Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ ning tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnaste tähiste kasutamise keelamiseks majandustegevuses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. oktoobri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Yliopiston Apteekki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.märts 2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Yliopiston Apteekki (Valimotie 7, 00380 Helsinki, Soome Vabariik), esindaja adv Toomas Taube Kostja Ülikooli Apteegi Osaühing (reg kood 10952931, asukoht Toompuiestee 30, Tallinn), esindaja adv Ants Mailend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.oktoobri 2009 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ ning tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamise keelamiseks majandustegevuses, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Keelata Ülikooli Apteegi Osaühingul ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ kasutamine ning tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamine oma majandustegevuses.
Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu tähiste, mis sisaldavad mõlemat sõna „ülikool“ ja „apteek“ ükskõik millises käändes, kasutamise keelamiseks Ülikooli Apteegi Osaühingu majandustegevuses.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUD
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.27.04.2005 esitas Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu, paludes keelata kostjal ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ ja tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnaste tähiste kasutamise majandustegevuses. 28.08.2008 täpsustas hageja nõuet ja palus keelata kostjal ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ kasutamise ning tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnaste tähiste (s.o tähiste, mis sisaldavad mõlemat sõna - „ülikool“ ja „apteek“ ükskõik millises käändes) kasutamise oma majandustegevuses.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tegutseb hageja Soomes ravimimüügi alal alates 1755.aastast. Alates 1951.a kuulub Yliopiston Apteekki Helsingi Ülikoolile. Hageja on Soomes väga edukas ettevõte, mille käive moodustab ca 10% Soome apteekide müügikäibest. Yliopiston Apteekki on Soome suurim apteegikett, millesse kuulub 16 apteeki 12-s linnas. Yliopiston Apteekki põhitegevusala on ravimite jm apteegitoodete jaemüük, ravimitootmine ja arendustegevus. 2003.a lõpuks oli hagejal Soomes 430 000 püsiklienti.
3.Hageja nimele on Soomes 15.06.1998 registreeritud kaubamärk „YA Yliopiston Apteekki+kuju” klassides 1, 3, 5, 10, 42. Yliopiston Apteekki on Soomes püsivalt väga tuntud ärinimi ja kaubamärk. Hagejal on tütarettevõte Yliopiston Apteekki OY, kellele kuulub 100% Eestis registreeritud äriühingu Yliopiston Apteekki OÜ osakapitalist. Nimetatud osaühing tegeleb ravimite valmistamisega, jaemüügiga, konsultatsioonidega sel alal, haigla- ja apteegikaupade impordi ja ekspordiga jms. Yliopiston Apteekki OÜ-le kuulub Viru Keskuses asuv apteek.
4.Kostja on võtnud endale ärinime Ülikooli Apteegi OÜ, mille all ta on äriregistrisse kantud 05.06.2003. Kostja tegutseb ravimite müügi alal, mis on hageja põhitegevusala Soomes. Kostja tegevusalad kattuvad hageja tütarettevõtte Yliopiston Apteekki OÜ tegevusaladega. Kostja tegevus ärinime Ülikooli Apteegi OÜ valimisel ja kasutamisel on kvalifitseeritav kõlvatu konkurentsina, mis on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art. 8 ja art. 10 bis ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 kohaselt keelatud. Kostja poolt eksitavalt sarnase ärinime kasutamine on analoogia alusel kõlvatuks konkurentsiks ka kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p 7 ja § 14 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt. Kostja ärinimi assotsieerub väga üheselt hageja ärinimega. Kostja ärinimi Ülikooli Apteegi on semantiliselt (tähenduslikult) äravahetamiseni sarnane hageja ärinimega Yliopiston Apteekki, mille eestikeelne tõlge on „ülikooli apteek”. Suur osa Eesti elanikkonnast valdab vähemal või suuremal määral soome
keelt ning mõistab, et ärinimi „Ülikooli Apteegi OÜ” on sisuliselt tõlge hageja ärinimest. Ka assotsieerub kostja ärinimi hageja ärinimega foneetilises aspektis, sõnapaarid on sarnase kõlaga. Visuaalsest aspektist on kostja ja hageja ärinimed sarnased sõnade „apteeki” ja „apteegi” osas. Seega assotsieerub kostja ärinimi hageja ärinimega selliselt, et tavalise tähelepanelikkuse juures võib see mõjuda turuosalistele, tarbijatele ja hageja äripartneritele eksitavalt. Selline assotsiatsioon võib põhjustada arusaamatust hageja ja tema tütarettevõtete tegevuses. Tarbijad ja turuosalised võivad ekslikult arvata, et hagejal, hageja tütarettevõttel ja kostjal on ühtne äriline päritolu. Eriti suur tõenäosus kostja ekslikuks seostamiseks hagejaga on Eestis elavate soomlaste ja Eestit külastavate Soome turistide puhul. Viimastele on aga nii kostja kui hageja tegevus Eestis suures osas suunatud. On ilmne, et kostja on tegutsemiseks ravimimüügi alal valinud teadlikult hageja ärinimega eksitavalt sarnase ärinime ja tegutsenud ärinime valikul ja selle kasutamisel pahauskselt, mis on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-ga 1. Kõikide kostja asutajate ja osanike elukoht ning poolte kostja juhatuse liikmete elukoht on Soome Vabariigis. Suur osa kostja asutajatest on seotud ravimite müügiga Soomes ja Soomes tegutsevates apteekides. Seega pidi kostja asutajatele, osanikele ja juhatuse liikmetele olema hästi teada hageja ärinimi, hageja üldine tuntus, hea turupositsioon ja maine Soomes. Ka pidi kostjale olema teada, et hageja kavatseb hakata tegutsema Eesti turul ravimimüügi alal. Seda tõendab kostja juhatuse liikme Petri Tani 03.11.2003 kiri Viru Keskust haldava SRV Kinnisvara esindajale Margus Mändmetsale. Aastatel 2000 – 2003 ilmus Eesti ajakirjanduses rida artikleid, millest nähtub hageja huvi Eesti turul apteekide ostmise kohta ja Eesti turule tuleku kohta. Eeltoodust ilmneb selgelt kostja teadlik soov ja eesmärk kasutada ära hageja ärinime mainet, et saavutada ebaõiglast konkurentsieelist. Hagejal on õigus nõuda kõlvatu konkurentsi lõpetamist.
