. määrusega kuulutati välja OÜ GTT pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Ly M ja kohus määras korraldada esimene võlausaldajate koosolek 25. 03. 2009.a. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. PankrS § 83 lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemiseks arvates. Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejate väidetel on oluliselt rikutud PankrS § 79 lg 4, mis kohustab avaldama võlausaldajatele, mitte ainult üldkoosoleku toimumise aega ja kohta, vaid ka päevakorda. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nimetatud väide põhjendatud ega kooskõlas PankrS § 78 ja 79 lg 4 tooduga. Vastavalt PankrS § - le 31 lg 6 otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, § 78 lg 1 kohaselt toimub see mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist ja teises lõikes on sätestatud võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevus. PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, § 79 esimeses lõikes toodud juhtudel. Seega on hagejate viide nimetatud sättele asjakohatu, kuivõrd tegemist oli kohtu poolt määratud esimese võlausaldajate üldkoosolekuga, mida nõuetekohaselt kajastati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hagis kirjeldatu kohaselt 25.03.2009.a toimunud võlausaldajate koosolekul ei määranud haldur hagejatele OÜ JÄ ja ASOÜ, kuigi nõuete aluseks olevad dokumendid sisaldusid kohtutoimikus, millega tutvumist eeldas 16.02. 2009.a kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruanne ning valitud võlgniku pankrotitoimkond ( liikmed G M , N M ja A G ), ei olnud õiguspärane. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejate seisukoht, et pankrotihaldur kohustus kõigile hagejatele võrdeliselt nõude suurusega hääli määrama ja otsuse vastuvõtmise õiguspärane kord eeldab kõikidele õigustatud isikutele häälte andmist (tlk 3) või mitteandmise põhjendamist. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega, ning neljanda lõike kohaselt vaid üldkoosolekul osalenud võlausaldaja saab esitada vastuväite, kui ta ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja. OÜ GTT (pankrotis) võlausaldajate 25.03.2009.a. esimese üldkoosoleku protokollist (tlk 7-9), nähtub, et hääli anti võlausaldajatele OÜ FP T 341 häält, OÜ E 80 häält ja OÜ M I80 häält, koosolekul viibivad võlausaldajad nõustusid neile ning teistele võlausaldajatele antud häälte arvuga. JT ei nõustunud sellega, et OÜ JÄ ei saanud hääli ning ASOÜ kohta teavet protokoll ei kajasta. 20.09.2009 ja 06.04.2010 toimunud kohtuistungil on hagejate esindaja väitnud (tlk 82, 214), et OÜ JÄ ja ASOÜ, ei saanud hääli. OÜ JÄ ja ASOÜ määruskaebus on läbi vaadatud, Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2009 määrusega on jäetud Harju Maakohtu 25.03.2009 määrus häälte arvu kinnitamise osas muutmata (tlk 138-139). Harju Maakohtu 25.03.2009 määrus kajastab vaid protokollis märgitud hääli: OÜ FP terminal 341 häält, OÜ E 80 häält ja OÜ MI 80 häält. Võlausaldajale häälte arvu määramisel on oluline võlausaldaja üldkoosolekul viibimine vastavalt PankrS § 82 lg 4 ning seejärel määrab nimetaud sätte kolmanda lõike kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

Vaidlus puudub selles, et hagejad OÜ MI,OÜ JÄ ja ASOÜ viibisid vaidlusalusel üldkoosolekul. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate nõuded olid esitatud kohtule PankrS § 83 teises lõikes sätestatud tähtaega järgides ja selles, kas pankrotihaldur määras 25.03.2009.a võlausaldajate I üldkoosolekul hääli kõigile võlausaldajatele. Hagejate väidetel 25.03.2009.a võlausaldajate I üldkoosolekul otsustati häälte andmise üle vaid kolme võlausaldaja suhtes. Nähtuvalt OÜ GTT (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku protokollist (tlk 7-11) on antud hääli kolmele võlausaldajale, protokoll ei kajasta hagejatele OÜ JÄ ja ASOÜ häälte andmist/mitteandmist ega põhjendusi. Häälte kaebuse esitajatele andmata jätmisega on rikutud PankrS § 82 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluskorda. Kuna koosolekul jäeti hagejatele antavate häälte osas seisukoht võtmata, on põhjendatult kahtluse all ka toimkonna koosseisu õiguspärasus, sest hääletasid vaid kolm võlausaldajat, mis toob kaasa otsuse kehtetuse vaidlustatud osas. PankrS § 82 lõigete 1 ja 3 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Tallinna Ringkonnakohus on käesoleva vaidluse lahendamisel nõustunud ( tlk 152) kaebuse väitega, et häälte määramist ei saa seostada asjaoluga, kas haldur saab dokumendid kätte võlausaldaja käest või on need muul viisil sattunud tema käsutusse. PankrS § 82 lg 3 lausest 1 tuleneb üheselt, et häälte arv määratakse halduri käsutuses olevate dokumentide põhjal. Formalistlik ja eesmärgipäratu on seaduse tõlgendus, mille kohaselt peaks võlausaldajale hääli määrama üksnes ja ainult juhul, kui haldur saab nõude aluseks olevad dokumendid kätte võlausaldaja enda käest. Tallinna Ringkonnakohus on muuhulgas juhtinud tähelepanu, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus, tulenevalt PankrS § 82 lg 3 lausest 2 hindama, kas võlausaldajatele/hagejatele I ja II/ tuleks hääli määrata ka juhul, kui pankrotihaldur on nende nõuetega juba tutvunud või eeldab võlausaldajatele häälte määramine alati ja eranditult võlausaldaja nõude aluseks olevate dokumentide esitamist haldurile PankrS § 82 lg 3 lauses 2 sätestatud korras. Asjast nähtub, et pankrotihaldur pidi hagejate I ja II nõuetest ja nende aluseks olevatest dokumentidest teada saama hiljemalt aruande koostamisel. Ei nähtu, et haldur oleks maakohtu menetluse ajal seda asjaolu vaidlustanud ja eitanud oma teadlikkust kaebuse esitajate nõuetest. Puudub vaidlus selles, hagejad OÜ JÄ ja ASOÜ on oma nõuetest pankrotihaldurile teatanud ja üldkoosolekul osalenud. Nähtuvalt teatistest on need pankrotihalduri poolt kätte saadud 20.03.2009.a, seega 2 tööpäeva enne võlausaldajate I üldkoosoleku toimumist ning koosolekut protokollinud pankrotihaldur ei ole kajastanud oma seisukohta üldkoosolekul. Kohtu hinnangul on PankrS § 82 lg 3 esimese lause kohaselt halduril häälte arv määrata üldkoosolekul viibivale võlausaldajale halduri käsutuses olevate dokumentide põhjal. Kuivõrd asja sisulise arutamise käigus on tõendatud, et üldkoosolekul on rikutud PankrS § 82 tulenevat korda ja seeläbi võlausaldajate ühiseid huve on hagi põhjendatud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.