Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-09-66810 Määrus ei ole edasikaevatav (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2009.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-09-12559). Määrus jõustub selle kättetoimetamisest. Asjaolud 10.12.2009.a. esitas J S Pärnu Maakohtu maksekäsukeskusele maksekäsu kiirmenetluse avalduse V S vastu 50 000 krooni nõudes /t.l 4-5/. Avalduse kohaselt on nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldusena märgitud: võlgniku süül tekkinud tulekahjus sai kannatada avaldaja korter. Tõendite lühikirjeldusena on avalduses märgitud: 16.07.2009.a. võlakiri, nõudekiri 16.07.2009, 03.09.2009.a. Avalduselt on 10.12.2009 tasutud riigilõivu 1500 krooni. 31.12.2009.a. määrusega tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskus võlgnik V Sule makseettepaneku TsMS § 484 alusel tasuda avaldajale J Sile põhinõue 50 000 krooni ja menetluskuluna riigilõivu 1500 krooni /t.l 9/. Võlgnik sai nimetatud makseettepaneku kätte isiklikult 06.01.2010.a. /t.l 10/. 25.01.2010.a. saabus Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskusele võlgniku vastuväide kohtu 31.12.2009.a. makseettepanekule /t.l 11/. Vastuväide on postitatud 21.01.2010.a. /t.l 12/. 26.01.2010.a. kirjaga teatas Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskus võlgnikule, et tema vastuväide on esitatud seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Viimane vastuväite esitamise päev oleks olnud 21.01.2010.a. /t.l 13/. 27.01.2010.a. tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskus asjas maksekäsumääruse ja kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 50 000 krooni ja hüvitama riigilõivu 1500 krooni /t.l 14/. Võlgnik sai nimetatud makseettepaneku kätte isiklikult /t.l 15/. Võlgniku määruskaebus 15.02.2010.a. saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja võlgniku V Su määruskaebus kohtu 27.01.2010.a. maksekäsumäärusele /t.l 7-8/. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 400 krooni /t.l 8/. Määruskaebuse kohaselt tuleb maksekäsk tühistada sest: Käesolevas maksekäsu kiirmenetluses ei olnud täidetud kiirmenetluse eeldused ja nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus on läbi viivud, on põhjendamatu. Nii ei ole võlgnik mitte kuidagi süüdi J Si korteris tekkinud kahju tekitamises. Võlgnik on arvamusel, et tema ei ole J Sile varalist kahju tekitanud ning võla pettis J S temalt välja. Kuna ka ei ole selge see, kas J Si korter üldse tulekahju läbi kannatada sai ja kuna selge ei ole ka see, kui suur siis väidetav kahju J Sile tema süü tõttu tekkis (teadmata on, kas kindlustus on hüvitanud osa ja kas tekib regressnõue), siis ei ole täidetud võlgniku arvates eeldused käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse läbiviimiseks. Eeltoodu ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 489 1 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel palub võlgnik V S: 1) tühistada maksekäsk tsiviilasjas nr 2-09-66810; 2) peatada täitemenetlus kuni käesoleva määruskaebuse lahendamisel tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Avaldaja seisukoht Avaldaja ei ole võlgniku seisukohaga nõus. Tulekahju sai alguse tema korterist, mis on kindlaks tehtud päästetöötajate poolt. Tulekahju kustutamise käigus sai Vanapargi tn 7-3 korter veekahjustusi. Ehitajalt tellitud kalkulatsioon näitas, et tekkinud kahjude likvideerimise maksumus on 52 000 krooni. Tekkinud kahju peab hüvitama tulekahju põhjustaja. Vesteldes võlgnikuga tekkinud tulekahju teemal jõudis ta järeldusele, et tulekahju on tekkinud võlgniku süül, kuna ta ei jälginud tuleohutuse reegleid, mida võlgnik ka hiljem tunnistas ja oli nõus tekkinud kahjud hüvitama. Selle kohta koostasime võlakirja, kus leppisime kokku kahju summa, mida kinnitas võlgnik oma allkirjaga. Võlgnik oli teadlik võlakirjast. Kui võlgniku arvates on tegemist väljapetetud võlakirjaga, ei avaldanud ta mitte mingit moodi soovi tühistada võlakiri. Vastupidi osaliselt likvideerides oma

2-09-66810 võlgnevuse 2000.- krooni võrra, mis on dokumentaalselt tõestatud. Sellega näitab võlgnik veelkord, et aktsepteerib võlgnevust. Menetluse käigus võlgnikul oli piisavalt aega esitada vastuväide, mida ta ei kasutanud – esitades vastuväite seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 663 lg. 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. TsMS § 663 lg 3 toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. TsMS § 663 lg 4 ja 5 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu peale määruskaebuse 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgnik on tuginenud oma määruskaebuses TsMS § 4891 lg 2 p-le 3. Lähtuvalt maksekäsu kiirmenetluse olemusest ei saa maakohus hinnata poolte esitatud tõendeid, kuna maksekäsu kiirmenetluses neid ei esitada, seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta ka J Si ja V Su poolt allkirjastatud võlakirja sh tekkinud varalise kahju suhtes. Eeltoodu alusel kohus leiab, et asi tuleb vaadata läbi hagimenetluse korras, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

2-09-66810 TsMS § 489 1 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pärnu Maakohtu 27.01.2010.a. maksekäsk tsiviilasjas nr 209-66810 J Si maksekäsu kiirmenetluse avalduses V Su vastu 50 000 krooni ja menetluskulu 1500 krooni nõudes tuleb tühistada. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on V Sul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. TsMS § 487 lg 1, 2 ja lg 3 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele (lg. 1). Pärast nõude põhjendamist jätkatakse menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostjale antakse nõude põhjenduse kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks (lg. 2). Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast (lg. 3). TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele ja avaldajat tuleb kohustada esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Avaldaja on tasunud riigilõivu 1500 krooni. Hagilt hinnaga kuni 50 000 krooni on riigilõivu täismäär 7500 krooni. Tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. (tasuda: Rahandusministeerium SEB Pank AS konto nr. 10220034796011 või AS Swedbank konto nr. 221023778606, viitenr 2900072369). Esitada kohtule riigilõivu tasumist kinnitav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

2-09-66810 Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku menetluskulud (s.o määruskaebuse esitamisel tasutud 400 krooni) tuleb jätta avaldaja kanda. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kõnealusel juhul on maakohus määruskaebuse rahuldanud. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määruse peale ei saa enam TsMS § 4891 lg 1 ja § 660 lg 3 koostoime alusel edasi kaevata. Kaebeõigust piirab ka TsMS § 483 lg 5. Kuna maakohus on maksekäsu tühistanud on sisuliselt tegemist olukorraga, kus maksekäsu avaldust ei ole rahuldatud. TsMS § 483 lg 5 kohaselt ei saa maksekäsu rahuldamata jätmise määruse peale edasi kaevata. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.11.2009.a. määruses tsiviilasjas nr 2-09-12559.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.