Täitmine › Täituri tasu ja täitekulude vaidlustamine

2-08-90566 nõudesummaga. Tema poolt sissenõutud summa oli 0 krooni, kuid Enno Kermik nõudis jätkuvalt täitekulusid 120 tuhandelt kroonilt sissenõutud nõudesummalt, kuigi pooled tõendasid, et on võlad tasaarveldanud ja ta mitte midagi sisse ei nõudnud. Juhindudes Kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 ja Täitemenetluse seadustiku § 21 lg 1, § 24 lg 1. 4, § 48 p 1.2.7 palub kaebuse esitaja: tühistada täitedokument - kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. 180/2008/1101 ja jätta välja mõistmata 13747 krooni, sealhulgas 1) täitemenetluse alustamise tasu summas 250 krooni, millele lisandub käibemaks 45 krooni, kokku summas 295 krooni. 2) kohtutäituri põhitasu summas 11400 krooni, millele lisandub käibemaks 2052 krooni, kokku summas 13452 krooni.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

Enno Kermik Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Novembris 2008 võttis täituriga ühendust varem täitemenetlustest tuttav KK A, kes kurtis, et tema eksabikaasa K A ei ole siiani täitnud üle 4 aasta vana jõustunud kohtulahendit, mille kohaselt mõisteti talle välja ühisvara jagamisel K A'le (samuti olnud korduvalt osaline täitemenetlustes) jäetud ühisvara arvelt kompensatsioon 120000 EEK. Nimetatud korter olevat kunagi eraldatud KK A’le, aga erastatud abielu ajal seega kuulus ühisvara hulka ja jäeti (hinnatuna oluliselt alla tegeliku väärtuse) sama otsusega naisele. Ammu väljamõistetud raha olevat vaja K A ja nende ühiste laste elukohaks oleva korteri remondi jätkamiseks, kuna KK A enda raha olevat otsa saanud ja K mingitki raha selleks ei andvat. Esmane vestlus piirdus konsultatsiooniga ja lõppes soovitusega omavahel asjad ära klaarida. Sai pikalt ja põhjalikult selgitatud võimaliku täitemenetluse käiku ja lisanduvaid kulusid. 03.12.2008 tuli KK A siiski uuesti koos kohtulahendiga ja soovis algatada täitemenetluse, kuna nõuet võlgnik maksta ei kavatse ja omavahel K A'ga mingit kokkulepet saavutada ei olevat võimalik. Polevat üldse õnnestunud asjast rääkida. Vähimatki kahtlust, nagu K A nüüd püüab väita, et sissenõudja ei saa adekvaatselt aru, mida ta teeb, täituril ei tekkinud. Küll kinnitas ka sissenõudja ise, et ühisvara jagamise ajal ei olnud tal tervis kõige parem. Sellest ka selline ebaõiglane tulemus tema suhtes. Samal päeval (nagu alati) sai kõnealune menetlus ka algatatud. Kõik ettenähtud dokumendid õnnestus 2-1 katsel (08.12.08 õhtul) kohtutäituri poolt isiklikult võlgnikule allkirja vastu kätte toimetada. Teate kättesaamisel kinnitas võlgnik üleolevalt, et mingit raha ta eespool nimetatud otsuse alusel endisele abikaasale maksnud ei ole ja maksta ei kavatse, Selline väide (küll vähe viisakamas vormis) kumab läbi ka kõigist võlgniku poolt koostatud kaebustest. Täiturile ei ole siiani ühtki dokumenti sissenõudja teovõimetuse või eestkostja määramise kohta esitatud. K A ütles veel, et enne ei saavat sissenõudja kuidagi tema käest midagi küsida, kui kaebajale pole aastaid hiljem tekkinud elatise võlga täies ulatuses ära makstud. Polevat siiani eriti midagi saanud ega väga ka küsinud, sest KK on „grupi peal" ja maksab ise siis kui saab ja niipalju kui saab. Samas võlgnik kinnitas, et sissenõudja teeb oma raha eest tema korteris remonti (seega ju täidab ka sel viisil oma ülalpidamiskohustust). Ka sellepärast ei olevat ta elatist ise siiani eriti küsinud. Nüüd lubas ta kindlasti algata täitemenetluse KK A vastu ja kõnealuses nõudes keeldub maksmast enne, kui kogu elatisraha pole käes. Temal olevat nüüdseks palju rohkem saada. Eelnevat elatise sissenõudmist peab ta eeltingimuseks ka kõigis tema poolt esitatud kaebustes. Minnes meilitsi ja kaebustes menetluslikus mõttes täieliku absurdini- väites, et täitur oleks pidanud ilma igasuguse kaebaja avalduseta täitma kõigepealt tema kasuks olevad nõuded ja alles siis oleks saanud vastu võtta KK A avalduse!!? Tegelikult oli tal võla maksmise

