2-10-10173/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 02.03.2010.a. esitas osaühing THarju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 2 040 112 krooni ulatuses ja likviidset vara summas 66 064 krooni. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 10.03.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas osaühing Tajutise pankrotihalduri – vandeadvokaat Uno F i. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul bilansijärgselt vara 65 623 krooni. Tegelikkuses on võlgnikul on raha summas 16 322 krooni realiseeritavat vara 20 000 kuni 25 000 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul 2 081 986 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ettevõtet tervendada ei ole võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuab suuri investeeringuid. Ajutise halduri hinnangul puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 05.04.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul likviidset vara ligikaudu 40 000 krooni8 väärtuses, kohustusi on kogutud andmete kohaselt 2 081 986 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 05.04.2010 määrusega võlgniku pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul osaühing T pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,2 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 16 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% so 6 286 krooni, kokku 22 344 krooni. Samuti palub haldur määrata hüvitatavad kulutused summas 1 452 krooni, kõik kokku 23 796 krooni, millele omakorda lisandub käibemaks 20%, kokku 28 552 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kantud kulutused on põhjendatud ning nimetatud summad tuleb välja mõista võlgnikult. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Kohus jätab rahuldamata halduri taotluse käibemaksu väljamõistmise osas, kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust käibemaksu lisamist ajutise halduri tasule ja kulutustele. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Jaanus Sile.