5.09.02.2006 hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja on Yliopiston Apteekki OY 100% osade omanik. Hageja tegutseb Eestis Yliopiston Apteekki OÜ kaudu. Seega osaleb hageja Eesti kaubaturul. Ärinime kandmine äriregistrisse ei välista võimalust, et ärinime kasutamine kujutab endast kõlvatut konkurentsi. Kostja ärinimi takistab hageja äritegevust Eestis.
6.28.08.2008 ja 19.09.2008 hagiavalduse täienduses tugines asjaoludele ja järeldustele, mis on väljendatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsuses tsiviilasjas nr 2-06-31964. Kõlvatu konkurentsi olemasolu põhjendas hageja järgmiste asjaoludega: kostja kasutab ärinime, mis on eksitavalt sarnane hageja omaga, samuti kasutab ebaausalt ära hageja head mainet Eestis ja Soomes. Hageja nõue on suunatud kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamisele kostja poolt. KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks igasugused heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod ning ebaaus äritegevus. Kuivõrd kostja asutajad olid teadlikud hageja kaubamärgist ning hageja soovist laiendada oma äritegevust Eesti turule, siis tõendab see kõlvatu konkurentsi osutamist kostja poolt hageja kaubamärgile eksitavalt sarnase ärinime registreerimisel. Kostja eesmärk ärinime „Ülikooli Apteegi“ valimisel oli kasutada ära nii hageja Soomes registreeritud ärinime kui ka kaubamärgi tuntust ja mainet ning luua selle abil tarbijates ekslik mulje poolte omavahelisest seotusest. Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on paljasõnaliselt väitnud end olevat Soome äriühingu Yliopiston Apteekki OY (kuni 10.11.2003 ärinimega Previte OY) tütaräriühing Yliopiston Apteekki OÜ (kuni 10.12.2003 OÜ Yliopiston), mis tegeleb Eestis ravimite jaemüügiga. Tähis „Yliopiston Apteekki” võeti eelnimetatud äriühingute ärinimedes kasutusele pärast kostja ärinime registreerimist 05.06.2003 ja
kostja kaubamärgi „ÜA Ülikooli Apteegi” registreerimise taotluse esitamist 25.08.2003. Hageja esitas Patendiametile taotluse kaubamärgi „Yliopiston Apteekki – Ülikooli Apteek” registreerimiseks 03.09.2003, seega pärast kostja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise taotlust.
8.Ravimiamet väljastas 01.12.2003 Yliopiston Apteekki OÜ taotlusel tegevusloa jaemüügiapteegile nimega „Ülikooli Apteegi Viru Keskuse Apteek”. Kostja on kasutanud oma apteekide tähistamiseks nimetust „Partner Apteek”. Oma ärinime registreerimise ja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal ei olnud kostja teadlik, et hageja või mõni kolmas isik kavatseb hakata Eestis kasutama Yliopiston Apteekki või Ülikooli Apteegi ärinime või kaubamärki.
9.Hagiavaldusest ei selgu, millega kostja on hageja õigusi rikkunud. Hageja pole toonud esile ühtegi asjaolu, põhjendust ega tõendit, mis kinnitaksid konkurentsieeliste saamist ebaausal viisil ja konkurentsiolukorras olevate ettevõtjate ärisuhete kahjustamist ning hageja ärinime maine ja eristatavuse kahjustamist kostja poolt. Hageja ja kostja ei osale samal kaubaturul (konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 1) ega ole seetõttu konkurendid. Konkurentsi puudumise tõttu on hageja kaudsed süüdistused kõlvatu konkurentsi kohta ebaõiged. Konkurentsi puudumine välistab kõlvatu konkurentsi esinemise võimaluse. Ravimite jaemüügi geograafiliseks turuks tuleb lugeda Eesti territooriumit, kuid hageja ei ole väitnud, et ta tegeleb Eestis ravimite jaemüügiga. Hageja esitatud andmetest nähtuvalt (Soome ülikooliseaduse § 27 ning Soome ravimiseaduse § 42 ja § 52 lg 3) võib hageja pidada ühte apteeki Helsingi linnas ning lisaks Soome Ravimiameti loal veel 16 apteeki, mistõttu hageja nähtavasti ei saakski Eesti turul tegutseda. Kostja aga ei tegele ravimite jaemüügiga Soomes. Ravimite jaemüügiturg (eriti retseptiravimite turg) on piiratud konkreetse riigi territooriumiga. Juhul, kui kostja apteegis lõpetatakse ravimite müük, on tarbijal võimalik osta ligilähedaselt samade kulude piires ravimeid teistest Eesti apteekidest, kuid ta ei saa mõistlike kulude piires minna ravimit ostma hageja apteekidest Soomes. Samuti ei ole võimalik Eestis väljastatud retseptide alusel osta ravimeid Soome apteegist ja vastupidi.
