lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-642/36

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-642/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2738
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 74 lg 1, 2Kahju hüvitamise erisusTLS § 82 lg 2Töölepingust taganemise keeldTLS § 119 lg 1Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTLS § 131Töölepingule kohaldatav seadusTLS § 49 lg 2Alaealise tööle rakendamise piirangTLS § 73 lg 1Töötasu alandamise erisusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsK § 173

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-642/28Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.03.2009

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-84274/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja26.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-642

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-642

Tsiviilasi

AS I. hagi H. P. vastu võla 22 224 krooni ja viivise väljamõistmseks ja H. P. hagi AS I. vastu tööraamatu kättesaamiseks ja 132 857,35 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

132 857,35 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. P. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS I. (pankrotis, registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX XXXXX), esindaja Tarvo Ilves; Kostja H. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, endised perekonnanimed M. ja H., elukoht XXXXX XXX XX-XX

XXXXXXX).

Harju Maakohtu 13.03.2009 otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13.03.2009 otsus AS I. hagis H. P. vastu võla 22 224 krooni ja viivise väljamõistmseks ja H. P. hagis AS I. vastu tööraamatu kättesaamiseks ja 132 857,35 krooni väljamõistmiseks muutmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsK § 174
TsK § 190 lg 1
TsK § 191 lg 1
TsK § 272 lg 1
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 218 lg 4Lepinguline esindaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
2.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud H. P. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.02.03.2005 esitas AS I. (hageja) H. P. (kostja) vastu hagi, milles ta palus välja mõista 06.07.2000 sõlmitud laenulepingujärgse võla 22 224 krooni ja viivise 22 224 krooni, kokku 44 448,00 krooni ja jätta kohtukulud hageja kanda.
2.06.07.00 sõlmitud laenulepingu järgse laenu tagastamise tähtaeg oli 17.07.2000, kuid kostja ei ole tähtaegselt laenu tagastanud. Laenu on kostja kätte saanud (lepingu p 4.1). Viivis on arvates 17.07.2000 hagi esitamiseni (01.03.2005) vastavalt 1952 päeva eest 373 807,68 krooni, ent hageja palub viivise välja mõista laenusumma ulatuses. Lepingus oli kokku lepitud viivis 1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (p 2.5). Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas hagi, kuid palus nõuded tasaarvestada. Kostja vastuhagi
4.Kostja palus hagejalt välja mõista tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmine palk kokku 132 857,35 krooni ning kohustada hagejat tagastama kostjale tööraamat, kuna vaatamata nõude esitamisele, ei ole tööandja tööraamatut tagastanud.
5.Kostja põhipalk oli lepingu p 4.1 järgi 3 773 krooni kuus. Kostja töötas 15.03.-05.06.2000, kokku 55 tööpäeva (märtsis 13, aprillis 20, mais 22). Hüvitis on arvestatud järgmiselt: märts (3773/23x13) 2 132,56 krooni; aprill 3 773 krooni; mai 3 773 krooni. Kokku (9 678,56/55) 175,97 krooni /bruto/. 06.-30.06.2002 ehk 755 päeva eest on hüvitis vastavalt 132 857,35 krooni (755x175,97).
6.Kostja asus hageja juurde tööle 2000.a märtsis, mille kohta sõlmiti kirjalik leping, kuid kostja endale eksemplari ei saanud. Kostja esitas tööandjale tööraamatu (A. L.), mis jäi tööandja valdusesse. Töösuhe kestis 2000.a juulini, kuid tööraamatut lepingu lõppemisel kostjale tagasi ei antud, millega hageja rikkus TLS § 49 lg 2 sätestatud kohustust. 06.07.2000 pakkus tööandja kostjale laenu, mille kostja lubas tagastada 10 päeva jooksul, kuid kui 10 päeva oli möödunud, teatas tööandja, et ei anna tagasi tööraamatut. Kuna palgana käsitletavaid summasid kontole ei laekunud, sh ka lõpparvet, siis esitas kostja teatise tööandjale TLS § 82 alusel ning lahkus pärast tähtaega 31.07.2000 töölt, sj ei saanud ta lõpparvet ega tööraamatut. Kostja pöördus korduvalt tööandja poole tööraamatu saamiseks, et leppida kokku lõpparve tasumise korras ja nõuete tasaarvestamiseks. Tööandja lubas tööraamatu tagastada, kui võlg on tasutud. Kui töötaja süül ei ole võimalik tööraamatut kätte anda töölepingu lõpetamise päeval, siis tuleb talle samal päeval saata postiga teade tööraamatu väljavõtmise vajaduse kohta kooskõlas Tööministeeriumi 01.06.1992 määruse nr 7 alusel kinnitatud vastava korra p-ga 4. Tööandjale oli teada kostja kodune telefoninumber, millele helistas ja nõudis laenu tagastamist ning samal ajal nõudis kostja tööraamatu saamist.
7.Menetluse käigus võttis kostja omaks, et tööleping lõpetati 05.06.2000 tööandja algatusel TLS § 86 p 5 alusel. 28.02.2007 avalduses kinnitas kostja, et tööandja maksis talle 05.06.2000 maikuu töötasu, kuid ta ei saanud lõpparvet ega tööraamatut. Kostja töötas tööandja juures Tallinnas ja 2(6)

