Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-20295
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
H K hagi IT E OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja keskmise palga saamiseks Hageja H K (xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, Ahtri 12, 10151 Tallinn) Kostja ImT E OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (Advokaadibüroo Hedman Partners Oy Eesti filiaal, Narva mnt 11d, 10151 Tallinn) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetluskulud jätta I T E OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud Hageja H K töötas töölepingu alusel kostja I T E OÜ juures alates 01.11.2008 piirkonnajuhina, kes tööalaselt allub müügijuhile. Tema tööstaaži antud tööandja juures arvestati alates
11.10.2006. Kostja 08.04.2009 käskkirjaga nr. 2 määrati talle distsiplinaarkaristus vallandamise näol, selle eest, et ta müüs perioodil mai 2008 kuni aprill 2009 tubakatooteid kostja juures kehtinud hinnakirjast madalama hinnaga, seejuures ka eraisikutele ning iseendale kui kioskipidajast FIE-le, millega rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas konkurentsikeeldu, ja põhjustas tööandjale varalist kahju 16 083,99 krooni (ilma käibemaksuta). Käskkirjas viidatakse töölepingu lõppemise alusena nii töö-lepinguliste kohustuste jämedale rikkumisele (TLS § 86 p.7) tööandja usalduse kaotamisele. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks, ennistada teda tööle ning välja mõista kostjalt keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest alates 08.04.2009 – 08.03.2010 eest summas 297 537,13 krooni ja kuni tööle ennistamiseni 27 048,83 krooni kuus ning menetluskulud. Hagi põhjenduste kohaselt oli töölepingu lõpetamine ebaseaduslik juba seetõttu, et 08.04.2009 kuni 21.04.2009 oli ta ajutiselt töövõimetu, mida tõendab haigusleht. Vallandamiskäskkirjast ei nähtu temaga töölepingu lõpetamise põhjus ja põhjendus ja sellest ei selgu, mille eest teda karistati. Tema karistamisel on rikutud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. 01.11.2008 sõlmitud töölepingus on pooled kokku leppinud, et pooltel ei ole teineteise suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone. Ta ei rikkunud töölepingus kokkulepitud konkurentsikeeldu, sest tema tegutsemine FIE-na ja see, et ta peab kioskit, millises müüb kostjalt ostetud sigarette, oli kostjal teada juba töölepingu sõlmimisel. Hageja oli kostja klientide andmebaasis juba alates 05.05.2008. Tõendamata on, et hageja müüs eraisikutele või teistele kostja klientidele tubakatooteid hinnakirjast madalama hinnaga. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidete kohasel oli hageja 08.04.2009, kui talle tehti teatavaks tema karistamine vallandamisega, tööl ja oli terve, ei esitanud kostjale töövõimetuslehte ega teavitanud kostjat muudmoodi, et hageja oleks haigestunud ja seetõttu ajutiselt töövõimetu. Hageja müüs eraisikutele, seejuures iseendale, tubakatooteid kostja hinnakirjas antust madalama hinnaga; see tegevus kestis umbes 2008 maist kuni 2009.a. aprillini, mil kostja sai sellest teada. Hageja tekitas sellega kostjale käskkirjas näidatud ulatuses kahju, ja tegelikult on kahju suuremgi, arvestades uusi asjaolusid, mis said kostjale teatavaks juba pärast töölepingu lõpetamist. Hagejal puudus tööväliseks majandustegevuseks kostja kirjalik luba. Süüteo toimepanemisega rikkus hageja distsiplinaarkaristuses toodud ja kirjeldatud hagejale seadusega ning töölepinguga pandud kohustusi nagu näiteks konkurentsikeeldu ja tööandja seaduslike korralduste täitmise kohustust. Seega leiab kostja, et hagejale on distsiplinaarkaristus määratud õigesti. Protsessi kestel avaldas kostja, et hageja poolt kioski pidamine ja tegutsemine FIE-na ei rikkunud kostja õigusi ega olnud distsiplinaarkaristuse määramise aluseks (tlk. 92). Distsiplinaarkaristus määrati seoses sellega, et hageja müüs tubakatooteid hinnakirjas näidatust madalama hinnaga. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus märgib, et kuna hageja viibis vallandamiskäskkirja teatavaks tegemise päeval 08.04.2009 tööl, s.o. ei puudunud töölt haiguse tõttu, siis see asjaolu, et ta pärast käskkirja teatavaks tegemist lahkus töölt ja läks arsti juurde, kes vabastas ta töölt ajutise töövõimetuse tõttu samast
