Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik Hageja Tartu Ülikool esitas 21.12.2009a. Pärnu Maakohtule hagiavalduse Olga Virkki vastu põhivõlgnevuse 13 000 krooni ja viiviste 2979.60 krooni nõudes. 13.01.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 29.01.2010. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 06.04.2010. vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2008a. õppeteenuse osutamise lepingu nr 2.1-9.2/01-9430 (edaspidi Leping) õppeteenuse osutamiseks, mille alusel Tartu Ülikool osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuse eest tasuma õppeteenustasu. Kostja ei tasunud õppeteenustasu summas 13 000 krooni. Kostja eksmatrikuleeriti Tartu Ülikoolist 18.02.2009a. Kostjal on hagejale tasumata põhivõlg summas 13 000 krooni ja viivised summas 2979.60 krooni. Vastavalt Lepingu p 3.5. on kostja kohustatud igakordsel makse tähtajaks tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,06% viivitatud summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve tasumise tähtajast so 15.11.2008a. kuni hagiavalduse esitamiseni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja 82 järgi kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätetest tulenevalt võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi. Hageja esitas tõendina kostja avalduse 22.08.2008a. /tl 9/, õppeteenuse osutamise lepingu /tl 10-12/, arve OG08975 /tl 13/, Tartu Ülikooli e-kirjad Olga Virkki’le /tl 14-16/, Tartu Ülikooli kiri O. Virkki’le 30. detsembrist 2008.a. nr 2.1-9.2/01-28620 /tl 17/, Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldus 18. 02.2009a. nr 506 P2 7tl 18/, Võlateatis /tl 19/, pretensioon /tl 2021/, hagihoiatus /tl 22/, lisa nõude loovutamise lepingule /tl 23/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagiavaldus täies ulatuses rahuldada.

Kostja kirjalikud vastuväited ja seisukohad kohtus Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse 29.01.2010.a Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt käis ta koolis esimese nädala. Peale seda ta koolis enam ei käinud. Samuti ei registreerinud kostja ennast õppeainetele ja arvas, et ta on koolist eksmatrikuleeritud. Jaanuaris 2009 luges kostja veel kord Lepingut ja mõistis, et oleks pidanud esitama kirjaliku avalduse. Kostja sai aru, et peab arve tasuma, kuna kõik kuupäevad avalduse esitamiseks olid

möödunud. Kostja oli šokeeritud, kui temalt nõuti 13 000 krooni tasumist. Ta oli töötu ja tal ei olnud kuskilt raha võta. Kostja ei ole ühtegi teadet Tartu Ülikoolist saanud, kuna tema e-posti aadress on ülikooli töötaja poolt valesti kirjutatud. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde, et esitatud hagi ta ei tunnista. Ühtegi teadet ta saanud ei ole. Äärmiselt ebaõiglane on, et nõue anti inkassofirmale. Ülikooli töötaja saatis teated valele meiliaadressile. Kostja oli kindel, et kui ta ennast õppeainetele ei registreerinud, siis ta eksmatrikuleeriti. Kostja võttis omaks, et ta on ise lepingule alla kirjutanud. Lepingu allkirjastamisel ta nõustus lepingu tingimustega. Lepingust sai aru, aga ei teadnud, et peab lepingu lõpetamiseks esitama kirjaliku avalduse. Kostja saab aru, et on jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused. Kostja esitas tõendina e-kirjavahetuse Tartu Ülikooliga /tl 38-42/ ja Julianus Inkasso OÜ-ga /tl 43-46/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas 22.08.2008a. hagejale avalduse avatud ülikooli õppe astumiseks õigusteaduskonda õigusteaduse erialale. Poolte vahel sõlmiti 10.09.2008a. õppeteenuse osutamise leping nr 2.1-9.2/01-9430. Kostja on seisukohal, et kui ta ennast ei registreerinud õppeainetele ja õppetööst osa ei võtnud, siis ei ole hagejal õigust nõuda õppeteenuse eest tasumist. Kostja leiab, et hoolimata asjaolust, et ta ei esitanud kirjalikku avaldust Lepingu ülesütlemiseks, ei ole hagejal õigust õppeteenustasu nõuda, kuna ta õppetööst osa võtnud ei ole, peale esimese õppenädala. Samuti leiab kostja, et kuna temani ei jõudnud Tartu Ülikooli teavitused võlgnevusest ja asi anti inkassofirmale, siis on tema suhtes käitutud äärmiselt ebaõiglaselt. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel oli sõlmitud Leping 22.08.2008a. Lepingu p 2.1. kohaselt Ülikool kohustub immatrikuleerima pärast vastuvõtutingimuste täitmist ja 2008/2009 õppeaasta sügissemestri õppeteenustasu esimese osa summas 2000 krooni (edaspidi ettemaks) maksmist õigusteaduskonda Tallinnas avatud ülikooli õigusteaduse õppekava bakalaureuseõppe esimesele nominaalsele täiskoormisega õppesse Olga Virkki. Hageja on nimetatud kohustuse täitnud. Lepingu p 2.2. järgi Ülikool kohustus võimaldama üliõpilasel õppekava täitmise avatud ülikooli raames õppekohaga Tallinn, kui üliõpilasel on õppeteenustasud makstud. Kostja ei ole kohtule esitanud väiteid selles, et hageja on nimetatud kohustuse jätnud täitmata. Lepingu p 2.3. kohaselt Ülikool kohustus esitama üliõpilasele arve ettemaksu kohta hiljemalt 19.09.2008a. ning arved õppeteenustasu kohta hiljemalt 01. oktoobriks sügissemestri õppeteenustasu kohta ning 15. veebruariks kevadsemestri õppeteenustasu kohta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kätte saanud arve sügissemestri õppeteenustasu kohta. Seega on hageja oma kohustused vastavalt lepingule täitnud.