2-08-90566 kohustus ja sissenõudjal täituri poole pöördumise õigus alates täitedokumendi jõustumisest 20.02.2004. Elatise võlg tekkis alles järgnevate aastate jooksul. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip st käesoleval juhul tähendad see üheselt, et kui täitedokument vastab kõigile nõuetele ja sissenõudja esitab selles sisalduva nõude täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, siis ei ole täituril vähimatki võimalust (peale enda taandamise aluste olemasolu) menetluse algatamisest keeldumiseks. Täpselt nii see käesolevas menetluses ka oli. Veelgi enam - ka võlgnik ise kinnitas korduvalt nõude olemasolu. Ta lihtsalt teatas, et kuna sissenõudja on tänaseks ka talle võlgu, siis keeldub ta 4 aasta tagust nõuet enne täitmast ja soovib algatada sissenõudja vastu täitemenetluse elatise sissenõudmiseks. Täitur selgitas pikalt ja põhjalikult, et siis tuleb ka selles menetluses maksta täituri tasu koos kõigi kuludega ja püüdsin veelkord keelitada pooli omavahel mõistlikul viisil suhtlema ja probleemi sisuliselt lahendama. Edasi üritas võlgnik sundida sissenõudjat, kes kahtlemata on tema poolt mõjutatav, esitama mulle avaldust, et sissenõudja loobuks täielikult rahalisest nõudest võlgniku vastu. Samas lubas ta edaspidi mitte küsida elatist ja on nõus ka elatise küsimise õigusest üldse loobuma. Täitur selgitas, et selline ütlemine (või ka kokkulepe) ei võta võlgnikult õigust KK A'lt hiljem elatist täies ulatuses sisse nõuda, kuna elatisest loobumine on õigustühine. Samas soovitas täitur K A’d mitte esitada KK A vastu elatise võla sissenõudmise avaldust selgitades muuhulgas ka sellega kaasnevaid täitemenetlusega seotud konkreetseid summasid. Pea tunnise vestluse lõpuks suutis täitur pooltele selgeks teha, et vastastikku avaldustega vehkida ning teineteisele veel täiendavaid kulutusi põhjustada ei ole laste ega nende endi seisukohalt mõttekas. Täitur peab vajalikuks märkida, et talle olnuks võlgniku esialgne plaan algatada ka sissenõudja vastu täitemenetlus loomulikult vägagi kasulik. Tulnuks lasta K A’l soovikohane avaldus esitada ja sellelt samuti täituri tasu sisse nõuda, siis poleks hiljem saanud ka tekkida kaebajal ideed hakata väitma mingisugust aastatetagust tasaarveldusest. Tal polnudki siis veel millegagi tasa arveldada. Käitudes inimlikult, poolte ja nende laste seisukohast parimal viisil, kaotas täitur oluliselt (kordades) töötasus ja sain selle eest kaevatud ja laimatud. Kaebaja seatud eeltingimus, et KK A peab maksma talle kõigepealt ära kogu elatise võla ja alles siis hakkab ta täitma enda aastatetagust kohustust, võinuks viia kuni kaebaja korteri sundmüügini. Lõpuks suutis täitur pooled nii palju maha rahustada ja eespoolkirjeldatust aru saama panna, et nad leppisid täitemenetluse käigus kokku, et kuna mõlemal on vastastikkused nõuded ja nende suurusjärgud on sarnased ning edasised võimalikud vastastikku tekitatavad menetluskahjud (minu jaoks tasud) ei ole vajalikud, siis alates 16.11.2008 ei ole kummalgi enam teineteisele varalisi ega rahalisi pretensioone ja kõik sh menetluses olevad ja muud omavahelised kohustused loetakse tänasest täidetuks. Sellest on etapiliselt kaebamiste käigus saanud eelnev 4 aasta tagune suuline kokkulepe olematu võlaga tasaarveldamise kohta. 4 aastat tagasi ei olnud KK A võimalik elatise võlg, kui seda üldse oli, kuidagi võrreldav kaebaja kohese 120000 kroonise kohustusega KK Ale. Hüvitis määrati enamsaadud vara eest ja see pidanuks muuhulgas võimaldama KK Al oma elu uuesti sisse seada. Loomulikult ei saanuks ta selle eest endale kuidagi lubada samaväärseid elamistingimusi, kui sai ühisvara jagamise tulemusena K A. Kaebajapoolne viivitus on tekitanud sissenõudjale olulist kahju ning tinginud olukorra, kus sissenõudja peaks lisama kaebajaga samaväärse korteri saamiseks hüvitisele veel vähemalt mitmekordse summa. Sissenõudja aga kavatses sedagi hüvitist kasutada kaebaja ja ühiste laste elamispinna remondiks. Muuhulgas selgitas täitur veelkordselt kogu edasist võimalikku menetluskäiku sh vara arestimise ja kaebamise korda ning võimalust täituri tasu 10 päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest maksta pooles ulatuses st kogu täitemenetluses makstav summa oleks üle 4