kuupäevast, annaks alust muuta töölepingu lõpetamise kuupäeva, lugedes temaga tööleping lõpetatuks järgmisel päeval pärast haiguslehe lõppemist, kuid ei annaks iseenesest alust tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks TLS § 91 lg.1 p.1 järgi. Kostja on õigeks võtnud, et distsiplinaarkaristus määramise põhjuseks ei olnud töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirang ja selle väidetav rikkumine. Seega jääb üle hinnata, kas hageja poolt tubakatoodete edasimüük kostja kehtestatud hinnakirjast madalama hinnaga ehk allahindlusega leidis aset ja kas see andis alust distsiplinaarkorras vallandamiseks. Kostja on esitanud tõendid, et 3.03.2009 on kostja müünud tubakatooteid alla hinnakirja (tlk. 3536) ja (allkirjastamata) õiendi väidetava kahju kohta mis on saadud perioodil 08.072008 kuni 03.03.2009 arvetega alla hinnakirja müüdud kaupade kohta (toimiku lk. 37-38). Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud tõendid, et hageja teostas müüki ka madalama hinnaga kui hinnakirjas. Töösisekorraeeskirjade p. 7.2.10 järgi oli töötaja kohustatud klientidele teenuste osutamisel arveldama klindiga vastavalt tööandja poolt kinnitatud hinnakirjale ja korrale ( tlk. 42). Nii tunnistajate MP kui ka A Š ütlustest nähtub, et kostja juures teostati ka tubakatoodete müüki allahindlusega, samuti praktiseeriti tubakatoodete andmist tasuta „turuolukorra parandamiseks ja distributsiooni tõstmiseks“ (tlk. 96 ja 99-100). Tunnistaja MP ütluste kohaselt tehti allahindlust kooskõlas müügijuhiga, kuid kooskõlastamine oli soovituslik, kuivõrd puudus „käskkiri, et sellest peab teatama tööandjale“ (tlk. 96). Tunnistaja kinnitas, et ulatuslikku allahindlust tehti seoses 2008.a. septembri maksumärkide muutmisel, kuna laovarud osadel toodetel olid suured ja kaup oli vajalik kiiresti realiseerida. Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse käskkirjas on hagejale süüks arvatud ainult tubakatoodete müümine hinnakirjast madalama hinnaga ja süüks ei ole arvatud seda, et allahindlust tehti müügijuhiga kooskõlastamata. Ametijuhendis ja töösisekorraeeskirjades (tlk. 40-48)) ei sätestanud, et allahindluse tegemise peab piirkonnajuht kooskõlastama või saama selleks loa müügijuhilt, kellele hageja tööalaselt vahetult allus. Tunnistaja A Š ütluste kohaselt sai hageja kostjalt tasuta tubakatooteid, mida võidi müüja hagejaga soetatud kioskis. Hageja ei andnud tasuta tooteid teistele klientidele. Peale hageja poolt kliendilt S G kioski ostmist vähenes tubakatoodete ostmine kostjalt antud kliendi poolt ja märgitud asjaoludega seoses kaduski hageja vastu usaldus. Nimetatud asjaoludest ja tõenditest kohus järeldab, et hageja töökohustusesse kuulus tubakatoodete müük klientidele; kostja juures praktiseeriti tubakatoodete müüki kehtestatud hinnakirjast madalama hinnaga, mistõttu viitamine ainuüksi müügi teostamisele teatud perioodil hinnakirjast madalama hinnaga ei tõenda hageja poolt töökohustuste rikkumist; kostja ei olnud kehtestanud korda, et allahindlusega müük tuleb kooskõlastada või kirjalikult kooskõlastada müügijuhiga ja konkreetselt ei ole hagejat süüdistatud allahindluse tegemise kooskõlastamata jätmist müügijuhiga; hagejat ei ole süüdistatud klientidele mõeldud tasuta tubakatoodete omastamises. Distsiplinaarkaristus määrati töötajalt selgitust võtmata ja süüteo kirjeldus ei ole sellises määras konkretiseeritud, et töötaja saaks ennast süüdistuse vastu kaitsta. Samuti on distsiplinaarkaristuse määramisel olulisel määral arvestatud konkurentsikeeelu rikkumisega, samas kui kohtumenetlusse käigus kostja sellest süüdistusest loobus.
Seega kohus leiab, et hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks ning keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud tööltpuudumise aja eest tuleb kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 117 lg..1 alusel, pidades silmas ka ITLS § 28 lg.1 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 7 ja 8 sätteid, rahuldada. Kostja ei ole tõendanud hageja poolt töökohustuste rikkumist, mis häiris tööd, ega tegude toimepanemist, mis annak alust tööandja usalduse kaotamiseks. (TLS § 86 punktid 6 ja 7). Hageja sunnitud tööltpuudumine algas pärast haiguslehe lõppu, s.o. 22.04.2009. Hageja esitatud palgaandmete järgi (tlk. 64), milliste õigsust kostja kinnitas, oli hageja kuue kuu keskmine palk enne vallandamiskuud 27 048,83 krooni. Seega 22.04.2009 kuni 22.04.2010 on kostjal õigus saada üha aasta keskmist palka 324 586 krooni, pluss kahe tööpäeva eest 23.04. ja 26.04.2009 veel 1833,82 krooni, kokku 326 419,62 krooni. Tööle ennistamise ja palga saamise nõuded on riigilõivuvabad (RLS § 22 lg.1 p.1). Poolte menetluskulud jätab kohus seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt, kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.