10.Vaidlusalustel ärinimedel või tähistel puudub eksitav sarnasus, mis on tõendatud ekspertarvamusega. Kostja ei ole ärinime valikul pahauskselt toiminud või äritavasid rikkunud. Hageja ei ole esitanud andmeid oma tegevuse ja sellega seotud tähiste võimaliku tuntuse kohta Eestis. Isegi kui pooled tegutseksid samal kaubaturul, ei oleks kostja ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ” registreerimisega hageja õigusi kahjustatud ega osutatud hagejale kõlvatut konkurentsi. Vaidlusalune õigussuhe on seadusega täpselt reguleeritud, mistõttu kooskõlas TsÜS §-ga 4 ei ole võimalik analoogiat rakendada. Ärinime valikule seatavad tingimused ja piirangud on toodud äriseadustiku (ÄS) 2.peatükis. Piirangute seadmise eesmärgiks on eksitavalt sarnaste ärinimede kasutusele võtmise vältimine ning seeläbi ausa konkurentsi tagamine. Puudub vajadus KonkS § 50 lg 1 kohaldamiseks analoogia alusel. ÄS § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Täiendav piirang on sätestatud § 12 lg 3, mille kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kostja ei ole kumbagi nõuet rikkunud. ÄS § 52 kohaselt kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele registripidaja, kes teeb lahendi. Antud juhul leidis registripidaja, et ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ” registreerimine ei ole vastuolus seaduse nõuetega. Seda seisukohta ei vaidlustatud. ÄS § 15 järgi on ettevõtjal ainuõigus registreeritud ärinime
kasutamisele. Arusaamatu on hageja taotlus kostjal ärinime kasutamise keelamiseks. ÄS § 15 lg 2 nõuab ettevõtjalt ärilistel dokumentidel ettevõtja ärinime näitamist. Hageja on sisuliselt nõudnud, et kohus kohustaks kostjat rikkuma nimetatud normi. Kostja ärinime registreerimist ei ole hageja vaidlustanud.
11.Viited Pariisi konventsioonile ei ole kohased. Art 8 ei ole suunatud üksikisikutele, vaid liikmesriikidele. Antud säte tuleb sisustada siseriikliku õigusega ega ole otsekohaldatav. Eestis on ärinime kaitse reguleeritud ammendavalt äriseadustikus. Art 8 on suunatud ka kostja õiguste kaitse tagamisele – ka kostjale peab olema tagatud, et tema juba registreeritud ärinimi oleks liikmesriikides kaitstud.
12.Hageja ei ole tõendanud, et tähis „Yliopiston Apteekki” oleks olnud Eestis üldtuntud kostja põhikirja kinnitamise (30.04.2003) või kostja registrisse kandmise (05.06.2030) ajal. Hageja poolt esitatud Yliopiston Apteekki nime kasutamist ja mainet puudutavad materjalid on eranditult Soome kohta ega käsitle Yliopiston Apteekki nime kasutamist ja mainet kostja põhikirja kinnitamise ega registrisse kandmise seisuga. Täielikult tõendamata on väide, et hageja ärinimi on väga hästi tuntud suure osa kostja klientide ja hageja Eestis asuva tütarettevõtte klientide hulgas. Ajakirjanduslikud artiklid hageja kavatsustest Eesti turul tegutsema hakata ei mõjuta kostja tegevuse õiguspärasust ja heausksust. Esimene hageja poolt viidatud artikkel pärineb juba 09.05.2000 ning asjaolu, et 2003.a keskpaigaks ei olnud hageja veel mingeid reaalseid samme astunud, andis kostjale õiguse eeldada, et seda ei kavatsetagi teha. Kauppalehti 18.09.2003 avaldatud artikli kohaselt peatas hageja samal suvel avalikustatud kavatsuse laiendada oma tegevust Eestisse. Hageja põhjendused, et tähised „Yliopiston Apteekki” ja „Ülikooli Apteegi” on äravahetamiseni sarnased, on alusetud. Asjaolu, et kumbki tähis on teise tõlge, ei anna hagejale ainuõigust eestikeelse tähise kasutamiseks. Apteekide seostamine ülikoolidega tuleneb ajaloost ja on laialt levinud. Nii on Poolas Apteka Uniwersytecka, Saksamaal Universitäts Apotheke ja Universitäts-Apotheke Heidelberg, Venemaal Apteka Universitetskaja. Tähis „Ülikooli Apteek” sisaldub ka Poe 8 ja Puusepa 1a Tartus asuvate apteekide nimetuses, mis kuuluvad vastavalt OÜle Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek ja OÜ-le Tartu Ülikooli Tamme Apteek.
