E.L. hagi S. AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.oktoobri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S. AS apellatsioonikaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja E.L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja adv Tiina Mare Hiob Kostja S. AS (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX X XXXXXXX), esindaja Kadri Riisalu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
139 950 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.oktoobri 2009 otsus S. AS-lt E.L. kasuks väljamõistetud hüvitise suuruses osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hüvitise nõue osaliselt ning jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
3.1.Tunnistada töölepingu lõpetamine E.L.ga alates 25.03.2009 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks alates 25.03.2009 TLS § 79 alusel töötaja algatusel.
3.2.Välja mõista S. AS-lt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 69 975 (kuuskümmend üheksa tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni E.L. kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.E.L. esitas 08.04.2009 Harju Maakohtusse hagi S. AS vastu, paludes tunnistada temaga distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine 24.03.2009 käskkirjaga töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, lugeda hageja töölt lahkunuks omal soovil TLS § 79 järgi alates 25.03.2009 ja välja mõista kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 6 kuu keskmise palga suuruses, s.o 139 950 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja õiguseellase, H. Lõuna osakonnas alates 01.02.1993 kassapidaja ametikohal. Hilisemate töölepingu muudatustega oli hageja ametikoha nimetuseks teller-konsultant ning tööandja kannab alates 17.03.2009 nimetust S. AS. Kostja lõpetas hagejaga 24.03.2009 käskkirja nr 200.005-025 alusel töölepingu TLS 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel alates 25.03.2009. Hageja süütegudena märgiti käskkirjas, et ta on neljal korral tutvunud panga andmebaasi kasutades kliendi andmetega, selleks õigust ja/või pädevust omamata ning et ta ei teavitanud oma otsest juhti sellest, et on KÜ XXXXXXXXX XXX XX juhatuse liige ning ta ei ole esitanud tööandjale vastavasisulist deklaratsiooni.
3.Tööandja ei ole hagejale varasemalt ühtki distsiplinaarkaristust määranud. Pikaajalise töötamise ajal on hagejat igal aastal ära märgitud kohusetundliku ja usaldusväärse meisterklassi teenindajana ning teda on korduvalt ära märgitud ka tööandja aastaraamatus. Hageja vaatas KÜ XXXXXXXXX XXX XX pangakonto seisu, kelle juhatuse liige ta on. 21.06.2006 sõlmis hageja KÜ juhatuse liikmena kostjaga korteriühistu kasuks ehituslaenu lepingu nr 06-102849-JI. Kostja esindajana kirjutas sellele alla kostja Kristiine kontori juhataja. Seega on alates 21.06.2006 kostjale teada asjaolu, et hageja on KÜ XXXXXXXXX XXX XX juhatuse liige ja omab õigust ning kohustust nimetatud ühistu arve seisu kontrollida ja vaadata. 24.03.2009 käskkiri on pahatahtlik ega arvesta tegelike ning ammu tööandjale teadaolevate asjaoludega. Süüteo koosseisu väljaselgitamisel ei ole tööandja pööranud tähelepanu töötajapoolsele seletusele ja sellest tulenevalt töötajapoolse tegeliku süü väljaselgitamisele. See on vastuolus töötaja õigustega ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 55 lg 2 p-le 11 on krediidiasutuse juhatus kohustatud jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks
tagatud piisav funktsioonide lahusus ning vältima huvide konflikti tekkimist. Sama seaduse § 63 lg 2 p 1 sätestab, et krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra. Selle kohustuse täitmiseks kehtestas kostja 22.12.2004 käskkirjaga nr 200.005-021/495 aktid „majandusklike huvide deklaratsiooni esitamine“ ja „Majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kord“, mille p 1 hageja rikkus. Lisaks on 10.02.2009 käskkirjaga 200.007020/28 kehtestatud „Huvide konflikti tuvastamise haldamise ja vältimise kord“, mille p 4.1.1 ja p 4.1.2 hageja rikkus. TLS §-st 30 tulenevalt on kostja käskkirjaga nr 11008000208/282 09.06.2000 kehtestanud töösisekorraeeskirjad, mille p 3 kohaselt kohustub töötaja täitma töölepinguga, EV õigusaktidega, töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendiga ja reglementidega sätestatud tingimusi. Pooled olid sõlminud töölepingu nr 1829 muudatuse, mille p 7.1 kohaselt on hageja võtnud kohustuse täita töölepinguga, EV õigusaktidega, töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendiga, reglementidega sätestatud tingimusi, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, tegema kokkulepitud tööd ning täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 7.13 kohaselt on töötajal kohustus muutuste korral koheselt esitada tööandjale majanduslike huvide deklaratsioon vastavalt tööandja poolt kehtestatud vormile. Hageja poolt kostjale antud seletuskirjas on hageja väitnud, et ta ei teadnud nõudest majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohta, samas on ta töölepinguga vastava deklaratsiooni esitamise kohustuse võtnud. Sellest tulenevalt pidi hageja teadma kohustusest esitada majanduslike huvide deklaratsioon vastavalt kostja poolt kehtestatud korrale ning nimetatud kohustuse mittetäitmist käsitleb kostja töökohustuse rikkumisena.
