2-09-57751
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
01. aprill 2010.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-57751
Tsiviilasi
MTÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik: MTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) – juhatuse liige NS(XXX) Ajutine pankrotihaldur: Aet Liivand (isikukood XXX, asukoht Lembitu 14-37, 10114 Tallinn; tel. 527 5130, faks 646 7029, e-post [email protected]) 08. märts 2010.a.
Kohtuistungi toimumise aeg
Resolutsioon
(PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 04.11.2009. a esitas MTÜ juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt MTÜ-l varad puuduvad, mistõttu ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 14.01.2010.a. määrusega võttis kohus MTÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivand’i. Ajutise halduri aruanne MTÜ on kantud äriregistrisse 06.05.1999.a. Harju Maakohtu kandeotsuse alusel, äriregistri kood 80092708. Oma põhieesmärkideks on MTÜ deklareerinud rahvuskultuuri säilimise, emakeele õpetamise korraldamise ja rahvusliku käsitöö organiseerimise. Oma tegevusest saadud tulu kasutas MTÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Varad ja võlad:
tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks ennatlik. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks oli, et ei suudetud leida rahalisi vahendeid mittetulundusühingu tegevuse edendamiseks. Toetuste taotlemine ja rahade eraldamine on küllaltki bürokraatlik ja aeganõudev ettevõtmine. Ka sponsorite leidmine ei pruugi tulemust anda. Samas peaks möönma, et oleks võinud sisse seada organisatsiooni liikmetelt liikmetasu maksmise kohustuse, kuna organisatsioon oli loodud ju tema liikmete huvides. Lähtudes eeltoodust, võib tõdeda, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku kohustused ületavad vara ca 48 korda. Võlgnik muutus maksejõuetuks juba 2007 teisel poolel. Kohtuistung Kohtuistungil 08.03.2010.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi MTÜ pankrotimenetlust finantseerida. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele, märkides et võlgnik saab tasuda ajutise halduri tasu osamaksetena. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (vähemalt 34 336,00 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2007.a. teisel poolel. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks praegu ennatlik. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning 3(4)
põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6975,00 krooni (1 tunni hind 450,00 krooni) ja kulutuste hüvitiseks 81,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 146 lg 1 p-st 2 kuulub võlgnikult MTÜ-lt ja NS’lt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 6975,00 krooni ja kulutuste hüvitis 81,00 krooni ajutise pankrotihalduri Aet Liivand’i kasuks. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu osaliselt, summas 6200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule NS’le.
Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.