13.Vaidlusaluse tähise valis kostja lähtuvalt kostja arvates esinevast sobivusest apteekide tegevuse tähistamiseks ning asjaolust, et seda tähist varem Eestis keegi ei kasutanud ning tähise kasutuselevõtmine ei rikkunud kellegi õigusi. Vastupidi, asjaolude kronoloogiline järjestus näitab üheselt, et hoopis hageja ja temaga väidetavalt seostud isik Yliopiston Apteekki OÜ on asunud rikkuma kostja õigusi vaidlusaluse tähise suhtes, käitudes sellega ise pahauskselt. Kostja ei ole kunagi kasutanud oma majandustegevuses tähist „Ülikooli Apteek”. Oma apteekide tähistamisel kasutab kostja tähist „Partner Apteek”. Seega on hageja nõue tähise „Ülikooli Apteek” kasutamise lõpetamiseks ja keelamiseks põhjendamatu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et Pariisi konventsioon ei ole otsekohaldatav. Nagu Tallinna Ringkonnakohus oma 18.12.2007 otsuses nentis, ei piisa sellest, et kostja järgis ärinime valikul ÄS § 11 ja § 12 nõudeid. Ringkonnakohus on rõhutanud, et ühe konventsiooniosalise ettevõtja ei või kasutada teise ettevõtja ärinime või sellega sarnast tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist, isegi kui ärnime ei ole selles riigis registreeritud. Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on eksitav sarnasus ärinimede eristamise määrav kriteerium (tsiviilasi nr 3-2-10157-05). Eeltoodu tuvastamiseks määras kohus kostja taotlusel ekspertiisi, mille viis läbi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi vanemteadur ja teaduste kandidaat psühholoogia alal Aavo Luuk. Eksperdi oskustes või erapooletuses puudub kohtul alus kahelda. Tõik, et
hageja jõudis eksperdi poolt teostatud uuringu põhjal teistsugustele järeldustele, ei oma tõenduslikku tähendust. Hinnang, mille ekspert andis, eeldab eriteadmisi ning kohtul puudub alus arvamust ümber hinnata, kui vastuolu teiste tõenditega puudub. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 kohtuotsus (tsiviilasi nr 2-06-31964) kui dokumentaalne tõend ei ole ekspertarvamusega sisulises vastuolus, sest mainitud kohtuasjas ekspertiisi ei kasutatud. Uuringu tulemusel jõudis ekspert selge seisukohani, et sõnapaar „yliopiston apteekki“ ei ole statistilistest kriteeriumidest lähtuvalt kõnes ega kirjas äravahetamiseni sarnane sõnapaariga „ülikooli apteek“ kas nimetavas, omastavas või osastavas käändes erineval tasemel eesti ja soome keelt valdavate valimis osalenud eestlaste ja soomlaste jaoks. Eksitavat sarnasust ekspert ei tuvastanud. Sellest tegi kohus järelduse, et vaidlusaluse ärinime või sellega sarnase tähise kasutamine ei tekita tarbijates arvamust, nagu oleks hageja seotud kostja apteekidega.
15.Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, eriti aga seda, millised olid õigust taotleva isiku teadmised õiguste omandamise taotluse esitamisel. Kostja juhatuse liikme P.Tani 03.11.2003 e-kirjas Viru Keskust haldava ettevõtja SRV Kinnisvara esindajale M.Mändmetsale märgitakse muuhulgas järgmist: „Helsingi Yliopiston Apteekki teatas eelmisel suvel avalikkusele, et plaanib laieneda Eestisse ning ilmselt eesti keelde tõlgitud nime Yliopiston Apteekki all. Helsingi Yliopston Apteekki ei saa Eesti turule Ülikooli Apteegi nime all siiski minna, sest meil on juba seal selline nimi kasutusel. Et nimi on hõivatud, siis võib nende laienemisplaan edasi lükkuda. Ülikooli Apteegi on ühele apteegile eriti sobiv nimi ning seepärast arvan, et Soome apteegikontseptsiooni toomine Viru Keskusse on märkimisväärne asi“. Seega on kirja sisu hindamisel oluline tuvastada, kas Yliopiston Apteekki teatas 2002.a suvel avalikkusele oma plaanist Eestisse laieneda. Ainuke kirjutis, mis 2002.a apteekide problemaatikat käsitleb ilmus 2002.a detsembris. Kirjutisest järeldub, et ravimid on Soome turistide uueks ostuobjektiks. Samuti nenditakse, et Yliopiston Apteekki pakub Soomes odavamaid ravimeid kui Tallinna kesklinna apteekides. Kirjutis ei ilmunud 2002.a suvel, vaid talvel. Yliopiston Apteekki teatena, kus hageja Eestisse laienemise plaanist avalikkust informeerib, ei ole kirjutis samastatav. Samas tuleb arvestada asjaolu, et hageja on Soomes laialdaselt tuntud ja kõik kostja asutajad on apteegiäriga tegelevad Soome kodanikud. Järelikult said kostja asutajad juba ärinime registrisse kandmise ajal arvestada, et hagejal kui Soome suurimal apteegiketil on eeldatav huvi Eesti turule laieneda.
