Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
MKõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2010.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-24590
Tsiviilasi
AM hagi I AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, lõpparve ja hüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AM (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Helina L (Advokaadibüroo Consensus, asukoht Roopa 12a, 10136 Tallinn)
esindajad
Kostja I Aktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toomas L (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Kreutzwaldi 12, 10124 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2010.a., avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AM ja tema esindaja vandeadvokaat Helina L Kostja seaduslikud esindajad Oleg Kja Galina N ning lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toomas L
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada ebaseaduslikuks I AS poolt AM 29.09.2006 a. sõlmitud töölepingu nr 28 lõpetamine 7.04.09 a. TLS § 86 p.6 ja § 103 lg.2 alusel. Lugeda AM tööleping lõppenuks 19.05.2009 a. töötaja algatusel. Välja mõista ASI 62 100 (kuuskümmend kaks tuhat ükssada ) krooni AM kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.09.2006.a. määramata ajaks töölepingu nr 28, mille kohaselt asus hageja tööle 02.10.2006.a. projektiosakonna juhataja ametikohale. Eraldi ametijuhendit hageja tööülesannete kohta koostatud ei ole. Töö sisu kujunes töö käigus vastavalt juhatuselt saadud ülesannetele. Töötatud aja jooksul tegi hageja erineva sisuga tööd: koostas projektdokumentatsioone, nõustas erialaselt nii teisi töötajaid kui ka kliente, organiseeris projekteerimisalaseid töid, koostas klientidele pakkumisi projekteerimisalaste teenuste komplekti kohta ja suhtles alltöövõtu läbirääkimiste korras ja teiste ehitus- ja arhitektuuribüroodega, koostas lepinguprojekte ning juhatuselt saadud volituste alusel sõlmis ka lepinguid. Töö hõlmas suhtlemist klientide, tellijate ja alltöövõtjatega. Esimesed ebakõlad hageja ja juhtkonna vahel ilmnesid 2009.a. märtsis-aprillis. Nimelt ei olnud hageja arvates võimalik enam sellise töökorralduse juures töö kvaliteeti tagada, tuli ette olukordi, kus tööd tuli teostada lühikese tähtajaga ja tihti 24 tundi ööpäevas; õhkkond oli pingeline seoses majandusliku olukorraga ning tööd häiris ka viimase aasta kaadrivoolavus ettevõttes (aasta jooksul vahetus 8 töötajat 10-st). Lisaks eelnevale oli hagejale tehtud ka (ebasõbraliku alatooniga) vihjeid tema rahvuse kohta – selle kohta, et hageja on eestlane (enamik töötajaid oli muust rahvusest). 07.04.2009.a. kutsus tööandja, juhatuse liige Galina N hageja tööpäeva lõpus, umbes kell 16.45, vestlusele. Vestlus kestis ca 30 minutit. Jutuajamise sisuks oli töösuhte lõpetamine. Hagejale tehti ettepanek kirjutada avaldus töölt lahkumiseks. Hageja sellega ei nõustunud. Seejärel järgnes G. N ähvardus, et enne hageja ruumidest lahkuda ei saa, kui on kirjutanud lahkumisavalduse. Hageja selgitas tööandjale, et ei kirjuta lahkumisavaldust ja arvab, et töösuhe tuleb lõpetada koondamise teel või mingil muul moel kooskõlas töölepingu ja kehtivate seadustega. Vestlus ei viinud kuhugi ning hageja juurde astusid Galina N ja Oleg K, kes on samuti juhatuse liige ning kellega hagejal tekkis kähmlus, kuna Oleg K rebis hagejat jõuga arvutist eemale. Tekkis rüselus, mille vältel püüdis hageja toolilt tõusta ja eemale astuda. Hagejat hoiti kinni ja ähvardati korduvalt, et enne ta ruumidest ei lahku, kui lahkumisavaldus on kirjutatud. Jätkus venekeelne sõim ja füüsiline vägivald, mille käigus hagejat riietest kinni hoiti ja raputati. Hagejalt võeti ära isiklik sülearvuti ning kimp võtmetega, mille hulgas olid nii isiklikud kui ka tööruumide võtmed. Hagejale selgitati, et enne ta asju tagasi ei saa, kui on lahkumisavalduse kirjutanud. Samal ajal püüdis Oleg K, kasutades füüsilist vägivalda, hagejalt ära võtta mobiiltelefoni. Hagejal õnnestus valida abikaasa (Kadri M) telefoninumber ja öelda, et kasutatakse füüsilist vägivalda ja hoitakse kinni. Abikaasa helistas politseisse ning kuulis samal ajal pealt hagejaga toimuvat, kuna telefon oli avatud. Pärast seda tagastati hagejale isiklik sülearvuti ja võtmekimp ning kästi lahkuda. Hageja lahkus 17.40. Hageja oli toimunust šokis. 