Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ K

Finland Plc Eesti filiaalis, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 21.01.2010. a esitas OÜ K juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt moodustavad võlad erinevatele võlausaldajatele kokku vähemalt 539 017 krooni (võlgnevus võib suureneda jooksvate viiviste arvelt ning väiksemate võlausaldajate nõuete arvelt). Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 04.02.2010.a. määrusega võttis kohus OÜ K pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias P ’a. Ajutise halduri aruanne OÜ K on kantud äriregistrisse 08.11.2005.a. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik alates eesti Kunstimuuseumi (KUMU) avamisest KUMU poena. Poe külastatavus sõltus otseselt KUMU külastatavusest, mis oli pankrotiavalduse kohaselt väga madal. Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnik omab kontot Swedbank’is, mille saldo 02.03.2010.a. seisuga oli 465,49 krooni. 11.02.2010.a. teatas Swedbank Liising, et võlgnik on sõlminud liisinguandjaga liisingulepingu . Võlgiku juhataja KE ’u poolt antud selgituste kohaselt on nimetatud liisingulepingu esemeks arvutustehnika, millest osa on võlgniku kasutuses. Võlgniku kasutuses mitteolev osa on amortiseerunud ja ei ole säilinud. Võlgniku juhataja selgituse kohaselt on liisinguandjale tasumata maksegraafiku järgi kaks viimast osamakset, mistõttu võib osutuda edasises pankrotimenetluses otstarbekamaks järelejäänud liisingumaksete tasumine ja seeläbi liisinguesemete omandamine, eesmärgiga neid seejärel pankrotivarana võõrandada. Kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgniku omandis kinnisasju ning võlgnik ei ole kunagi olnud kinnisasjade omanikuks. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele. Võlgniku omandis Liiklusregistrisse kantud sõidukeid olnud ei ole, samuti ei ole kolmandate isikute omandis olevaid sõidukeid koormatud võlgniku kasuks pandiõigusega. Elektroonilise äriregistri andmeil ei ole võlgnik äriregistrisse kantud äriühingute osanikuks ega aktsionäriks. Võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku omandis ühtegi väärtpaberit. Võttes arvesse eeltoodut, on ajutine haldur talle esitatud andmete alusel tuvastanud, et võlgniku vara moodustab käesoleval ajal arvelduskontol hoiustatud 465,49 krooni. Võlgniku selgitusel on võlgniku omandis lisaks ka põhivara jääkmaksumusega 14 961,46 krooni ning laos olevad realiseerimata kaubad käibemaksuta maksumuses 17 607,44 krooni, mis koosnevad enamasti kontorikaupadest ja meenetest. Müügireskontro kohaselt moodustavad võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu 166,53 krooni (samas Tallinna Kunstikooli nõude näol on tegemist krediitarvega (-1374,65 krooni), mille alusel on 2(4)

ostjale raha tagastamata, mistõttu tuleks seda käsitleda kui võlausaldaja nõuet ning märkida võlgniku debitoorsete nõuete suuruseks 3401,18 krooni). Kohustused: Hankijate nõuded võlgniku vastu moodustavad kokku 548 196,65 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku täitmata kohustusena tuleks käsitleda ka Tallinna Kunstikoolile krediitarve alusel tagastamata rahasummat 1374,65 krooni ning Maksu- ja Tolliameti saldoväljavõttes märgitud maksu- ja intressinõuetest, mistõttu moodustavad hankijate nõuded võlgniku vastu kokku 569 264,11 krooni. Arvamus võlgniku maksevõime kohta: ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tema olemasolev vara ja ka edaspidi omandatav vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik tegutses alates 2006 negatiivse omakapitaline ehk sisuliselt maksejõuetuna. Kohtuistung Kohtuistungil 10.03.2010.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi OÜ K pankrotimenetlust finantseerida. Võlgniku esindaja nõustus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, s.h puudub võimalus esitada nõue juhtorgani vastu. Ajutise halduri tasu suurusele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (vähemalt 569 264,11 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul tegutses võlgnik alates 2006 negatiivse omakapitaline ehk sisuliselt maksejõuetuna. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks praegu ennatlik. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

3(4)

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 40 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks ja hüvitiseks kokku 25 500,00 krooni (sisaldab käibemaksu 20%), millest töötasu on 14 583,33 krooni + käibemaks 20%. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgnikult OÜ-lt K välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku 25 500,00 krooni (sisaldab käibemaksu 20%) ajutise halduri Andrias P ’a kasuks. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu osaliselt, summas 6200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KE ’ule.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.