Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 25.01.2010 esitas OÜ BLO (likvideerimisel) kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamine tegevusala rahvusvahelised autoveod. Avalduse esitamise ajaks on osaühing täielikult maksejõuetu, osaühingu majandustegevus on lõppenud. Osaühingu osaniku püüdlused leida täiendavaid vahendeid majandustegevuse jätkamiseks ja võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Avalduse kohaselt olid maksejõuetuse peamisteks põhjusteks transpordihindade oluline langus, kütusehindade tõus, vedude mahu oluline vähenemine ja suur konkurents veonduses. Harju Maakohtu 05.02.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ BLO (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Heikki Ojamaa. Ajutise pankrotihalduri aruanne 05.03.2010 esitas Heikki Ojamaa kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on OÜ-l BLO (likvideerimisel) varasid bilansilises väärtuses (seisuga 21.01.2010) 2 339 krooni. Kohustusi on võlgnikul bilansilises väärtuses 2 052 307 krooni. Võlgniku põhiliseks tegevusalaks olid rahvusvahelised autoveod, mida teostati Lääne-Euroopas. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majanduslangus, käibevahendite mahu vähenemine ning raha mittelaekumine mitmete klientide poolt, samuti liiga optimistlike otsuste vastuvõtmine seoses võõrkapitali kasutamisega ning laenude ja liisingfinantseerimisega. OÜ BLO (likvideerimisel) majandustegevus on lõppenud. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Ajutise pankrotihalduri hinnagul on OÜ BLO (likvideerimisel) püsivalt maksejõuetu. OÜ-l BLO (likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 29 260 krooni, millest 6 200 krooni hüvitada riigi vahenditest. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Heikki Ojamaa arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l BLO (likvideerimisel) on kohustusi bilansilises väärtuses 2 052 307 krooni ning vara 2 339 krooni. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks, lisaks üleüldisest majanduskriisist tulenevatele põhjustele, ka käibevahendite mahu vähenemine ning raha mittelaekumine mitmete klientide poolt, samuti liiga optimistlike otsuste vastuvõtmine seoses võõrkapitali kasutamisega ning laenude ja liisingfinantseerimisega. OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetluses puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 10.03.2010 määrusega tegi kohus OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 200 000 krooni hiljemalt 17.03.2010 kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l BLO (likvideerimisel) vara praktiliselt puudub ja majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Marko Tasale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 22 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 000, millele lisandub sotsiaalmaks 7 260 krooni, kokku 29 260 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜ BLO (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 23 060 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt BLO (likvideerimisel).

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.