Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

täitemenetluse seadustiku § 48 p 1 kohaselt lõpetada antud täiteasjas täitemenetlus. Eelnevalt nimetatud kirjaliku avalduse esitab Hageja kohtutäiturile 5 (viie) päeva jooksul kompromisskokkuleppe kinnitamise määruse kättesaamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts KK pöördus Harju Maakohtu poole 10.12.2009.a hagiavaldusega, milles ta palus kohtul tuvastada tema ja VS vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise õiguspärasust ning tuvastada hüvitise maksmise kohustuse puudumist. 09.02.2010. a esitas Aktsiaselts KK kohtule hagi tagamise avalduse, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas 048/2010/71 kuni tsiviilasjas nr 2-09-67026 tehtava lahendi jõustumiseni.

2-10-2010 17.02.2010.a. määrusega rahuldas kohus Aktsiaselts ́i KK taotluse hagi tagamiseks ning peatas hagi tagamiseks täitemenetlus täiteasjas nr 048/2010/71 kuni tsiviilasjas nr 2-09-67026 tehtava lahendi jõustumiseni. Pooled esitasid kohtule 31.03.2010.a. kompromissi ja poolte taotluse tsiviilasja lõpetamiseks. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-67026 ning kinnitada kompromiss määrusega. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 1 (ühe) päevani arvates selle kättetoimetamisest. Aktsiaselts KKpalub tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 4250 krooni ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Lähtudes TsMS § 386 lg-st 4, kuulub Harju Maakohtu 17.02.2010.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. Kohus leiab, et Aktsiaselts`i KK taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Aktsiaselts KK on tasunud 09.12.2009.a hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5000 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumber 2900072123 ja 17.02.2010. on tasunud M E (isikukood XXX) hagilt riigilõivu 3500 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123. Seega on kokku tasutud riigilõivu 8500 krooni, millest tagastamisele kuulub 4250 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 4250 kanda Aktsiaselts KK arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromissis kokku leppinud, et, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.