8.04.09 läks hageja perearsti vastuvõtule, kuna ta ei suutnud magada ja vaevasid ärevushood. Alates 08.04.2009.a. oli hageja ajutiselt töövõimetu. Haigestumisest teavitas hageja tööandjat koheselt 08.04.2009.a. nii meili kui ka telefoni teel. 18.05.2009.a. lõppes hageja haigusleht ning ta läks 19.05.2009.a. tööle. Tööandja andis hagejale üle 07.04.2009.a. teate töölepingu lõpetamise kohta. Haiguslehe vastuvõtmisest tööandja keeldus ning nõudis, et hageja lahkuks. Hageja leiab, et tööleping temaga on lõpetatud ebaseaduslikult. Tööleping hagejaga on lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel, s.o töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p6 alusel üksnes töötajapoolsel kohustuste
rikkumisel. Seejuures ainult siis, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Karistus (töölepingu lõpetamine) ei saa olla määratud enne, kui töötajale on karistamise otsust tutvustatud ning samas ei saa töötajale karistamise otsust tutvustada, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Hageja peab kogu karistamise dokumenti tagajärjeks selle eest, et ta keeldus lahkumisavalduse kirjutamisest. Dokument oli vormistatud tagantjärele kuupäevaga, sisutühi ja motiveerimata ning ei sisalda minimaalseidki andmeid selle kohta, milles ikkagi hageja süütegu seisnes, s.t millal süütegu toime pandi, kellele ja milliseid projekteerimistöid hageja tegi, kellelt ja kui palju hageja väidetavalt tasu sai, millised tööülesanded hagejal seetõttu tegemata jäid ning kuidas see kõik on tuvastatud ja tõendatud. Kuna 19.05.2009.a. (dokumendi kuupäev 07.04.2009.a.) määratud distsiplinaarkaristus oli määratud selleks ettenähtud korda rikkudes, siis ei olnud see teade arvestatav töölepingu lõpetamise aluseks oleva distsiplinaarkaristusena ja tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Lisaks ei ole tööandja põhjendanud, miks on vaja määrata just rangeim karistus, kui hagejal puudub eelnev distsiplinaarkorras karistatus. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lugeda poolte vahel 29.09.2006.a. sõlmitud töölepingu nr 28 lõpetamine tööandja poolt ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks 19.05.2009.a. töötaja algatusel; välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 124 200,00 krooni, lõpparve saamata jäänud osana puhkusehüvitis 4142,40 krooni ning hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuupalga ulatuses summas 20 700,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Hageja faktiväited töölepingu lõpetamise asjaolude kohta ei vasta tõele. Kostja juures toimus arvutite töö kontroll 2009.a. märtsi lõpus ja aprilli alguses. 04.04.2009.a. arvutispetsialist Andrei M poolt arvuti seadistamise käigus avastas kostja juhatuse liige Oleg K hageja kasutuses olevast arvutist projekteerimistöid, mida kostja tööandjana ei ole kunagi teostanud, samuti avastati selliste tööde saatmist hageja poolt e-posti kaudu kostja konkurentidele, s.h OÜ-le R, ja teistele projekteerijatele ning muudele kolmandatele isikutele, kellega kostjal puudus igasugune lepinguline suhe. Andmete kontrollimisel selgus, et nimetatud tööd olid hageja poolt teostatud töö ajal, kasutades kostja töövahendeid ja informatsiooni. Sellise tegevusega oli hageja rikkunud töölepingu punkte 6.3 ja 6.6 ning TLS § 50 p-s 6 sätestatud kohustusi. 