2-10-1827/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtute Raamatupidamisekeskusel tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist SOÜle 15.02.2010 Rahandusministeeriumi deposiitkontole tasutud (viitenumber 3100057358) ajutise pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks enamtasutud summa 5 505 (viis tuhat viissada viis) krooni. SOÜ arvelduskonto nr on 221028193419 Swedbank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtu menetluses on MH avaldus KOÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on MHi nõude suuruseks 91 074.47 krooni, mis on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Nõue põhineb MHi ja võlgniku vahelise töölepingu lõpetamise kokkuleppel, mille kohaselt kohustus võlgnik võlausaldajale tasuma kokku 91 074.47 krooni. Võlgnik ei ole võlausaldajale tasunud ühtegi osa võetud kohustusest kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Kohus nimetas 15.02.2010 määrusega KOÜle ajutise pankrotihalduri –Andrias P . Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks hankijate ees kokku 2 615 183,76 krooni ning väljamaksmata töötasude suuruseks on 2 344 775,56. Seega võlgneb võlgnik nii hankijatele kui ka töötajatele kokku 4 959 959,32 kooni. Võlgniku arvelduskontol on käesoleva aruande koostamise seisuga 465,49 krooni, ning lisaks eespooltoodule võib võlgnikul olla nõudeid kolmandate isikute vastu summas 4 113 868,80 krooni. Nõue MOÜ vastu summas 4 046 254,80 ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul selge. Eeldusel, et kolmandad isikud (ostjad) rahuldaksid 100% võlgniku nõuetest, mida ajutine pankrotihaldur peab ebatõenäoliseks, ei piisaks saadud rahast võlgniku kohustuste täitmiseks hankijate ja töötajate ees. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku olemasolev ja ka edaspidi omandatav vara ei kata võlgniku kohustusi ning seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruandeid, millele lisatud bilansside kohaselt on võlgniku omakapital (netovara) vastanud seaduses ette nähtud nõuetele. Samas on võlgniku likvideerija aga oma vastuses ajutise pankrotihalduri 17. veebruari 2010. a nõudele teatanud, et võlgniku likviidsusraskused tekkisid juba 2008. a lõpus seoses sellega, et võlgniku peamine koostööpartner jättis võlgnikule tasumata 6 314 896,80 krooni. Võlgnik on likvideerija kinnitusel esitanud 2009. a mais MKT OÜ vastu pankrotiavalduse, ning 25. juunil 2009. a vaidlusaluse nõude ka 4 420 427,70 krooni eest loovutanud. Nõude loovutamisest on tekkinud võlgnikul kahjum 1 894 469,10 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et nõude loovutamise järel pidi võlgniku omakapital (netovara) muutuma negatiivseks, sest 2008. a majandusaastal oli võlgniku jaotamata kasumi suuruseks 661 912,00 krooni, kohustusliku reservkapitali suuruseks 15 000 krooni ja osakapitali suuruseks 150 000,00 krooni, kokku 826 912 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud informatsiooni kohaselt on võlgniku osanikud omakapitali (netovara) vähenedes otsustanud võlgniku kui äriühingu lõpetada ning likvideerida. Sellekohase otsuse on võlgniku osanikud vastu võtnud 9. novembril 2009. a. Võttes arvesse eespool toodut, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu PankrS tähenduses.

Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 08.02.2010.a. jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui kohtudeposiiti ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud tähtaja jooksul vahendeid, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara reaalselt puudub, kohustusi on kogutud andmete kohaselt 4 959 959,32 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 15.03.2010 määrusega KOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul KOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.