A.P.`i hagi AS-i ISS Eesti vastu töövigastusest tingitud tervisekahjustuse hüvitamise ja mittevaralise kahju nõudes.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine / Riigilõivu tagastamine
Asja läbivaatamise kuupäev
06. aprill 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A.P. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga; Kostja lepinguline esindaja Janno Kümnik.
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus A.P.`i hagis AS-i ISS Eesti vastu töövigastusest tingitud tervisekahjustuse hüvitamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Kinnitada A.P.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) ja AS-i ISS Eesti (registrikood 10031220) esindaja J. K.`u (isikukood xxx) vahel 06. aprillil 2010.a. sõlmitud kompromiss alljärgnevas: a. Kostja AS ISS Eesti tunnistab hageja nõuet ja kohustub tasuma A.P.`ile alates 01.05.2009.a igakuise hüvitisena 3 595 (kolm tuhat viissada üheksakümmend viis) krooni. b. Kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub tasuma hagejale mittevaralise kahju summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. c. Kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub hüvitama hagejale menetluskuludena 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni riigilõivu ja 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni õigusabikulusid, kokku 6 100 (kuus tuhat ükssada) krooni. 1 (4)
2-09-51837 d. Kostja tasub eelpool nimetatud hüvitise, mittevaralise kahju ja menetluskulud alates kompromissi kinnitamisest 5 (viie) päeva jooksul hageja A.P.`i arveldusarvele nr. 1107486403 AS-is Swedbank. e. Hageja töövõimekaotuse protsendi muutumisel lähtutakse hüvitise maksmisel muutunud töövõimekaotuse protsendist. f. Hageja ja kostja kinnitavad, et pärast kompromissi sõlmimist neil puuduvad üksteise suhtes pretensioonid ja nõuded.
3.Tagastada riigieelarvest A.P.`ile (arveldusarve nr. 1107486403 AS-is Swedbank) tema pool viimase poolt 13.11.2009.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni.
4.Saata kohtumäärus pooltele ja hageja esindajale teadmiseks ning pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigieelarvest riigilõivu tagastamise osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.A.P.`i esindaja Kaido Kooga esitas 09. oktoobril 2009.a Viru Maakohtule hagi AS ISS Eesti vastu töövigastusest tingitud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes summas 3 595 krooni kuus ja mittevaralise kahju summas 500 000 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja töötas kostja juures hooldustöölisena. 05.01.2008.a toimunud tööõnnetuses sai hageja vigastada.. 18.11.2008.a ekspertiisiotsusega nr. 453922 tuvastati hagejal kuni 30.09.2010 80% töövõime kaotust. Uurimiskokkuvõtte kohaselt olid tööõnnetuse põhjuseks tööandjapoolsed puudused olemasolevates tööohutusjuhendites ja ebapiisav tööohutusalane väljaõpe. Kostja 27.11.2008.a käskkirjaga nr. 101 otsustati maksta hagejale alates 01.11.2008.a kuni 30.09.2010.a igakuist hüvitist summas 3 595 krooni kuus. Hüvitist maksti hagejale kuni 2009.a aprillini, 20.04.2009.a maksti välja lõpparve 17 826 krooni, miile hulgas võis olla hüvitis. Alates 2009.a maikuust hagejale hüvitist ei makstud. 09.07.2009.a esitas hageja kostjale avalduse, milles palus jätkata hüvitise maksmist. 28.08.2009.a vastuses kostja keeldus hüvitist maksma.
3.Koos hagiga esitas hageja riigi menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumisest, kuna ta on vanaduspensionär ja tema ainus sissetulek on pension summas 4 000 krooni. Viru Maakohtu 22.10.2009.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. mittevaralise kahjunõude põhjendamiseks. 29. oktoobril 2009.a esitas hageja esindaja mittevaralise nõude põhjenduse, mille kohaselt moodustab mittevaraline nõue 500 000 krooni on töötasu 10 aasta eest. Hageja on võimeline tasuma riigilõivu osaliselt ning palus kohaldada TsMS § 132 lg 3.
5.Hageja palus VÕS § 130 lg 1, lg 2, § 136 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2009.a välja mõista igakuine hüvitis summas 3 595 krooni kuus ja mittevaralise kahju hüvitis 500 000 krooni.
KOSTJA VASTUS HAGILE
6.29. detsembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatel otsustas kostja 27.11.2008.a käskkirjaga nr. 101 maksta hagejale kutsehaiguse hüvitist 3 595 krooni kuus lisaks pensioniameti otsusega määratud töövõimetuspensionile. 18.04.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Õnnetusjuhtum toimus Narva Kerese kaubanduskeskuse soojussõlmes, kuhu avarii kõrvaldamiseks kutsuti ka Päästeameti brigaad. Peale kuuma vee väljapumpamist keldrist otsustas hageja omal initsiatiivil minna edasi, et välja selgitada avarii põhjustanud asjaolud, samata selleks tööandja korraldusi. Hageja väidab, et õnnetus toimus tööandja süü tõttu, antud hageja väide ei vasta tegelikkusele, kuna kostja ei saa vastutada hageja läbimõtlemata ja tormakas käitumises, st, tegemist on hageja enda raske hooletusega.
7.Samuti ei tunnista kostja mittevaralise kahju nõuet. Hageja ei ole põhjendanud, kas kostja on süüdi käesolevas kahjujuhtumis. Juhul, kui kohus leiab, et on alust mõista hageja kasuks moraalne kahju, siis palus kostja arvestada, et kostja kindlustusandja poolt on hagejale hüvitisena makstud 50 000 krooni. Perioodi 05.01.2008.a kuni 30.04.2008.a eest on hagejale makstud päevaraha hüvitis summas 5 850 krooni, peale selle veel ühekordne ravimitoetus 1 000 krooni. Kostja on pakkunud hagejale tööd, mida tema tervislik seisund võimaldaks teha, kuid hageja on sellest loobunud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
8.06. aprilli 2010.a kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja esitasid taotluse kompromissi sõlmimiseks. Kohtuistungil esitatud taotluses palusid pooled kinnitada poolte kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet ja kohustub tasuma hagejale alates 01.05.2009.a igakuise hüvitisena 3 595 krooni kuus ning mittevaralise kahju summas 30 000 krooni ja hüvitama hagejale menetluskuludena 2 500 krooni riigilõivu ja 3 600 krooni õigusabikulusid. . Kostja tasub eelpool nimetatud hüvitise, mittevaralise kahju ja menetluskulud alates kompromissi kinnitamisest 5 päeva jooksul hageja A.P.`i arveldusarvele nr. 1107486403 AS-is Swedbank. Hageja töövõimekaotuse protsendi muutumisel lähtutakse hüvitise maksmisel muutunud töövõimekaotuse protsendist. Hageja ja kostja kinnitavad, et pärast kompromissi sõlmimist neil puuduvad üksteise suhtes pretensioonid ja nõuded.
9.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtuistungil palus hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et 3 (4)
2-09-51837 pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
12.Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti on neile selgitatud, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
13.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poolte poolt esitatud kompromissis poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest 2 500 krooni riigilõivu.
14.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.