16.Hagejaga samasse kontserni kuuluva isiku ärinimi Yliopiston Apteekki OÜ registreeriti hiljem kui kostja ärinimi (Ülikooli Apteegi OÜ ärinimi registreeriti 05.06.2003, Yliopiston Apteekki OÜ ärinimi registreeriti 10.12.2003). Veelgi hiljem asus Yliopiston Apteekki OÜ kasutama oma apteekide tähistamisel nimetust “Ülikooli Apteek” (Yliopiston Apteekki OÜ kodulehe andmetel 2004.a). Äripäeva ja Eesti Päevalehe kirjutised annavad teabe, et hageja tundis huvi kolme apteegi erastamise vastu. Kirjutised on dateeritud kuupäevaga 09.05.2000 ja 26.05.2000, seega ligi kolm aastat varem, kui kostja oma vaidlusaluse ärinime 05.06.2003 registrisse kandis. Kirjutised piirdusid samasisulise uudise kajastamisega. Oluline on, et ühestki tõendist ei järeldu, et hageja oleks kõne all olevaid apteeke erastanud. Kirjutised kuupäevadega 19.04.2005, 18.09.2003 ja 23.09.2003 ei oma tõenduslikku väärtust, sest kostja ärinimi registreeriti ajaliselt varem (05.06.2003). Sama seisukoha võttis kohus ka kostja poolt esitatud Kauppalehtis 18.09.2003 avaldatud kirjutise suhtes. Kostja pahausksuse tuvastamisel on määrav, et vaidlusalune ärinimi kanti registrisse ilma vaidluseta ning õiguslikus vastavuses ÄS § 11 lg 2 ja § 12 lg 3 kitsama tõlgendusega. Viidatud sätete laiem ning Pariisi konventsioonile vastav tõlgendus selgus alles kohtuvaidluse käigus
teise astme kohtus. Seega ei ole kostja pahausksus piisava selgusega järeldatav. Hageja maine Eestis oli kõrgem turistide hulgas eeldatavalt ostukeskkonnas, mis piirdub esmajoones Tallinna kesklinnaga. Hageja maine tuntus Soomes on tuvastatud kostja omaksvõtu kaudu. Eeltoodu põhjal jõudis kohus järelduseni, et kõlvatu konkurentsi olemasolu jäi tõendamata. Kaubamärgi omaniku õigustele hageja ei tuginenud. Tähist „Ülikooli Apteek“ või sellega sarnast tähist ei ole kostja oma majandustegevuses kunagi kasutanud ja vastav kasutuskeeld on sisult ainetu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus millega hagi rahuldada. Kohus on tõendite ebaõige hindamise ja menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu jõudnud ebaõigele järeldusele, et vaidlusalused tähised „Yliopiston Apteekki“ ja „Ülikooli Apteegi“ ei ole eksitavalt sarnased. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta ja hindamata hageja poolt tõendina esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-31964 ning ei ole põhjendanud selle arvestamata jätmist. Sellega rikkus kohus oluliselt TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid.
18.Kohus lähtus vaidlusaluste tähiste eksitava sarnasuse hindamisel ebaõigesti ainult eksperdiarvamusest. Eelnimetatud ringkonnakohtu otsuses leidis kohus, et kostja poolt taotletava kaubamärgi sõnaline osa on sama tähendusega, mis hageja kaubamärgi sõnaline osa, olles viimase tõlge. Kostja poolt taotletava kaubamärgi kujundus ja kontseptsioon on nii visuaalselt kui kõlaliselt eksitavalt sarnane hageja Soomes registreeritud ja kasutusel olevate kaubamärkide kujunduse ja kontseptsiooniga. Ringkonnakohus leidis, et hageja kaubamärkide ja kostja kaubamärgi vahel on eksitav sarnasus, mis põhjustab tarbijates segadust. Samuti leidis ringkonnakohus, et kaubamärgi sõnaline osa „Ülikooli Apteegi“ tekitab assotsiatsiooni seotusest hageja ärinimega „Yliopiston Apteekki“ suure osa eestlaste hulgas ja kindlasti soomlaste hulgas, kes Eesti apteeke järjest enam külastavad. Maakohus leidis ebaõigesti, et ringkonnakohtu 04.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-31964 ei ole sisulises vastuolus eksperdiarvamusega. Tegelikult jõudis ringkonnakohus vastupidisele seisukohale kui ekspert eksperdiarvamuses. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb, et vaidlusalused tähised on omavahel eksitavalt sarnased ning tekitavad tarbijates assotsiatsioone, aga eksperdiarvamuses leidis ekspert, et tähised ei ole eksitavalt sarnased. Seega on kaks tõendit üksteisega vastuolus. Kohtu väide, et ringkonnakohtu otsuse vastuolu eksperdiarvamusega puudub põhjusel, et selles kohtuasjas ekspertiisi ei kasutatud, on asjakohatu. Kohus jättis ebaõigesti hindamata hageja põhjendused ja vastuväited ekspertiisi käigus läbi viidud uuringu ja eksperdiarvamuse sisulise osa kohta. Kohus jättis ebaõigesti tuvastamata eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse ja ebausaldusväärsuse. Kohus oleks pidanud jätma selle tõendina arvestamata. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et ekspert on hinnanud tähiste sarnasuse asemel tähiste samasust ning püstitanud küsimusi ebaõigesti, eksides seega kohtu poolt eksperdile esitatud küsimuste vastu. Samuti on ekspert jätnud ekspertiisi teostamata ekspertiisimääruses esitatud küsimuste 5 ja 6 osas. Seega ei ole teostatud ekspertiis ammendav ja usaldusväärne. Ekspertiis on sisuliselt viidud läbi sotsioloogilise uuringuna, kuid samas ei vasta sotsioloogilise uuringu läbiviimiseks ettenähtud nõuetele.