selleks, et saada tööraamat, oleks pidanud ta minema tööandja juurde XXXXXXXXXX XXXXX XXXXX XXX XXXXX, kuid tema arvates pidanuks tööandja esindaja tulema Tallinna kontorisse kostja juurde. Ei ole õige, et tööandjal polnud võimalik kostjat viimasel töötamise päeval kätte saada (lk 143-145). Kostja ei nõustunud ka sellega, et ta ei ole näidanud initsiatiivi tööraamatu saamiseks. Hageja vastus vastuhagile

8.Hageja vastuhagi ei tunnistanud.
9.Vastuväidete kohaselt on töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 2 alusel ebaõige ja tõendamata. Kostja ei ole mingit teadet hagejale esitanud. Tööleping lõpetati hoopis TLS § 86 p 5 alusel hageja algatusel 05.06.2000 kostja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööraamatut ei saanud kostjale kätte anda, kuna ta ei viibinud lepingu lõpetamise juures, samuti ei ole kostja nõudnud hilisemalt tööraamatut. Töötaja peab näitama initsiatiivi tööraamatu kättesaamiseks. Hüvitise nõue on seetõttu ka põhjendamata. Tõendamata on ka asjaolu, et tööraamatu puudumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 13.03.2009 kohtuotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenu 22 224 krooni ja viivise 22 224 krooni. Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt ja kohustas hagejat tagastama kostjale tööraamatu. Kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu perioodil 06.06.00-30.06.2002 tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 132 857,35 krooni väljamõistmiseks. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulude katteks 5 972,40 krooni, hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu katteks 60 krooni ja hagejalt riigituludesse riigilõivu 60 krooni.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vastavalt vaidlusaluste lepingute koostamise ajal kehtinud TsK § 173 järgi kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel tavaliselt esitatavatele nõuetele ja § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine ja lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 272 lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagatama, sama sätte 2. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt § 273 lg ja § 276 ja lg 2 alusel kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikult ei ole selle rahatuse vaidlustamine tunnistajate ületuste kaudu lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. Kostja tunnistas hagi ja seega on vaidluses tõendatud, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud 06.07.2000 kirjalik laenuleping, mille p 4.1 järgi sai kostja hagejalt laenu 22 224 krooni, mis tuli tasuda 17.07.2000 ning mida ta ei tasunud. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et pooltel oli vastavalt lepingu p 2.5 kokku lepitud, et laenu tagastamise viivitamisega, maksab ta viivist 1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest ning arvates 17.07.2000 kuni 01.03.2005 on viivis vastavalt 1 952 päeva eest 373 807,68 krooni. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tasumise kohustust, mis ei ole lubatud TsK § 174 järgi ja seega saab hageja nõuda kohustuse täitmist ning TsK § 190 lg 1, § 191 lg 1, § 192 alusel viivist. Hageja nõudis viivist põhivõla ulatuses. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu katteks 22 224 krooni ja viivis 22 224 krooni, kokku 44 448 krooni.