07.04.2009.a. kutsus kostja esindaja Galina N hageja enda juurde ning tegi teatavaks, et tööandja on avastanud hagejapoolsed rikkumised. Kostja esindaja palus hagejal anda selgitusi eelpool nimetatud asjaolude kohta, kuid sellest kostja keeldus. Ettekäändel, et hageja soovib vahepeal teha suitsu, läks hageja kostja esindaja kabinetist välja, kuid selle asemel, et minna suitsetama, suundus hageja tema kasutuses olnud arvuti juurde ning hakkas selles olevaid andmeid kustutama. Nimetatut nägi pealt kostja seaduslik esindaja O. K, kes püüdis hagejat takistada, kuid selle peale lõi hageja O. K’it, kes kukkus ja sai kehavigastusi, millised on ka fikseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardiga. Hagejal õnnestuski kustutada tööandja arvutist dokumente ja blokeerida arvuti parooliga. Dokumendid taastas hiljem arvutispetsialist Andrei M, samuti kõrvaldas arvutispetsialist hageja poolt kostja arvutile paigaldatud parooli. Samal päeval peale nimetatud intsidenti andis kostja hagejale üle dokumendi hagejale distsiplinaarkaristuse (töölepingu lõpetamine) määramise kohta ja töölepingusse tehti kanne töölepingu lõpetamise kohta. Hageja luges nimetatud dokumendi läbi, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Allkirjastamisest keeldumise kohta võttis kostja hageja juuresolekul nimetatud dokumendile kahe tunnistaja Natalja R ja Vitali P allkirjad. 07.04.2009.a. sai hageja kätte ka kõik tööandja juures olnud isiklikud asjad, mille kohta kirjutas ka vastava teatise.
Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale on distsiplinaarkaristus määratud 19.05.2009.a. teate nr 28/10-4 alusel. Nimetatud teade on kostja poolt hagejale veelkordselt saadetud informatsioon, kuivõrd hageja keeldus 07.04.2009.a. allkirjastamata distsiplinaarkaristuse otsust. Arvestades, et hageja sai teada temaga töölepingu lõpetamisest 07.04.2009.a., siis oleks ta pidanud hagi esitama hiljemalt 07.05.2009.a. Hageja on hagi esitanud alles 26.05.2009.a. ehk peale hagi aegumise tähtaja möödumist. Sellest tulenevalt on hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudmiseks aegunud ning kostja palub nimetatud nõude jätta rahuldamata ainuüksi aegumise tõttu. Kuigi hagi on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata ainuüksi aegumise tõttu, esitab kostja ka oma sisulised vastuväited. Hageja on käsitlenud töölepingu lõpetamise alusdokumendina kostja 7.04.09 teadet nr 28/10-4,mille hageja allkirjastas 19.05.09. Samas määras tööandja hagejale distsiplinaarkaristuse mitte 19.05.2009.a. kirjaga, vaid 07.04.2009.a.teatega, mis tehti hagejale teatavaks 07.04.2009.a. Lõpparve on hagejale välja makstud 07.04.2009.a. Kostja möönab, et hagejale on lõpparve arvestatud valesti, ehk on vähem üle kantud 6916 krooni, mille kostja on hagejale üle kandnud 06.07.2009.a. Kostja on seisukohal, et Palgaseaduse §-s 29 nimetatud vastutus järgneb ainult juhul, kui lõpparvet üldse välja ei maksta. Juhul kui lõpparvena on välja makstud väiksem summa kui tulnuks välja maksta, kuulub kohaldamisele VÕS § 113, ehk kuulub tasumisele viivitusintress ülekandmisel kuulunud summast päevas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ,tunnistajate ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 29.09.2006 a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr.28 alusel töötas hageja kostja juures projektosakonna juhataja ametikohal.Hagejale ametijuhendit ei koostatud ,töö sisuks kujunes erinevate projektdokumentatsioonide koostamine,projekteerimisalaste tööde organiseerimine,lepinguprojektide koostamine ja muude juhatuselt saadud ülesannete täitmine. Tööleping hagejaga lõpetati 07.04.2009 a. Töölepingu lõpetamise kohta on kostja vormistanud 07.04.09 a kaks teadet: teade (edaspidi teade nr 1) distsiplinaarkaristuse määramise kohta