5.Oma tegevusega rikkus hageja ka kostja käskkirja nr 200.007-020/215 19.08.2008 kinnitatud „Konfidentsiaalse info hoidmise korra“ punkti 6.1, mis sätestab järgneva: „Konfidentsiaalse info avaldamine ja töötlemine töötaja poolt ilma selleks õiguslikku ja tööandja reglementidest tulenevat alust omamata, loetakse esmakordseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise ning/ja tsiviil või/ja kriminaalvastutuse või/ja vastutuse väärteo eest. Kostja ei vaidle vastu, et hagejal on juriidilise isiku juhatuse liikmena seadusest tulenev õigus tutvuda KÜ XXXXXXXXX XXX XX konto andmetega. Küll aga pidi hageja huvide konflikti tekkimise vältimiseks tegutsema oma finantsasjade korraldamisel samal viisil ja samade vahenditega, millele on vaba ligipääs kõigil klientidel.
6.Hagejal puudub kehtiv distsiplinaarkaristus, kui vastavalt TLS § 86 p-s 6 ja § 103 lg-s 2 sätestatule võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Hageja poolt on rikutud kostja poolt kehtestatud sisekorda, mille eesmärgiks on krediidiasutuste seaduse täitmine ning panga usaldusväärsuse ning pangasaladuse hoidmise kohustus. Hagejal oli küll seadusest tulenev õigus tutvuda XXXXXXXXX XXX XX kontokohaste andmetega, kuid vastavalt krediidiasutuste seadusele ning pangas kehtivatele sisereglementidele oleks ta pidanud oma õiguste teostamisel käituma nagu iga teine tavaline klient, mitte tutvuma konto andmetega pangaprogrammide vahendusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt on hageja korduvalt tutvunud panga andmebaasi kasutades kliendi andmetega, selleks õigust ja pädevust omamata ning ei ole teavitanud oma otsest juhti sellest, et ta on KÜ XXXXXXXXX XX juhatuse liige ja ei ole esitanud vastavasisulist deklaratsiooni tööandjale. Hageja on 19.03.2009 esitanud kostjale seletuskirja, milles selgitab, et KÜ, mille juhatuse liige ta on, on võtnud kostja pangalt kahel korral laenu ja tundes muret KÜ
konto jäägi pärast on ta neljal korral vaadanud KÜ kontot panga andmebaasi kasutades. Hageja palus selle eest kostjalt vabandust.
8.Hageja on XXXXXXXXX XXX XX KÜ juhatuse liige alates 2003.a veebruarist ja ta on juhatuse liikmena KÜ nimel 21.06.2006 võtnud laenulepingu nr 06-102849-JI alusel kostja pangast ehituslaenu 2 600 000 krooni. Seega oli kostja tööandjana teadlik hageja õigusest tutvuda KÜ pangakontoga. Kohus leidis, et kostja tööandjana ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud süüteo raskust ega selle toimepanemise asjaolusid. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kostja ei ole arvestanud karistuse määramisel, et hagejat ei ole kunagi distsiplinaarkorras karistatud, talle on 2005.a omistatud meisterklassi teenindaja, 2007.a ja 2008a teeninduskunsti meistri nimetused, hageja tööd on kostja hinnanud aukirja ja tänukirjaga. Kostja kinnitas 08.09.2009 kohtuistungil, et mingit reaalset kahju pangale ei ole tekkinud.
9.TLS § 86 p-st 6 ja § 103 lg-st 2 tulenevalt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Antud juhul ei ole kostja aga tõendanud ühegi süüteo olemasolu, mida saaks vaadelda jämeda töökohustuste rikkumisena ja mis oleks aluseks töölepingu lõpetamiseks sellel alusel. Kohus leidis hinnates hageja teo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja hageja eelnevat käitumist, et kõne all olev töökohustuse rikkumine ei andnud tööandjale õigust hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 6 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping hagejaga lõppenuks alates 25.03.2009 TLS § 79 alusel töötaja algatusel.