19.Kohus on tõendite ebaõige hindamise ja menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja pahausksus “ei ole piisava selgusega järeldatav“. Kohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta ja hindamata hageja poolt kostja pahausksuse tõendamiseks esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-31964. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud hageja poolt tõendina
esitatud kostja juhatuse liikme P.Tani 03.11.2003 e-kirja Viru Keskuse haldaja SRV Kinnisvara esindajale M.Mändmetsale. Kohtuotsus on kostja pahausksuse tuvastamise osas vastuoluline ning seetõttu on kohus rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg 1 nõudeid. Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et kostja pahausksuse tuvastamisel on määrav, et kostja vaidlusalune ärinimi kanti registrisse ilma vaidluseta ning õiguslikus vastavuses ÄS § 11 lg 2 ja § 12 lg 3 kitsama tõlgendusega, ning et viidatud sätete laiem ning Pariisi konventsioonile vastav tõlgendus selgus alles kohtuvaidluse käigus teise astme kohtus. Hageja vaidles kostja ärinime valikule vastu, sellest tulenevalt on hageja esitanud ka hagi käesolevas tsiviilasjas. Hageja ei saanud algatada vaidlust kostja ärinime registrisse kandmise osas enne selle registrisse kandmist. See, kas kostja teadis Pariisi konventsiooni tõlgendusest või mitte, ei oma tähtsust pahausksuse hindamisel. Kostja pahausksust ja kõlvatut konkurentsi näitab muuhulgas kostja teadlik soov valida hageja ärinimega eksitavalt sarnane ärinimi. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja pahausksuse hindamisel on oluline, kas hageja on Eestis teatud apteegi erastanud või mitte. See asjaolu ei oma tähtsust kostja pahausksuse hindamisel ärinime valimisel ja registreerimisel. Tähtis on see, et hageja osaleb Eesti apteegiäris.
20.Kohus on õigesti leidnud, et hagejal on oluline maine nii Soomes kui ka Tallinnas. Samas ei nähtu kohtuotsusest, kuidas nimetatud järeldus seondub kohtu järeldusega, et kostjapoolne kõlvatu konkurents jäi tõendamata. Kohus on ebaõigesti jätnud hindamata ja tuvastamata hageja maine ärakasutamise kostja poolt. Kohtuotsus on hageja maine tuvastamise ja sellest tehtud järelduste osas vastuoluline.
21.Kohus kohaldas ebaõigesti KonkS § 50 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis ning TsÜS § 138, mille tulemusena leidis kohus ebaõigesti, et kostjapoolne kõlvatu konkurents ei ole tõendatud. Kohus on kostjapoolse kõlvatu konkurentsi olemasolu hindamisel lähtunud kolmest asjaolust: vaidlusaluste tähiste „yliopiston apteekki“ ja „ülikooli apteegi“ eksitav sarnasus; kostja pahausksus; kostja poolt hageja maine ärakasutamine. Kohus on kõlvatu konkurentsi olemasolu tuvastamiseks pidanud alusetult ja ebaõigesti vajalikuks eelnimetatud asjaolude samaaegset esinemist. Selline nõue ei tulene seadusest. Kõlvatu konkurentsi mõiste sisu on KonkS § 50 kohaselt palju paindlikum ning ei eelda teatud kindlate tingimuste samaaegset esinemist. Kohus saab tuvastada kostjapoolse kõlvatu konkurentsi olemasolu tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest ning mitte seadma kõlvatu konkurentsi olemasolu eeltingimusteks eeltoodud kolme asjaolu samaaegset esinemist.
22.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnase tähise kasutamise keelamiseks kostja majandustegevuses on ainetu, kuna kostja ei ole oma majandustegevuses kunagi kasutanud tähist „Ülikooli Apteek“ või sellega sarnast tähist. Kostja kasutab majandustegevuses oma ärinime ning samuti võib kostja kasutada sama või sarnast tähist muul viisil oma majandustegevuses. Kõlvatu konkurentsi efektiivseks lõpetamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks on vajalik, et kostjal keelataks mitte ainult praeguse ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ kasutamine vaid ka tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnaste tähiste kasutamine kostja majandustegevuses. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi
väära kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus jättis rahuldamata Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ ning tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamise keelamiseks kostja majandustegevuses, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi Osaühingu vastu tähiste, mis sisaldavad mõlemat sõna - „ülikool“ ja „apteek“ ükskõik millises käändes, kasutamise keelamiseks Ülikooli Apteegi Osaühingu majandustegevuses.
25.Hageja palus keelata kostjal ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ kasutamise ning tähise „Ülikooli Apteek“ ja sellega sarnaste tähiste (s.o tähiste, mis sisaldavad mõlemat sõna - „ülikool“ ja „apteek“ ükskõik millises käändes) kasutamise oma majandustegevuses, sest tema arvates osutab kostja ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ valimise ja kasutamisega hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 tähenduses. Kõlvatu konkurents seisneb hageja arvates selles, et kostja valis hageja ärinimega eksitavalt sarnase ärinime ja kasutab sellega ebaausalt ära hageja ärinime tuntust, samuti head mainet Soomes ja Eestis. Kostja on tegutsenud hageja arvates ärinime valides ja kasutades pahauskselt. Sisuliselt soovib hageja, et kohus keelaks kostjal kahju tekitava käitumise VÕS § 1055 lg-te 1 ja 3 järgi.
26.KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Seega tuli kohtul hinnata, kas kostja käitumist saab pidada kõlvatuks konkurentsiks KonkS § 50 lg 1 p 1 tähenduses, s.o kas kostja poolt ärinime Ülikooli Apteegi OÜ valikul ja kasutamisel on tegemist kõlvatu konkurentsiga hageja esitatud asjaoludel ning kas hagejal on õigus nõuda, et kostja oma ärinime Ülikooli Apteegi OÜ ja tähise „Ülikooli Apteek“, samuti sellega sarnaste tähiste kasutamise oma majandustegevuses lõpetaks.
27.Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 8 kohaselt ei või teine ettevõtja ühe ettevõtte firmanimetust kas ärinimena või kauba- või teenindusmärgina kasutusele võtta ega ka mitte firmanimetusega sarnast nime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist. See tagab, et ühe riigi ettevõtjad ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui see ärinimi pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ning elimineerida teiste isikute teod, mis põhjustavad ärinime ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning kõlvatut konkurentsi.