nr.1,07.04.2009 (tlk 68) ja teade (edaspidi teade nr 2) nr.28/10-4 ,milles kostja teatab ,et hagejaga lõpetatakse tööleping TLS § 86 p.6 , § 103 lg.2 ja § 106 alusel (tlk 9). Hageja kinnitusel sai ta teatest nr 1 teada alles kohtumenetluse käigus.Teate nr 2 sai hageja mitme päeva möödudes pärast 7.04.09 posti teel.Alates 8.04.09 kuni 18.05.09 oli hageja haige.Teade nr 2 esitati hagejale allkirjastamiseks ka 19.05.09 ,mil hageja läks pärast haiguslehe lõppemist tööle.Hageja leiab,et teated distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise kohta on vasturääkivad,ei nähtu,milles seisnes süütegu,mis tingis rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamise vajaduse ,viidatud on erinevatele töölepingu lõpetamise alustele,oluliselt on rikutud töölepingu lõpetamiseks ettenähtud korda ,mistõttu töölepingu lõpetamine temaga on ebaseaduslik. Nõuded distsiplinaarkaristuse vormistamisele sätestab töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse
Hagejale distsiplinaarkaristuse vormistamise teatest nr.1 nähtuvalt oli hageja töö ajal kostja tehnikat kasutades teostanud tööd konkurentfirma R ja kostja endiste töötajate Viktoria ja Stanislav Gussarovi jaoks perioodil 11.12.08-03.04.09,rikkudes seega töölepingust tulenevat ärisaladuse hoidmise ja konkurendi juures mittetöötamise kohustust.Hagejale on distsiplinaarkaristus määratud TLS § 86 p 6-8 alusel.
Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 sätestas tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused.Kostja on teates märkinud töölepingu lõpetamise alusena töötajapoolse töökohustuste rikkumise (§ 86 p6), töötaja suhtes usalduse kaotamise § 86 p 7) ja töötaja vääritu teo (§ 86 p.8). Hageja on nimetatud teates tsiteerinud ka TLS § 103,mis käsitleb töölepingu lõpetamist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel või korruptiivse teo toimepanemisel ,kuid teates ei nähtu kostja väidetav süüline töökohustuste rikkumine,mis annaks kostjale õiguse hagejaga töölepingu lõpetamiseks esmakordse jämeda rikkumise eest.Töölepingu lõpetamist TLS § 86 p.7 ja 8 ning korruptiivse teo toimepanemise eest ei ole kostja üldse põhjendanud ega tõendanud. TLS § 103 lg.1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping,kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus,mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste süülise rikkumise eest ,vaid tööandja tööd takistava töökohustuse rikkumise eest ,kusjuures on nõutav ,et töötajale on eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus ja see ei ole kustunud. Teate nr 2 kohaselt sai kostja arvutite töö kontrollimisega 04.04.09 teada ,et hageja kostjale kuuluvate töövahendite abil tegi erandkorras projekteerimistöid konkurentettevõtetele ja muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele eratasu eest ning samal ajal jäi hageja oma töö tegemata.Hagejale teatatakse,et tööleping lõpetatakse temaga TLS § 86 p.6,§ 103 lg.2 ja § 106 alusel,et lõpparve on üle kantud 7.04.09 ja hagejat kutsutakse 3 tööpäeva jooksul lõplikult vormistama lepingu lõpetamisega seotud dokumente. Sama teade töölepingu lõpetamisest esitati hagejale allkirjastamiseks ka 19.05.09 ,kui hageja pärast töövõimetuslehe lõppemist tuli kostja juurde. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. TDS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast,mil töötaja andis allkirja dokumendile,millega tööandja vormistas karistuse. Kostja väidete kohaselt tehti töölepingu lõpetamise teade nr.1 hagejale teatavaks 7.04.09 ,kuid hageja keeldus teadet allkirjastamast. Hageja väitel ei ole talle töölepingu lõpetamise teadet nr.1 7.04.09 esitatud vaid hiljem posti teel sai ta 07.04.09 vormistatud teate nr 2,mis oluliselt erines kostja poolt kohtumenetluses esitatud teatest nr.1. Kohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetav kostja väide selle kohta ,et teade nr 2 oli informatiivne ,mille eesmärgiks oli kutsuda hageja töölepingu lõpetamist vormistama.Nimetatud teates teatab kostja üheselt,et „lõpetame Teiega töölepingu nr 28 ,29.09.2006 a. TLS § 86 p.6,§ 103 lg.2,§ 106 alusel“ .Samas sisaldab nimetatud teade võrreldes teatega nr 1 erinevaid asjaolusid ja töölepingu lõpetamise aluseid,ei nähtu töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena. Teate nr 2 allkirjastas hageja kostja juures 19.05.09. Kostja ei ole selgitanud ,miks ei antud samaaegselt vormistatud informatiivset teadet nr 2 hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamise teate nr.1 väidetaval teatavakstegemisel vaid saadeti postiga. Kohtu hinnangul kinnitab kostja käitumine lisaks tuvastatud asjaoludele seda ,et 7.04.09 töölepingu lõpetamise väidetavat teadet nr 1 ei olnud vormistatud.Kuna teade nr2 edastati hagejale posti teel hageja töövõimetuse ajal,siis töölepingut hagejaga ei saanud kostja lõpetada enne 19.05.09.Hagi on kohtule esitatud 26.05.09 ,seega hageja nõue ei ole aegunud. Tunnistaja Vitali P(töötab kostja juures arhitektina) ütluste kohaselt 7 kuupäeval,kuud ta ei mäleta, kinnitas ta oma allkirjaga kell 17.15 juhatuse liikme Galina N palvel seda,et hageja
keeldus mingile dokumendile alla kirjutamast.Tunnistaja sõnul kuulis ta ,et kostja palus hagejal kirjutada dokument lahkumise kohta ja et ta jätaks telefoni ja võtmed kostjale. Tunnistaja Natalja R(töötab kostja juures raamatupidajana) ütluste kohaselt teadis ta juba 6 aprillil,et tööleping hagejaga lõpetatakse.7 aprillil toimus läbirääkimiste toas vestlus juhatuse liikme Galina N ja hageja vahel.Tunnistaja väidab,et kuigi ta ei kuulnud jutuajamist,teadis ta ,millest räägiti.Peale läbirääkimisi tuli hageja oma töölaua taha,tekkis rüselus juhatuse liikme Oleg K ning siis esitas Galina N hagejale teate,mis oli ettevalmistatud sekretäri poolt 6 aprilli õhtul ,kuid hageja sellele alla ei kirjutanud. Tunnistaja Kadri Helena M (hageja abikaasa) ütluste kohaselt helistas väga ärritunud hageja talle peale kella 17 ja ütles,et tööandja nõuab temalt lahkumisavalduse kirjutamist.Abikaasa soovitas hagejal koju tulla ja asja arutada.Mõne aja pärast helistas hageja uuesti ja avatud telefonist kostus venekeelset juttu,nõuti lahkumisavalduse kirjutamist,siis oleks nagu mingi rüseluse käigus midagi kukkunud ja hageja ütles,et teda hoitakse kinni,talle ei anta asju kätte ja kui ta 30 min pärast kodus ei ole ,siis helistagu abikaasa politseisse,mida ta ka tegi. Tunnistja sõnul tegeles hageja nädalavahetustel tihti oma projektide ja eskiisidega,mida ta tegi endale,oma sõpradele ja tuttavatele.R OÜ üks omanikke on hageja sõber. Kohus leiab,et kostja seletused , tunnistajate Vitali Pja Natalja R ütlused hagejale 7.04.09 a.töölepingu lõpetamise teate nr.1 väidetavast tutvustamisest ja hageja poolt allkirjastamisest keeldumise kohta ,on vastuolus tuvastatud asjaolude ja teiste kogutud tõenditega .Nii kinnitab tunnistaja Vitali P ,et kostja palus hagejal kirjutada dokument lahkumise kohta,sama kinnitab ka tunnistaja Kadri Helena M,kes läbi hageja avatud telefoni kuulis meesterahva häält nõudvat hagejal lahkumisavalduse kirjutamist.Tunnistja Natalja R kinnitab ,et hagejale esitati allkirjastamiseks sekretäri poolt ettevalmistatud töölepingu lõpetamise teade.Tuvastatud on asjaolu,et 07.04.09 vormistatud teade nr 28/10-4 (teade nr.2) on koostatud sekretär Natalja J poolt (tlk 9). Kostja esindaja G.N väitel esitas talle dokumendi jurist. Tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel leiab kohus ,et kostja ei ole piisavalt ja usaldusväärselt tõendanud töölepingu lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid, väidetava teate nr.1 hagejale 7.04.09 teatavakstegemist ega hageja