2-08-90566 korra väiksem sellest, kui poolte poolt soovitud 2 menetluses kokku, sest siis polnuks mingitki võimalust, et kumbki nõue oleks rahuldatud 10 päeva jooksul. Pooled olid lahkudes tulemusega väga rahul ja võlgnik lubas koheselt tegelema hakata nimetatud summa 10 päevaga tasumise võimaluste välja selgitamisega, kuni laenuvõtmiseni välja. Tasumise asemel saatis ta täiturile tavalise e-mailiga väga vastuolulise sisuga teate «täitemenetluse alustamise vaidlustamine", et ta kavatseb kunagi vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, kuna tegemist olevat vastastikku samaaegselt täidetavate nõuetega ning seega tema vastu ei saavat täitemenetlust enne alustada, kui ilma igasuguse temapoolse avalduseta pole täitemenetlust läbi viidud tema kasuks ja sissenõudja vastu. Ei vähimatki viidet nõude puudumisele või selle eelnevale tasaarveldamisele. Sellist viidet ei saanudki olla, sest sellist kokkulepet pole enne täitemenetluse läbiviimist olnud. See idee on ilmselgelt kellegi nõuannete alusel tekkinud alles erinevaid kaebusi esitades. Lubatud kaebust ettenähtud viisil ei esitatudki. Kuidas kaebust esitada, sellest oli võlgnik teadlik alates 08.12.2008 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättesaamisest, kus see kord on selgelt eraldi välja toodud. Lisaks sai teemat tema initsiatiivil veelkordselt väga põhjalikult käsitletud eespool nimetatud vestluse käigus. Peale tähtaja möödumist esitas võlgnik kehtivat korda eirates kaebuse kohtule, tegelikke asjaolusid oluliselt moonutades. Alates 28.12.2007 tuleb ka kohtutäituri tasu vaidlustamiseks 10 päeva jooksul esitada kaebus kohtutäiturile. Enne seda esitati kaebus ühe kuu jooksul maakohtule. Võlgnik väitis selle olevat kehtiva korra ja selle pärast ta ei pidavadki kohtutäiturile kaebust esitama. Nüüdseks on ta aru saanud, et see seisukoht on vale ja seepärast on hakatud väitma, et eelnev meilitsi ilma allkirjata kaebamise kavatsusest teatamine oligi ettenähtud korras esitatud vormikohane ja korrektne kaebus. Siis tulnuks ka ära oodata täituripoolne väidetavalt esitatud kaebuse läbivaatamine 15 ja selle kohta otsuse tegemine 10 päeva jooksul ja alles selle otsuse peale kohtusse kaevata 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest st igal juhul mitte enne 25 päeva möödumist nimetatud e-maili kättesaamisest, arvestamata teatamisele, kättetoimetamisele, kaebuse koostamisele jne. kuluvat lisaaega (reaalselt siis ca 40 päeva). Kuna aga kaebaja ise esialgselt saadetud e-maili kaebuseks ei pidanud, siis loomulikult ei oodanud kaebaja ära eespool nimetatud tähtaegu, vaid esitas kehtetust korrast lähtuvalt koheselt kohtusse esmase kaebuse kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamiseks, aga vaidlustades tegelikult täitetoimingute läbiviimise. Seda tulnuks teha ka enne kehtinud korra alusel 10 päeva jooksul täiturile kaevates. Võib-olla ka sellepärast kohtule, et täiturile ei saanud ju tegelikust menetluskäigust nii erinevaid vääraid väiteid esitada. Alates kohtule kaebamisest hakkas kõik kardinaalselt muutuma. Esialgu väidab võlgnik, et ta vaidlustab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, ei midagi muud- ei nõude olemasolu, täitemenetluse algatamist, täitedokumenti, täitetoimingute läbiviimist kohtutäituri poolt. Nii on see ka kaebamise kavatsusest teatavas e-mailis kirjas. Samas on toodud TMS § 21, 24 ja 48 võlgnikupoolse meelevaldse tõlgendusega. Kui saakski lugeda esitatud e-maili (sisuliselt anonüümkiri - puudub võimalus kuidagigi üheselt identifitseerida selle saatjat: puuduvad igasugune allkiri, isikukood, elukoht, seos menetlusosalistega, muud vajalikud kontaktandmed) nõuetele vastavaks kaebuseks, siis ei ole selles esitatud midagi, mis võimaldaks kohtutäituri tasu otsuse või ühegi teise täitetoimingu vaidlustamist. See, et täitur kirjale (nagu kõigile teistele kirjadele) tähtaja jooksul sisuliselt vastas, ei tee sellest veel nõuetele vastavat kaebust ja vastusest kaebuse läbivaatamist. Hiljem kohtutele esitatud kaebustest püütakse oluliselt esitatu sisu ja alust muuta s.t. sisuliselt esitatakse peale igasuguse kaebuse esitamise tähtaja möödumist hoopis uus kaebus. Loomulikult, nagu eespool toodud selgitustest üheselt nähtub, on ka need sisult uued kaebused alusetud ja eespool selgelt ümber lükatud.