Lepingu p 17 ja 18 kohaselt on üliõpilasel õigus leping üles öelda igal ajal. Lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele kirjalikult. Nendest poolte vahel kokkulepitud lepingu tingimustest tuleneb, et lepingut saab üles öelda ainult kirjalikus vormis. VÕS § 13 lg 2 ja 3 sätestavad, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Arvestades asjaolu, et kostja tasus ettemaksu summas 2000 krooni ja võttis osa õppetööst semestri esimesel nädalal, ei olnud hagejal põhjust arvata, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks. Kuna kostja kirjalikult lepingut üles öelnud ei ole, siis lõppes Leping vastavalt Lepingu punktile 15, kui kostja eksmatrikuleeriti 18.veebruaril 2009a. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega selles, et kui ta ennast õppeainetele ei registreerinud, siis ei ole tal kohustust õppeteenuse eest maksta, kuna ta nimetatud teenust tarbinud ei ole. Asjaolu, et kostja ei registreerinud ennast ainetele, ei oma tähtsust, sest vastavalt lepingu p. 10 üliõpilane tasub õppeteenustasu semestritasuna. Kostja asus täiskoormusega õppesse vastavalt Lepingu punktile 2.1. Lepingu p. 10.2. järgi kui üliõpilane tasub õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel, esitab ülikool üliõpilasele arve vastavalt üliõpilase poolt semestri alguses registreeritud õppeainete mahule ainepunktide hinna summana. Kostja asus täiskoormusega õppesse. Seetõttu ei omanud tähtsust, kas ta registreeris ennast õppeainetele semestri alguses või mitte. Hageja poolt esitatud arvest /tl 13/ nähtub, et arve on esitatud õppeteenustasuna sügissemestri eest. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel tuleb esitatud hagiavaldus rahuldada põhinõude osas. Kostja ise on oma kirjalikus vastuses samuti möönnud, et mõistis arve tasumise kohustust. Kostja väited, et ta ei ole kätte saanud talle saadetud võlgnevust meeldetuletavaid hageja kirju, ei oma asjas tähtsust. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 tuli kostjal tasuda arve hiljemalt 15. novembriks 2008.a Üks lepingu pool ei ole kohustatud teisele lepingu poolele teatama ja meelde tuletama poole kohustust lepinguline kohustus täita. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel sõlmitud Lepingu p 3.5. järgi igakordsel makse tähtajaks tasumisega viivitamisel on üliõpilane kohustatud tasuma viivist 0,06% viivitatud summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja pidi tasuma 15.11.2008a. 13 000 krooni. Viivis päevas on 7.80 krooni, viivitatud päevi on 382. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 2979.60 krooni põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatud sätte ja Lepingu p 3.5. alusel on põhjendatud hageja nõue viivise väljamõistmiseks hageja kasuks alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.