10.Hageja ei soovi tööle ennistamist, vaid palub ebaseaduslikult töölepingu lõpetamise eest kostjalt välja mõista hüvitise tema kuue keskmise kuupalga ulatuses. Hageja keskmine kuupalk (brutosummas) on 23 325 krooni. TLS § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise määramisel arvestas kohus töösuhte kestvust, töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel ning leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o 139 950 krooni. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid, mis viis lõppkokkuvõttes ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks ta distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud süüteo raskust ega selle toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Maakohus ei hinnanud kogumis hageja rikkumisi, mis tõid kaasa töösuhte lõppemise. Hageja jättis esitamata kohustusliku majanduslike huvide deklaratsiooni. Asjaolu, et hageja on pangas kliendi esindajana allkirjastanud lepinguid, ei anna veel pangale kui tööandjale informatsiooni töötaja esindusõiguste kohta. Info kogumiseks on pangasiseselt ette nähtud oma protseduurireeglid, mis on kõikidele töötajatele täitmiseks kohustuslikud. Hagejaga sõlmiti 2000.a uus tööleping, kus on sätestatud selgelt töötaja kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Olles lepingu alla kirjutanud, on töötaja sellise kohustuse võtnud ning kohustuse mittetäitmine on töökohustuste rikkumine.
12.Kostja peab täiesti lubamatuks ja suhtub täie rangusega kliendi andmetega tutvumisse, kui seda tehakse õigusi ja pädevust omamata. TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 kohaselt võis tööandja lõpetada töötajaga töölepingu ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste
rikkumise eest. See, milliseid rikkumisi peab tööandja jämedaks töökohustuste rikkumiseks jättis seaduseandja tööandja enda sisustada, arvestades tööandja spetsiifikat. Kostja on kehtestanud ning töötajatele on teatavaks tehtud „Töötajate distsiplinaar- ja materiaalse vastutuse kord“, mille kohaselt loeb tööandja esmakordseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks muuhulgas toimingute tegemist, kui töötajal puudus selleks õigus ja/või pädevus (sealhulgas andmebaasis kliendi andmetega tutvumist, kui selleks puudus vajadus seoses tööülesannete täitmisega. Pangasaladuse kaitseks ja huvide konflikti vältimiseks on sätestatud keeld kasutada panga andmebaase ja klientide andmeid muul viisil, kui ainult tööülesannete täitmiseks. Preventatiivse kaitsemeetmena on õigustatud lugeda jämedaks töökohustuste rikkumiseks tööväline andmetega tutvumine. Kuigi kostja on hagejat kui head töötajat tunnustanud, ei tähenda see seda, et tema suhtes kehtivad siseregulatsioonid osaliselt või üldse mitte. Hageja pikaajaline staaž on pikem raskendavaks asjaoluks, kuna ta peaks oma teadmiste ja kogemustega olema teistele eeskujuks ning teadma panga töö põhimõtteid. Töötaja teadis, et tema käitumine oli reglementidega vastuolus, kuid omati ta rikkus neid ja tegi seda korduvalt. Hageja, kasutades pangaprogrammi isiklikest huvidest lähtuvalt, ületas oma pädevuse piire ning õõnestas tööandja usaldust tema kui töötaja vastu.
13.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks tööandja tõendanud ühegi süüteo olemasolu, mida saaks vaadelda jämeda töökohustuste rikkumisena ja mis oleks aluseks töölepingu lõpetamisele sellel alusel. Arvestades krediidiasutuste poolt avaliku usalduse kasutamist oma ärieesmärkide saavutamiseks peavad siseeeskirjad looma veendumuse, et klientide huvid on kaitstud ja välistatud on töötaja toimimine isiklikes huvides. Kesksel kohal kõrgendatud hoolsuskohustuse täitmisel on pangasaladuse hoidmise ja huvide konflikti vältimise kohustused. Need põhimõtted on väärtused ja õigushüved, mille rikkumine kahjustab krediidiasutuse usaldusväärsust ja tekitab seeläbi krediidiasutusele kahju. Usaldussuhte kahjustumist (nt kliendi rahulolu vähenemist) ei ole üldjuhul võimalik mõõta materiaalse kahjuna. Huvide konflikti vältimise aluseks on ära hoida tehinguid iseenda või isikutega, kelle osas võib tekkida kahtlus töötaja erapoolikuses. Töötaja ei tohi tehingusuhtes olla mõjutatud töövälistest asjaoludest. Kliendil on õigus nõuda ja loota, et krediidiasutus ei kasuta temale usaldatud andmeid mitteeesmärgipäraselt. Antud usaldusprintsiibi rikkumine on krediidiasutuse eripärast tulenevalt jäme töökohustuste rikkumine. Arvestades asjaolu, et karistuse määramiseks oli kaks rikkumist, millest üks oli tööandja regulatsioonide kohaselt kvalifitseeritav jämeda töökohustuste rikkumisena ja see oli korduv, oli distsiplinaarkaristuse määramine igati proportsioonis hageja tegevusega ja õiguspärane, mistõttu puudub karistuse tühistamiseks õiguslik alus. Kostja peab lubamatuks ning suhtub täie rangusega töötajate rikkumistesse, mis puudutavad kliendiandmete töötlemise ja väljastamisega seotud rikkumisi. Hageja on oma käitumisega põhjustanud pangale kahju tekkimise ohu, rikkumise korduva iseloomu tõttu ka usalduse kaotuse enda kui töötaja suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks osas, millega kohus tunnistas kostjaga töölepingu lõpetamise distsiplinaarkaristusena ebaseaduslikuks ja luges hageja töölt lahkunuks omal soovil alates 25.03.2009. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
16.Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega (TDVS) antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega on töötaja iga süütegu, kui see häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus, jäme töökohustuste rikkumine. Töökohustuste esmakordne jäme rikkumine või distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisena.