2-08-90566 Kui võlgniku väited eelneva tasaarveldamise kohta vastaksid tõele, siis ka selleks on TMS kehtestanud ühese korra. 08.12.2008 võlgnikule üle antud Täitmisteates on see kavaga selgelt kirjas:" Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi rahuldamisel jäävad täitekulud sissenõudja kanda. See tähendab, et täituri tasu otsus jääb igal juhul jõusse ja täituri tasu saab võlgnik kohtulahendi alusel tagasi nõuda sissenõudjalt. Ka selgitas täitur pooltele veelkordselt vestluse käigus põhjalikult. Ilmselt sellepärast ei ole siiani sellist hagi esitatud ja peale 08.01.2009 enam ei saagi. Täitur on seisukohal, et temal isiklikult ei olnuks vähimatki selle kaebuse sisu läbivaatamise kohta. Seda selgitas ta ka võlgnikule ja kohtutele saadetud vastustes, aga eespool nimetatud pretsedendi loomine on väga ohtlik. Siis võivad kõik edaspidi teadlikult igas menetlusstaadiumis saata kohtutele ja kõigile muudele asutustele suvalisi sisuliselt anonüümseid, segaseid, võimalikult laiahaardelisi ja vastuolulise sisuga e-maile ja kirju, mis võimaldaks pärast luua igasuguseid tõlgendusi ja taotlusi. Sisuliselt võimaldaks sellise võimaluse andmine peale tegeliku tähtaja möödumist esitada ükskõik millist kaebust, taotlust dokumenti jne. ning kõik niigi pikad kohtu-ja muud menetlused igas järgnevas etapis uuesti veelgi pikemaks venitada. Samas võimaldaks selline Riigikohtu lahend edaspidi eranditult iga ettenähtud tähtajaks esitatava dokumendi asemel saadetud anonüümset ning sisult segast emaili lugeda tähtajaks esitatud korrektseks dokumendiks (sh. miks mitte tulu- ja muud deklaratsioonid, vähem- ja enampakkumistel osalemise dokumendid jne). Samasisulise kaebusega on võlgnik pöördunud ka kohtutäiturite üle järelvalvet teostava pädeva instantsi so Justiitsministeeriumi poole, kes samuti pidas kaebust alusetuks ja lõpetas selle menetlemise. Sellest võlgnik vaevalt kohut informeerinud on. Kahjuks ei ole täituril võimalik otsust või võlgnikule saadetud vastust lisada, sest seda talle ei saadetud. Kuna nõude suuruses ja selle olemasolus ei kahelnud keegi ning seetõttu ei ole esitatud nõude puudumise või tasaarveldamise kohta eespool nimetatud hagi sissenõudja vastu vaid kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega väidetavalt vaidlustatakse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, siis saab analüüsida tasu sisu ja suuruse vastavust nõude suurusele. Nimetatud tasu määratakse Kohtutäituri seaduse §21 järgija see koosneb 2-st osast (kõnealuses menetluses konkreetselt): Täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 295 EEK (täitmisteade on täituri poolt võlgnikule tema kodus isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud) Kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 13452 EEK (võla suurusest 120000 EEK tulenev) Kohtutäituri tasu on määratud õigesti. Eeltoodust lähtuvalt palub täitur jätta K A avalduse rahuldamata. KK A Oma kohtule saadetud kirjalikus vastuses /t.l. 79/ teatas, et ei oma tsiviilasjas nr. 2-1-383/03 tehtud kohtuotsusest tulenevaid nõudeid K A vastu, kuna on peale abielu lahutust 2004. aastal leppinud kokku lugeda kummagi kasuks välja mõistetud summad tasaarvestatuks. KK Al tunnistab, et esitas avalduse kohtutäiturile ekslikult ja peale haiglast tulekut läks ta koos K Aga kohtutäituri juurde, et avaldus tagasi võtta, kuid see osutus võimatuks. Koos tehti täiturile avaldus, et vastastikused nõuded on tasaarvestatud. Sellest lähtuvalt kohtutäitur täitmisavaldust täitmisele ei pööranud. KK A leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmine ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-08-90566