28.Maakohus tugines hageja ja kostja ärinimede sarnasuse hindamisel ebaõigesti üksnes eksperdi arvamusele. Ringkonnakohtu hinnangul on eksperdi järelduste näol tegemist õiguslike hinnangutega, mille andmine kuulub kohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et ekspertiisi teostanud psühholoog A.Luuk viis sisuliselt läbi sotsioloogilise uurimuse (grupi soomlaste ja eestlaste küsitluse), mille käigus esitati küsimus vaidlusaluste ärinimede samasuse kohta (II kd t lk 316), samas kui järeldused tegi ekspert nimede sarnasuse kohta. Ka jättis ekspert vastamata ekspertiisimääruses esitatud küsimustele 5 ja 6. Ekspertiis ei ole ammendav ega usaldusväärne. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus eksperdi arvamuse tõendina arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus pädev andma hinnangut ärinimede sarnasusele, selleks eksperdi abi kasutamata.
29.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus ebaõige järelduse, et poolte ärinimed ei ole sarnased. Kostja ärinimi on sõnaliselt sama tähendusega, mis hageja ärinimi, olles viimase tõlge soome keelest, seega assotsieerub üheselt hageja ärinimega. Kostja ärinimi Ülikooli Apteegi ja hageja ärinimi Yliopiston Apteekki on semantiliselt (tähenduslikult) äravahetamiseni sarnased. Suur osa Eesti elanikest (eriti Põhja-Eestis) valdab vähemalt mingil määral soome keelt ning mõistab, et ärinimi „Ülikooli Apteegi OÜ” on sisuliselt tõlge hageja ärinimest. Ka assotsieerub kostja ärinimi hageja ärinimega foneetilises aspektis, kuna sõnapaarid on sarnase kõlaga. Visuaalsest aspektist on kostja ja hageja ärinimed sarnased sõnade „apteeki” ja „apteegi” osas. Seega assotsieerub kostja ärinimi hageja ärinimega selliselt, et tavalise tähelepanelikkuse juures võib see mõjuda turuosalistele, tarbijatele ja hageja äripartneritele eksitavalt. Selline assotsiatsioon võib põhjustada ravimiturul segadust. Tarbijad ja ravimituru osalised võivad ekslikult arvata, et hagejal, hageja tütarettevõttel ja kostjal on ühtne äriline päritolu. Eriti suur tõenäosus kostja ekslikuks seostamiseks hagejaga on Eestis elavate soomlaste ja Eestit külastavate Soome turistide puhul, kellele on nii kostja kui ka hageja tegevus Eestis suures osas suunatud.
30.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja pahausksus ei ole järeldatav, kuna tema ärinimi kanti registrisse ilma vaidluseta ja vastavuses ÄS § 11 lg-ga 2 ja § 12 lg-ga 3 ning et hageja ärinimi registreeriti hiljem kui kostja ärinimi. Eelmärgitu ei tähenda iseenesest seda, et tegemist ei võiks olla kõlvatu konkurentsiga ärinime valikul. Eestis tuleb kohaldada ka tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni põhimõtteid. Selle konventsiooni artikli 8 kohaselt kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Selle sätte eesmärgiks on muuhulgas tagada, et ühe konventsiooniosalise ettevõtja ei kasutaks teise ettevõtja ärinime või sellega sarnast ärinime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist, isegi, kui ärinime ei ole selles riigis registreeritud. Eeltoodust järeldub, et ärinime kaitstakse laiemalt, kui tuleneb ÄS §-dest 11 ja 12.
31.Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, s.h kostja teadmist hageja ärinimest endale nime valimise ajal. Samuti tuleb hinnata, kas kostja ärinime valik võis seisneda hageja ärinime tuntuse ebaausal ärakasutamisel ja kas see võib hagejat õigustamatult kahjustada. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kõigi kostja asutajate, osanike ja osade juhatuse liikmete elukoht on Soomes ning suur osa kostja asutajatest on seotud ravimite müügiga Soomes. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja ärinimi on Soomes üldtuntud ja hea mainega. Iseenesest asjaolu, et Soome apteekrid asutasid äriühingu Eesti turule tulekuks, ei näita pahauskset käitumist. Tavapärane ja heauskne ei ole aga see, et Soome Vabariigis apteegi pidamisega tegelevad isikud, kes olid teadlikud hageja ärinimest, selle tuntusest ja mainest, samuti hageja kavatsusest laieneda Eesti turule, registreerisid Eestis sarnase ärinimega äriühingu. Selline kokkusattumus ei saa olla juhuslik, vaid näitab kostja tahtlust kasutada ära hageja nime ja head mainet. Arvestades hageja laialdast tuntust Soomes, Eesti ja Soome lähedust ja tihedaid sidemeid, pidid kostja asutajad eeldama, et sarnase ärinimega äriühingu registreerimine Eestis kahjustab hageja huve.
32.Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendamist leidnud, et hageja avalikustas oma huvi Eesti turu vastu juba enne kostja asutamist ja see leidis kajastamist nii Eesti kui Soome ajakirjanduses. Seda tõendavad hageja poolt esitatud
ajalehe artiklite väljavõtted. 09.05.2000 „Postimehes“ räägiti sellest, et Tallinna linna kolme apteegi erastamise vastu tunnevad huvi Soome 17 apteegiga opereeriv Yliopiston Apteekki ning 11 apteegiga Eesti MediMaxi kett (I kd lk 159). Artikkel leidis samal päeval kajastamist ka meediakanalis Äripäev (I kd lk 161). 26.05.2000 ja 31.05.2000 ilmunud Eesti Päevalehes teavitati hageja huvist kolme Tallinna apteegi omandamiseks (I kd lk 162,163). Ka 24.12.2002 ilmunud artikkel „Soome turistide uueks ostuobjektiks Tallinnas on ravimid“ käsitleb eraldi hageja äriplaani Eestis (I kd lk 164). 23.09.2003 Äripäeva artiklist „Osa apteeke võib töö lõpetada“ nähtub, et ka Soome ajakirjanduses on käsitletud Soome apteegikettide laienemist Eesti turule (I kd lk 165). Maakohus jättis nimetatud tõendid otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata põhjendusega, et enamik neis ilmus ligi kolm aastat enne kostja ärinime registrisse kandmist, üks (23.09.2003 artikkel) pärast kostja ärinime registreerimist ning nendest ei nähtu, et hageja oleks kõne all olevaid apteeke erastanud. Eelmärgitud põhjendused ei anna kohtule alust jätta tõendid arvestamata. Kohus ei põhjendanud, millist tähendust omab asjaolu, kui palju aega enne kostja ärinime registreerimist teavitas hageja oma laienemisplaanidest Eestisse, samuti apteekide erastamine. 23.09.2003 Äripäeva artikkel põhines ilmselgelt varem Soome ajakirjanduses ilmunud materjalil.
33.Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, millise hinnangu andis kohus kostja juhatuse liikme P.Tani 03.11.2003 e-kirjale, mis saadeti Viru Keskust haldava ettevõtja SRV Kinnisvara esindajale M.Mändmetsale (tõlge I kd lk 157). Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatud kiri otseselt kostja teadlikkust hageja majandushuvist Eestis ja selle ärakasutamist. Kirjas on muu hulgas märgitud: „Helsingi Yliopston Apteekki teatas eelmisel suvel avalikkusele, et plaanib laieneda Eestisse ning ilmselt eesti keelde tõlgitud nime Yliopston Apteekki all. Helsingi Yliopston Apteekki ei saa Eesti turule Ülikooli Apteegi nime all siiski minna, sest meil on juba seal selline nimi kasutusel. Et nimi on hõivatud, siis võib nende laienemisplaan edasi lükkuda. Ülikooli Apteegi on ühele apteegile eriti sobiv nimi ning seepärast arvan, et Soome apteegikontseptsiooni toomine Viru Keskusse on märkimisväärne asi“. Sellest kirjast nähtub, et kostja registreeris ärinime Ülikooli Apteegi OÜ Eestis teadlikult selleks, et takistada hageja laienemisplaani Eestisse ning kasutada ära selle nime sarnasust hageja ärinime ja kaubamärgiga. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsusega on tuvastatud, et ka kostja kaubamärgi „ÜA Ülikooli Apteegi+kuju“ osas esinesid kaubamärgiseaduse § 9 lg 1 p 10, § 10 lg 1 p-de 6 ja 7 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 sätestatud alused, s.o kostja esitas pahatahtlikult taotluse hageja kaubamärgiga eksitavalt sarnase kaubamärgi registreerimiseks (II kd lk 97-107). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et tõenäoliselt just 2002.a suvel avaldatud info põhjal tehti otsus Ülikooli Apteegi OÜ asutamiseks Eestis. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostja käitumine on pahauskne.
34.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tähist „Ülikooli Apteek“ oma majandustegevuses kasutanud. Äriühingul ei ole võimalik tegutseda majandustegevuses oma ärinime kasutamata. Põhjendatud on hageja kahtlus, et kostja võib kasutada sama või sarnast tähist oma majandustegevuses ka muul viisil, kui ärinimena. Asjaolu, et kostja apteegid kannavad praegu tähist „Partner Apteek“, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
35.Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et kostja ärinime valimine ja majandustegevuses kasutamine on kõlvatu konkurents KonkS § 50 lg 1 tähenduses, mis on sama paragrahvi lg 2 kohaselt keelatud. Seega on hagi põhjendatud
osas, millega hageja palus keelata Ülikooli Apteegi Osaühingul ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ“ kasutamine ning tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamine oma majandustegevuses, sest kostja kõlvatut konkurentsi osutav tegevus tuleb VÕS § 1055 lg-te 1 ja 3 järgi keelata.
36.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue – keelata kostjal tähiste, mis sisaldavad mõlemat sõna - „ülikool“ ja „apteek“ ükskõik millises käändes kasutamine kostja majandustegevuses - sedavõrd üldise iseloomuga, et nõuet ei ole võimalik rahuldada. Kostja suhtes saaks kohus kohaldada konkreetset hoidumiskohustust, mille täitmist oleks temalt võimalik nõuda. Hageja nõude näol on tegemist üldise keeluga. Kõlvatu konkurentsi osutamise keeld tuleneb konkurentsiseadusest. Sellise seaduses sätestatud abstraktse keelu rikkumise korral võib kahjustatud isik esitada konkreetse kahjustava tegevuse lõpetamise nõude VÕS § 1055 lg-te 1 ja 3 alusel. See, kas mingi konkreetne tegevus on kvalifitseeritav kõlvatu konkurentsina, tuleb tuvastada kohtu poolt konkreetsete asjaolude alusel.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 alusel nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
E.Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.