Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.10.2009 esitas OÜ Event Center Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse V T`i vastu 38 881.70 krooni võlgnevuse nõudes. Tähtaegselt võlgniku poolt vastuväite esitamisel lõpetati Pärnu Maakohtu määrusega 28.01.2010 maksekäsu kiirmenetluses avalduse menetlemine ja avadus anti üle Viru Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Tulenevalt võlgniku esitatud vastuväidetest ja TsMS § 487 lg 1 sätestatust kohustas kohus hagejat esitama oma põhjendatud nõue hagiavaldusele esitatud vorminõudeid järgides koos vastavate tõendite lisamisega ja täiendava riigilõivu tasumisega. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus Viru Maakohtule 16.03.2010.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja vahel olid sõlmitud rendilepingud nr 7360 ja 7374, mille alusel kostja rentis hagejalt heli- ja valgustustehnikat. Hageja täitis rendilepingutest tulenevaid kohustusi ja andis rendiesemed kostjale üle. Kostja tasus rendiesemete vastuvõtmisel 6000 krooni. Hageja esitas kostjale 20.06.2009 tasumiseks arve 12376 maksetähtajaga 7 päeva summas 19 065.85 krooni. Kostja on arve kätte saanud, kuid ei ole tasunud ning on jätnud oma lepingujärgsed kohustused arvel näidatud ulatuses täitmata.Arve kättesaamisel lubas kostja asuda arvet tasuma osaliselt, kuid ei ole oma lubadusi täitnud ning on andnud üksnes paljasõnalisi lubadusi. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse osas 19 065.85 krooni, viivise osas (viivitatud päevi – 258) summas 24594 krooni, kokku 43660.80 krooni. Tegutsedes heas usus ja tulles vastu kostjale, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani – 19 064.85 kroonini, nõudes koos põhivõlaga kokku kostjalt 38 130.70 krooni väljamõistmist. Hageja tugineb oma nõudes poolte vahel sõlmitud rendilepingu ja ka Võlaõiguseaduse (VÕS) §dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ning § 113 sätetele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisekorral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 94 alusel arvutatakse viivist lähtuvalt seadusest ja lepingust. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - rendilepingute koopiad, samuti koopia kostjale väljastatud arvest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldused riigilõivude tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses (ja ka kostja enda poolt vastuväite esitamisel märgitud) aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu

kätte antud 05.04.2010 kostjale edastamiseks. Dokumentide vastuvõtja on lisanud märkuse „isa“. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 19.04.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Pooltevahelised võlaõigussuhted tulenevad nende vahel sõlmitud rendilepingutest, mille järgi hageja kohustus kostjale andma rendile seadmeid ja kostja kohustus seadmete kasutamise eest maksma tasu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata kasutatud seadmete eest rendi vastavalt esitatud arvele. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele kokku summa 38 130.70 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 19 065.85 krooni ja viivis 19 064.85 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 7 560 krooni, sellest 4000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 3600 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (600 krooni) moodustab hageja poolt tasutud õigusabikulu. Riigilõivu on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel vastavalt 750 krooni ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt veel maksekorralduse nr 44, 15.03.2010 alusel summas 3250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 25.mail 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.