EV Riigikohus oma 13. oktoobri 2009.a. otsuses 3-2-1-102-09 tuvastas, et 17. detsembril 2008.a. saatis avaldaja kohtutäiturile e-kirja, milles on vaidlustanud kohtutäituri 3. detsembri 2008.a. otsuse. e-kirja on kohtutäitur kätte saanud. See tähendab, et Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg. 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kohtutäitur ei ole juhtinud avaldaja tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlusest keeldunud. Kohtutäitur on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud avaldajale saadetud vastuses, et jätab tasuotsuse muutmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus seisukohale, et kui asja läbivaatamisel tuvastatakse, et avaldaja vastu suunatud tsiviilnõue oli faktiliselt täidetud enne täitemenetluse alustamist, siis on kohtutäituri tasu osas alust kaaluda analoogia alusel KTS § 25 18 lg. 1 kohaldamist. KTS § 22 lg. 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 22 1 lg. 1 järgi kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. KTS § 23 lg. 1 järgi rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Lõike 2 järgi kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. KTS § 222 kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. KTS § 2518 lg. 1 järgi, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud ja seda enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab täitemenetluse alustamise tasu kohtutäituri otsuse alusel sissenõudja. Lõike 3 kohaselt, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Riigikohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu ja töömahu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades tuleb KTS § 23 lg. 2 ja 3 kohaldada koostoimes kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või juhul, kui nõue

2-08-90566 rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise (RK 3-2-1-88-09). KTS § 23 lg. 2 eesmärk on, et võlgnikult ei tohi eespoolnimetatud juhtudel nõuda tasu üle 50 % täismäärast, kuid see ei tähenda, et alati võib nõuda täpselt 50 % sisuliselt vaid täitmisteate kättetoimetamise eest. Ka ei muutu täituri tasu reaalselt sissenõutavaks enne täitetoimingute tegemist. Kolleegium on asunud seisukohale, et eeltoodud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Antud juhul on sissenõudja KK A 03. 12. 2008 esitanud kohtutäiturile avalduse Saare Maakohtu 09. 02. 2004.a. otsuse täitmiseks osas, millega kohus mõistis K Alt KK A kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitisena 120 000 krooni. Avalduse alusel algatas kohtutäitur Enno Kermik täitemenetluse nr. 180/2008/1101.

2-08-90566 Antud juhul ei toimunud nõude täitmist täitemenetluse ja täitur on ainsa toiminguna kätte toimetanud täitmisteate ja otsuse täituri tasu kohta. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kohtutäituri tasu väljamõistmist võlgnikult ja leiab, et selles osas kuulub kohtutäituri otsus tühistamisele.

Menetluskulud TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.