3(6)

12.TLS § 74 lg 2 alusel on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud TLS § 119 lg 1 alusel tööraamatu kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja andis hagejale tööle asudes tööraamatu ja et käesoleval ajal ei ole ta tööraamatut kätte saanud. Kohtule esitatud hageja 31.05.2000 teatest nähtub, et tööandja tegi kostjale teatavaks, et lõpetab temaga töölepingu nr 41 05.06.2000 ja palub tulla töötajal töölepingut lõpetama ja lõpparvele järele, lisaks palub 05.06.2000 tagastada kõik tööandja poolt talle usaldatud varad (lk 93). Seega on hageja tõendanud, et teatas kostjale kui töötajale töölepingu lõpetamisest. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal tööandja juures ja et tööandja ei saanud talle töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut üle anda. Seega on tõendatud, et tööraamat jäi kätte andmata töötajale töösuhte viimasel päeval.
13.Kostja leidis, et tööandja pidanuks tulema Tallinnasse tema töökohta, et anda üle tööraamat, kuid kohtu arvates ei ole nimetatud seisukoht põhjendatud, sest tööandja tegevuskoht ja asukoht ei olnud Tallinnas ning töötaja nõudmine, et tööandja tuleks töötaja töökohta lepingut lõpetama ja dokumente üle andma, ei tulene lepingust ega seadusest ega heast töösuhte tavast. Hea töösuhte tava juurde ei kuulu töötaja poolt tööandjale nõudmise esitamine, et tööandja tuleks töötaja juurde töösuhtest tulenevaid küsimusi arutama, sj lepingut lõpetama ning dokumente üle andma. Kostja väide sellest, et tööandja keeldus talle tööraamatut kätte andmast ja nõudis laenu tagastamist, ei ole tõendatud. Seega on vaidluses tõendatud, et kostja oli teadlik töösuhte lõpetamistest 05.06.2000, et ta tööandja juurde sellel päeval ei ilmunud. Tõendatud on hageja väide, et tal ei olnud võimalik töösuhte viimasel päeval tööraamatut kostjale kätte anda, mistõttu leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud TLS § 74 lg 2 tulenevat tööraamatu kätteandmise kohustust. Seda, et kostja oleks tööandjalt enne hagi esitamist nõudnud tööraamatu kätteandmist, ei ole ta tõendanud. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et kostja nõue saada perioodi eest 06.06.200030.06.2002 (s.o periood enne VÕS-i jõustumist 01.07.2002) ehk 755 päeva eest TLS § 119 lg 1 alusel hüvitis vastavalt 132 857,35 krooni, mille suuruses küll vaidlus puudus, on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostja esitas tööraamatu nõude alles hagi esitamisega 14.12.2005 (lk 68). Vaidluse all ei olnud asjaolu, et tööraamat on seni kätte andmata, hagist on tööandja teadlik, kuid tööraamatut ei ole töötajale andnud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja on kostjapoolse hagiavalduse esitamisega saanud kostja tahteavalduse tööraamatu kättesaamiseks ja kuna ta ei ole seda kostjale andnud, kuulub kostja nõue tööraamatu kättesaamiseks rahuldamisele. Hilisema perioodi eest, s.o pärast 30.06.2002 ei ole kostja tööraamatu eest hüvitist nõudnud, küll aga pidas kohus vajalikuks märkida, et alates 01.07.2002 kohalduvad tööraamatuga seonduvatele hüvitisnõuetele ka VÕS sätted, töötaja võib nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal tööraamatu kinnipidamisega kahju tekkimine. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis perioodil 06.06.2000-30.06.2002 tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 132 857,35 krooni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Kohtu poolt nimetatud hageja 31.05.2000 teadet ei ole kostja saanud, mida kinnitab ka kostja 17.04.2006 seisukohtade p 1. Nimetatud punktis märkis kostja, et hageja märkis oma 08.03.2006 vastuses vastuhagile, et tööleping lõpetati 05.06.2006 tööandja algatusel. Seda soovis ta tõendada teatega töölepingu lõpetamise kohta. Nimetatud teade peaks vastuse kohaselt olema lisatud käsitletavale vastusele. Tegelikult vastavasisulist teadet vastusele lisatud ei ole, mistõttu ei saanud kostja selles osas oma seisukohta võtta.