17.Tööandja või kohtu otsustus töötaja töökohustuste rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamisel põhineb töötaja süüteo asjaoludele (faktikoosseisule või -kogumile) antud hinnangul. TDVS § 8 lg-st 1 tulenevalt on hindamisele kuuluvateks asjaoludeks süüteo raskus, selle toimepanemise asjaolud ja töötaja eelnev käitumine. Siinjuures tuleb hinnangu andmisel vahet teha töötaja süüteo formaalsetel ja sisulistel tunnustel. Töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja süüteo raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS § 103 kohaldamine peab seega põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus töötajale määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude puudumisel. Maakohus arvestas oma otsuse tegemisel eelmärgitut õigesti.
18.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei esitanud kostjale majanduslike huvide deklaratsiooni ja vaatas neljal korral panga andmebaasi kasutades KÜ XXXXXXXXX XXX XX kontoseisu, rikkudes sellega kostja sätestatud eeskirju. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejale TDVS § 3 p 4 järgi määratud rangeim distsiplinaarkaristus – töölepingu lõpetamine – ei ole antud juhul proportsionaalne süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaoludega. Iseenesest asjaolu, et hageja jättis majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata, ei ole seaduse ega kostja tegevust reguleerivate eeskirjade järgi selliseks rikkumiseks, mida saaks lugeda sedavõrd raskeks eeskirjade rikkumiseks, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja oli teadlik sellest, et hageja on KÜ XXXXXXXXX XXX XX juhatuse liige. Seega oli ta ka isikuks, kellel oli õigus korteriühistu pangakonto seisuga tutvuda, kuid ta tegi seda lubamatul viisil. Eeltoodu tõttu tuleb eelmärgitut lugeda töökohustuste rikkumiseks, kuid see rikkumine ei ole jäme rikkumine TLS § 86 p 6 ja 103 lg 2 tähenduses. Maakohus arvestas õigesti muu hulgas asjaoludega, et hageja rikkumine ei toonud endaga kaasa kostja jaoks negatiivseid tagajärgi ning et hageja oli staažikas töötaja, kelle head tööd on kostja korduvalt tunnustanud. Maakohus ei ole otsuses leidnud, et hagejale kui pikaajalise staažiga töötajale kostja kehtestatud reeglid ei kehti, nagu kostja apellatsioonkaebuses märgib.
19.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et pangas kui krediidiasutuses peavad kehtima siseeeskirjad, mis kaitsevad rangelt pangasaladust, väldivad huvide konflikte ja tagavad panga usaldusväärsuse. Samas ei olnud hageja rikkumine antud juhul selline, mis oleks eelmärgitud põhimõtteid kahjustanud, sest hageja vaatas ebakohasel
viisil sellise konto seisu, millega tutvumise õigus tal iseenesest oli. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, nagu oleks hageja rikkumine põhjustanud kostjale kahju tekkimise ohu, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.
20.Maakohus märgis otsuses õigesti, et TLS § 117 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmise otsustamisel tuleb arvestada töösuhte kestvust, töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel. Samas leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole põhjendatud välja mõista hüvitist seadusega sätestatud maksimaalmääras, s.o kuue kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada asjaolu, et hageja pani toime mitmeid siseeeskirjade rikkumisi, mis oleks võinud olla aluseks TDVS § 3 p-des 1-3 sätestatud muude distsiplinaarkaristuste kohaldamisele. Kostjale saab ette heita üksnes ebaõiget rangeima distsiplinaarkaristuse määramist. Arvestades eeltoodut, kuid samas ka töösuhte pikaajalisust ja hageja senist laitmatut tööd, peab ringkonnakohus õiglaseks kostjalt välja mõista maakohtu määratust väiksem hüvitis. Ringkonnakohus peab piisavaks hüvitise suuruseks kolme kuu keskmise palga suurust hüvitist, mis on 69 975 krooni (3x23 325 krooni).
21.Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
G.Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.