keeldumist selle teatavaks võtmisest. Tunnistaja Oleg Sütluste kohaselt teostas ta kostja kutsel 3 .04.09 kostja arvutites reservkoopiate tegemist ja elektronposti häälestamist.Elektronposti häälestamise ajal hageja arvutis leiti täiendav elektronposti aadress,mis ei kuulunud kostja firmale.Juhatuse liige Oleg Kpalus hagejat puudutava info välja printida.Tunnistaja sõnul leidis ta vaid ühe e-posti aadressi,mis ei kuulunud firmale ja mingid dokumendid,mille kohta öeldi,et neid ei tohiks seal arvutis olla .8 .04.09 kutsuti tunnistaja taas kostja juurde ,et kätte saada hageja arvuti andmete koopiad.Selleks tuli tunnistajal murda hageja arvutile ligipääsemiseks kehtestatud parool.Kätte saadi üks 5.04.09 koostatud fail,mis sisaldas kõiki hageja faile. Kõik andmed,mis hageja arvutist koguti,kanti üle Oleg Ki arvutisse.30.09.09 pöördus kostja sooviga saada teada failide koostamise aega.Tunnistaja kinnitusel põhineb tema 19.10.09 antud arvamus 8 .04.09 kogutud failide koopiatel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale,et asjaolud,mis seisnesid kostja arvuti hageja isiklikuks otstarbeks kasutamises töö ajal ,millega kostja põhjendab hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohaldamist ,on kinnitust leidnud pärast 8.04.09,mil avati fail hageja arvutis,aga töölepingu lõpetamise teade valmistati ette juba 6 .04.09 ja tööleping lõpetati hagejaga juba 07.04.2009.
Töölepingu lõpetamise teate nr 28/10-4 (teade nr2) 07.04.09 kohaselt teatab kostja töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p.6 ja § 103 lg.2 alusel. TLS § 86 p.6 sätestab töölepingu lõpetamise ühe alusena töölepingu lõpetamise töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg.2 annab tööandjale võimaluse lõpetada tööleping esmakordse töökohustuste rikkumise eest,kui tegemist oli jämeda töökohustuste rikkumisega. Hagejat varem distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud hageja konkurendi juures töötamist ,ärisaladuse hoidmise ja töökohustuste jämedat rikkumist. TDS § 8 lg.1sätestab ,et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskusega ,selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kohus leiab,et lisaks tõendamata vastuväidetele on kostja töölepingu lõpetamise aluse kohaldamisel oluliselt rikkunud ka selleks kehtestatud protseduurireegleid. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg.1kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.6,7,8 ,§ 103 lg 2 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks. Hageja palub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist 6 kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 117 lg.2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest ,on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus,arvestades töösuhte kestvust,töölepingu lõpetamise asjaolusid ,leidis,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus hageja 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 62 100 krooni. Hageja nõue puhkusehüvituse saamiseks lõpparvena tuleb jätta rahuldamata. Kostja on menetluse käigus hüvitanud hagejale ekslikult vähem makstud puhkuseraha summas 7517 krooni.Hagejale puhkusetasu arvestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr.278 kehtestatud puhkusetasu arvutamise korra kohaselt arvutatakse päevatasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast ning nimetatud palgasumma jagatakse kalendripäevade arvuga. Hageja nõue lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.Lõpparve vaidlustamata osa on hagejale välja makstud õigeaegselt,mistõttu kostja ei ole lõpparvet kinni pidanud TLS § 119 lg.2 mõttes. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ,siis tulenevalt TsMS § 163 lg1 , jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. MKõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.