4(6)

17.Töölepingu lõpetamisest teatamist ega töölepingu lõpetamise vormistamist toimunud ei ole. Kostja sai tööandjapoolsest töölepingu lõpetamisest teada 06.07.2000, mil tööandja seaduslik esindaja A. L. tuli koos kaaslastega kostja töökohta Tallinnas ja nõudis laenulepingu allakirjutamist, mida kostja ka tegi. Kuigi hageja oli kostjaga töölepingu lõpetanud 05.06.2000, ei vormistatud tol päeval töölepingu lõpetamist ega tagastatud tööraamatut. Kostja on võtnud omaks, et tööleping lõpetati tööandja poolt 05.06.2000. Samas ei ole kostja kunagi võtnud omaks, et tööandja on esitanud talle mingisuguse töölepingu lõpetamise teate vms ja et tööandja on vormistanud töölepingu lõpetamise. Seega on esimese astme kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja tuvastanud, et hageja oli 31.05.2000 esitanud kostjale teate töölepingu lõpetamise kohta ja et kostja oli teadlik oma töölepingu lõpetamisest 05.06.2000.
18.Kostja ei teadnud töölepingu lõpetamisest tööandja algatusel seisuga 05.06.2000. Kostja sai töölepingu lõpetamisest teada alles 06.07.2000, mil tööandja esindaja tuli Tallinnasse tema kontorisse. Tulenevalt sellest ei esitanudki kostja tööraamatu kättesaamise nõuet varasemalt. Tööandja 06.07.2000 tulek Tallinna piirdus ainult laenulepingu allakirjutamisega ja võla tasumise nõudmisega.
19.TLS § 73 lg 1 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Vastavalt TLS § 74 lg 1 teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 1 sätestab, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Tulenevalt eeltoodud sätetest oleks tööandja pidanud töölepingu lõpetamise päeval s.o 05.06.2000 vormistama töölepingu lõpetamise ja andma töötajale tööraamatu. Kuivõrd hageja rikkus kohustust tagastada tööraamat, on ta kohustatud maksma kostjale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Tööandja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta on üritanudki tööraamatut tagastada. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning kostja on vaidlustanud otsust üksnes tööraamatu kinnipidamises eest hüvituse väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
23.Tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Kehtiva TLS § 131 lg-e 1 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 ei välista ega piira see lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit.

5(6)

Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta

1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 119 lg 1 järgi vastutab tööandja tööraamatu kinnipidamise eest, kui ta vaatamata töötaja sooviavaldusele tööraamatu kätteandmisest keeldub.
24.Nimetatud regulatsiooni silmas pidades on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et kostja nõue tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööleping lõpetati tööandaja algatusel 05.06.2000 (tl 108). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pärast töösuhte lõppu tundnud huvi tööraamatu kättesaamise vastu või et hageja oleks tööraamatu tagastamisest keeldunud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tööraamatu kinnipidamist peab tõendama töötaja ja seetõttu on maakohus tõendamiskoormise õigesti jaganud. Kuna kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on olnud teadlik sellest, et töösuhe lõppes 05.06.2000, ei ole asjaolul, kas ja millises vormis kostjale töölepingu lõpetamisest teatati käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Otsustav on see, et hageja ei ole pärast töösuhte lõppu tööraamatu kostjalt küsimise ega kostja keeldumise kohta tõendeid esitanud.
25.Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust, on kolleegiumi arvates maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada kostja nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna esimese astme kohus on kostja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.
26.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval