Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2007, Tallinnas
Tsiviilasi
Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi OÜ vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Yliopiston Apteekki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2007, avalik kohtuistung
Istungile ilmusid
Hageja Yliopiston Apteekki (asukoht Valimontie 7, Helsingi, 00380, Soome Vabariik), esindaja patendivolinik Urmas Kauler ja Kristjan Leppik Kostja Ülikooli Apteegi OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Toompuiestee 30, Tallinn 10149), esindaja adv Ants Mailend
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et kaubamärgi „ÜA Ülikooli Apteegi + kuju“ (kaubamärgitaotlus nr M200301209) osas esinevad kaubamärgiseaduse § 9 lg 1 p 10, § 10 lg 1 p-de 6 ja 7 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
1.Yliopiston Apteekki esitas 31.10.2006 Ülikooli Apteegi OÜ vastu hagi kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.
2.Hageja on Soome Vabariigi juriidiline isik, mille põhitegevusala on apteegiteenused. Hageja ajalugu ulatub aastasse 1755. 1951. aastast kuulub Yliopiston Apteekki Helsingi Ülikooli alla. Sõnapaar “yliopiston apteekki” tähendus soome keelest eesti keelde tõlgituna on “ülikooli apteek”, mis viitab Yliopiston Apteekki seotusele ülikooliga.
(“YA
3.Hageja nimele on Soomes 15.06.1998 registreeritud kaubamärk Yliopiston Apteekki + kuju”) klassides 1, 3, 5, 10 ja 42. Hageja ja tema samanimeline kaubamärk on Soomes püsivalt väga tuntud. Aastatel 1995 kuni 2003 tehtud turu-uuringute tulemustest nähtub, et “Yliopiston Apteekki” kuulub Soomes viie tuntuma ärinime ja kaubamärgi hulka. Võib väita, et peaaegu iga Soome elanik tunneb ärinime ja kaubamärki “Yliopiston Apteekki”.
4.Hageja esitas 03.09.2003 Eesti Patendiametile taotlused kaubamärkide ja “Yliopiston Apteekki Ülikooli Apteegi” registreerimiseks klassides 5, 35 ja 44. Esimene on hageja nimele 09.12.2004 registreeritud, omades õiguskaitset alates 03.09.2003 (kaubamärgitunnistus nr 40294). Kaubamärgi “Yliopiston Apteekki Ülikooli Apteek” registreerimistaotluse nr M200301322 menetlus on aga Patendiameti algatusel peatatud. Patendiamet leiab, et hageja kaubamärgi “Yliopiston Apteekki Ülikooli Apteek” registreerimine sõltub kostja kaubamärgitaotluse nr M200301209 kohta tehtavast lõplikust otsusest.
5.Kostja on võtnud endale ärinime “Ülikooli Apteegi OÜ”, mille all ta on kantud äriregistrisse 05.06.2003. Kostja tegutseb ravimite müügi alal, mis on hageja põhitegevusala Soomes. Hageja on vaidlustanud nimetatud ärinime registreerimise kostja nimele.
6.Kostja esitas 25.08.2003 taotluse nr. M200301209 kaubamärgi (“ÜA Ülikooli Apteegi + kuju”) registreerimiseks järgmistele kaupadele ja teenustele klassides 3, 5, 10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44. Nimetatud kaubamärgi registreerimise otsus avaldati 01.07.2004 Patendiameti ametlikus väljaandes. 01.09.2004 esitas hageja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 811, taotledes kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” Eestis registreerimise otsuse tühistamist tuginedes 2(11)
kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p 10 ja 12, § 10 lg 1 p 6 ja 7 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätestatule. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, leidmata kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid, jättis oma 31.07.2006 otsusega nr 811-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata.
7.Hageja soovib vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.07.2006 otsuse nr 811-o täies ulatuses ning on jätkuvalt seisukohal, et Patendiameti otsus kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” (25.08.2003 taotlus nr M200301209) kostja nimele registreerimise kohta on ebaseaduslik. Hageja taotleb kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist seetõttu, et esinevad KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused.
8.KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, eriti aga seda, kas tähist kasutav või õigusi omav isik omas või pidi omama teadmisi selle tähise esmakordsel kasutamisel, õiguste omandamisel või õiguste omandamise taotluse esitamisel. Arvestada tuleb, kas selle tähise kasutamine põhjustaks teisele isikule kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või seda õigustamatult kahjustada.
9.Kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200301209 esitaja, Ülikooli Apteegi Osaühing on registreeritud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 05.06.2003. Kõikide kostja asutajate ja osanike elukoht, samuti poolte kostja juhatuse liikmete elukoht on Soome Vabariik. Arvestades kostja omanike ja juhtide eriala ja päritolu, on väheusutav ja arusaamatu, et kostja ei olnud teadlik hageja kaubamärgist ja ärinimest enne Ülikooli Apteegi OÜ asutamist ja kaubamärgitaotluse nr M200301209 esitamist.
10.Eraldi vajab märkimist taotluses nr M200301209 esitatud kaubamärgi kujundusliku osa kokkulangevus Yliopiston Apteekki poolt kasutatavaga ning ka sõnalise osa kirjašrifti kokkulangevus hageja kaubamärgil kujutatuga, mis kindlasti ei saa olla juhuslik. Kostja on asutatud ning kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” registreerimistaotlus esitatud eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja nimetatud kaubamärki mitte ühegi kauba või teenuse suhtes kunagi kasutanud. Ülikooli Apteegi OÜ on kasutusele võtnud hoopis kaubamärgi “Partner Apteek”.
11.Hageja tugineb KaMS § 10 lg 1 p-ile 7, mille kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või eksitavalt sarnased kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. KaMS § 10 lg 1 p 7 näeb ette registreerimisest keeldumise ühe tingimusena teise isiku identse või eksitavalt sarnase kaubamärgi olemasolu ning ei täpsusta, kas identne või eksitavalt sarnane kaubamärk peab olema identsete kaupade/teenuste klassis või teist liiki kaupade/teenuste klassis. Seega saab süstemaatilis-loogilise tõlgendamise reegleid järgides asuda seisukohale, et seadusandja on KaMS § 10 lg 1 p 7 tähenduses pidanud silmas üksnes kaubamärkide reproduktsioonide identsust või eksitavalt sarnasust ning kaupade/teenuste klasside identsus või eriliigilisus ei mängi siinkohal rolli. Samuti tuleb arvestada, et KaMS § 10 lg 1 p 7 ei sea isegi tingimuseks asjaolu, et teises riigis kasutusel olev kaubamärk peab olema samas riigis registreeritud. Kaubamärgid sarnanevad nii visuaalse, fonteetilise kui semantilise aspekti kohaselt.
12.KaMS § 9 lg 1 p 12 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille kasutamine on keelatud 3(11)
muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi. KaMS § 10 lg 1 p 6 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust.
13.Soome äriregistri väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis Yliopiston Apteekki hageja 30.06.1978 registreeritud ärinimi, mille all juriidiline isik tegutseb apteekide valdkonnas.
14.Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Nimetatud sätte kohaselt ei või teine ettevõtja ühe ettevõtte firmanimetust kas ärinimena või kauba- või teenindusmärgina kasutusele võtta ega ka mitte firmanimetusega sarnast nime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 8 tagab, et ühe riigi ettevõtjad ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui see ärinimi pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ning elimineerida teiste isikute teod, mis põhjustavad ärinime ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning kõlvatut konkurentsi.
15.Arvestades kõike eelpool esitatut, nendib hageja, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.07.2006 otsus nr 811-o on KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis kohaldamata jätmise osas ebaõige. Kuna kaubamärgi osas esinevad nimetatud registreerimisest keeldumise alused, rikub ja piirab kaubamärgi registreerimine hageja õigusi ning eksitab tarbijaid.
16.Kostja ei nõustunud hagiga ja palus hagiavaldus jätta rahuldamata. Ülikooli Apteegi OÜ 30.04.2003 kinnitatud põhikirja kohaselt on kostja tegevusaladeks ravimite valmistamine ja jaemüük, kaubanduslik vahendustegevus, eksport ja import (v.a. litsentseeritavad tegevusalad), tehingud kinnisvaraga, investeerimisalane tegevus, investeeringute haldamine, konsultatsiooniteenused, ravimite valmistamise ja müügialased konsultatsioonid (v.a. litsentseeritavad tegevusalad). Kostja kanti äriregistrisse 05.06.2003, misjärel esitas kostja 25.08.2003 taotluse kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" registreerimiseks kaupadele ja teenustele klassides 3, 5, 10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44.
17.Kostja lähtus kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" loomisel oma ärinimest "Ülikooli Apteegi OÜ". Jaemüügiapteegi tegevusloa taotlemisel selgus, et kostja ei saa apteegi nimes kasutada oma ärinime ega kaubamärki, kuna Ravimiamet oli Yliopiston Apteekki OÜ taotluse alusel väljastanud viimasele 01.12.2003 tegevusloa "Ülikooli Apteegi" pidamiseks Viru Keskuses aadressiga Viru väljak 6. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt võttis kostja oma apteekide tähistamiseks kasutusele "Partnerapteek", mille all tegutseb tänaseni.
18.Hageja esitas Patendiametile taotlused kaubamärkide “Yliopiston Apteekki – Ülikooli Apteek” (taotlus nr M200301322) ja "YA + kuju" (taotlus nr M200301323) registreerimiseks 03.09.2003, seega pärast kostja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise taotlust. Yliopiston Apteekki OÜ (kuni 10.12.2003 OÜ YLIOPISTON) on Soome äriühingu Yliopiston Apteekki OY tütaräriühing. Hageja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-05-1506 on hageja väitnud end olevat omakorda Soome äriühingu Yliopiston Apteekki OY (kuni 10.11.2003 ärinimega Previte OY) emaäriühing. Tähis “Yliopiston Apteekki” võeti eelnimetatud äriühingute ärinimedes kasutusele pärast kostja ärinime registreerimist (05.06.2003) ja kostja 4(11)
kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi” registreerimise taotluse esitamist (25.08.2003).
19.Oma ärinime registreerimise ja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal ei olnud kostja teadlik, et hageja või mõni kolmas isik kavatseb hakata Eestis kasutama Yliopiston Apteekki või Ülikooli Apteegi ärinime või kaubamärki.
20.Hagiavaldusest ei selgu üheselt, missugustest hageja õigustest teadlikkus viitab kostja pahausksusele. Hagiavalduses toodu kohaselt ei ole hageja kunagi Eestis tegutsenud, samuti ei olnud enne kostja ärinime registreerimist ja kaubamärgitaotluse esitamist hageja esitanud Eestis taotlust kaubamärgi registreerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal Eestis ärinimest ega kaubamärgist tulenevaid õiguseid kostja kaubamärgitaotluse esitamise ajal. TsÜS § 139 sätestab, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab pahausksus kaubamärgitaotluse esitamisel olema hageja poolt vastuvaidlematult ära tõendatud. Nii kaua, kuni ei ole tõendatud pahausksust, tuleb kõiki kaubamärgitaotlejaid käsitleda heausksete taotlejatena.
21.Kaubamärgi loomisel lähtus kostja oma ärinimest, mis valiti enne hageja poolt kaubamärgitaotluste esitamist ning tütarfirmade ärinimede muutmist Yliopiston Apteekki OY-ks ja Yliopiston Apteekki OÜ-ks. Eriti küüniline on hageja väide, et kostja pahauskset tegevust taotluse esitamisel tõendab kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" mittekasutamine ning nimetuse "PartnerApteek" kasutusele võtmine. Nimetuse "Ülikooli Apteegi" kasutusele võtmist takistas hagejaga seotud Yliopiston Apteekki OÜ tegevus, s.t kostja ärinime kasutamine Viru keskuses avatud apteegi nimetusena. Seega asjaolude kronoloogiline järjestus näitab üheselt, et hoopis hageja ja temaga väidetavalt seotud isik Yliopiston Apteekki OÜ on asunud rikkuma kostja õiguseid vaidlusaluse tähise suhtes, käitudes sellega ise pahauskselt.
22.Isegi kui käesoleval juhul oleks tegemist märgiga, mis on eksitavalt sarnane teises riigis kasutusel oleva kaubamärgiga, ei tähenda see automaatselt, et kaubamärgitaotluse esitamine Eestis on pahauskne. Eksitavalt sarnase kaubamärgi puhul tuleb vaadata ka konteksti. Pahausksus on iseseisev kriteerium, mis peab väljenduma muus kui selles, et keegi teine kasutab välisriigis taotletava kaubamärgiga eksitavalt sarnast kaubamärki. Sellisel juhul võib iga isik väita, et kuna temal on välisriigis eksitavalt sarnane kaubamärk, siis sarnase kaubamärgi registreerimise taotleja Eestis on kindlasti pahauskne ning seda kaubamärki ei tohi Eestis taotleja nimele registreerida. Sel moel saavutaks vaidlustaja alati ilma kaubamärkide registreerimiseta Eestis sama tulemuse, kui Eestis registreeritud kaubamärgi omanik, s.o KMS § 10 lg 1 p 7 sisuliselt asendaks nt KMS § 10 lg l p-te l või 2. Selline olukord ei ole õiglane ega kooskõlas kaubamärkide territoriaalse kaitse iseloomuga. Pahausksus saab kõne alla tulla siiski üksnes juhul, kui tõepoolest on selge, et kaubamärgitaotlus on esitatud nii öelda "halbade kavatsustega". Pahausksuse tõendamiskoormus lasub üksnes õiguste vaidlustajal, mistõttu kaubamärgitaotleja ei ole kohustatud õigustama oma kaubamärgi taotlemist Eestis.
23.Hageja ei paku praegu ega pakkunud ka kaubamärgitaotluse esitamise ajal oma ärinime ega kaubamärgi all Eestis apteegiteenust. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit oma ärinime tuntuse kohta Eestis kaubamärgitaotluse esitamise seisuga, kõik esitatud tõendid puudutavad üksnes ärinime või kaubamärkide kasutamist Soomes.
24.Kuivõrd hageja ei ole oma ärinime Eestis kasutanud ega pakkunud selle all tarbijatele apteegiteenust, ei saa kostja kaubamärk tekitada ka kaubanduslikus 5(11)
tegevuses arusaamatust. Kõlvatu konkurents saab esineda üksnes konkurentide vahel. Hageja ja kostja ei osale samal kaubaturul ega ole seetõttu konkurendid. Hageja ei ole esitanud ka mingisuguseid andmeid tema tegevuse ja sellega seotud tähiste võimaliku tuntuse või maine kohta Eestis – tähiste maine Soomes ei oma käesolevas vaidluses tähendust ja hageja vastavad põhjendused on seetõttu asjakohatud. Konkurentsi puudumine kostja ja hageja vahel välistab omakorda kõlvatu konkurentsi esinemise võimaluse. Maakohtu otsus
25.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.
26.Kohus leidis, et on tavapärane, et välisriigi turule tulemisel moodustavad äriühingu just varasema apteegi pidamise kogemusega isikud. Seetõttu ei saa lugeda asjaolu, et kostja osanikud ja juhatuse liikmed on apteegi äris varasemalt tegevuses olnud, pahausksuse tõenduseks. On usutav, et Soome Vabariigis apteegi pidamisega tegelevad isikud on teadlikud ka hageja ja tema kasutuses olevate kaubamärkide olemasolust. Kohtule esitatud ajakirjandus-väljaannetest nähtub, et aastatel 20002003 oli Eesti ajakirjanduses mitmel korral arutluse all Soome apteekide laienemine Eestisse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ka samal teemal oleks Soome ajakirjanduses olnud sama elav diskussioon. Ei ole tõenäoline, et Soomes elavad kostja osanikud ja juhatuse liikmed jälgisid pidevalt Eesti meedias toimuvat. Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklites on viiteid Soome meediale, näiteks EPL 24.12.2002 artikkel ja ÄP 18.09.2003 artikkel. Hageja ei ole esitanud otseseid tõendeid väite kohta, et avalikustas 2003. aasta suvel plaani laieneda Eestisse. Samas on eelnimetatud ÄP artiklis viide, et hageja on külmutanud plaani laieneda Eesti turule.
27.Kostja pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist. Pahausksuse eelduseks on eelkõige teadmine teise isiku tegevusest või plaanidest. Sellise eelteadmise olemasoluta ei saa järeldada pahauskset tegevust. Kostja registreeriti Eesti äriregistris 05.06.2003. Juhul, kui hageja avalikustas oma äriplaani laieneda Eesti turule 2003. aasta suvel, siis ei saa kuidagi seostada kostja tegevust sellega, et kostjad teadsid hageja ärilistest huvidest Eestis. Kostja registreeriti Eestis kas varasemalt või samal ajal hageja plaanide avalikustamisega. Äriühingu asutamine ja äritegevuse alustamine nõuab pikemaajalist planeerimist. Juhul, kui hageja avalikustas oma Eesti turule tulemise plaanid 2003. aasta suvel ja kostja oli selleks ajaks juba Eestis asutatud, ei saa järeldada, et kostja asutajad teadsid äriühingu asutamisel, et hageja kavatseb laieneda Eesti turule. Kuna kohtus pahausksus tõendamist ei leidnud, et kuulu hageja nõue KaMS § 10 lg 1 p 7 alusel rahuldamisele.
28.Asja lahendamisel on oluline tuvastada, kas hageja ärinimi ja kostja kaubamärk võivad tarbijais tekitada segadust ja neid eksitada just hageja ärinimega seonduvalt. Kohus nõustus hageja väitega, et keskmisel tarbijal puudub võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke samaaegselt ja võrdlus põhineb tarbija kujutluspildil. Kohtule esitatud ajakirjandus-väljaannetest nähtub, et 2004. ja 2005. aastal on erinevad meediaväljaanded samastanud hageja ja kostja kaubamärke ja ärinime, kuid ajakirjaniku poolt ette valmistatud teksti ei ole võimalik samastada tarbijate hinnanguga üldiselt. Seetõttu ei ole leidnud kohtus tõendamist, et tarbijad samastavad hagejat ja kostjat läbi nende kaubamärgi ja ärinime. Kohtule esitatud interneti väljavõtetest nähtub, et erinevates riikides on seostatud ülikoole ja apteeke, nimetades ülikoolide juures tegutsevaid apteeke just ülikooli apteekideks. Kostja
6(11)
väite kohaselt soovis ta koostööd teha Tartu Ülikooli Apteegiga. Seega on ka Eestis kasutusel apteegi seostamine ülikooliga.
29.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et enamik tarbijaist, kes ei oska soome keelt, saab aru sõna „yliopiston” tähendusest. Võõrkeele tundmine või sellest arusaamine ei saa olla üldiselt teada ka juhul, kui võõrkeeleks on eesti keelele sarnane soome keel. Kaubamärgis ja ärinimes sisalduvad sõnad „yliopiston” ja „ülikooli” ei ole foneetiliselt sarnased, hoolimata sellest, et sõnade kaks esimest silpi on samad. Sõnade esimeste silpide erinevust rõhutab ka täheerinevus „y” ja „ü” vahel, kuigi hääldus on mõlemal tähel üks. Assotsiatsioonide tekkimisel on oluline hinnata nii visuaalset pilti ja kõla koosmõjus. Hageja toodud näited kaubamärgist „JAHIMEHE” ja selle adaptsioonidest vene ning inglise keelest, ei ole kohtule siduvad. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et „JAHIMEHE” kaubamärgi ja vaidlusaluse kaubamärgi puhul on tegemist erinevate tarbijagruppidega, samuti ei ole seostatav vein ja jahipidamine samal määral kui apteek ja ülikool. Ei ole üheselt tõendatud, et tarbijal tekib kostja kaubamärki nähes assotsiatsioon vaid hageja ärinimega.
30.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja on rikkunud KonkS § 50 lg 1 p 1 sätteid, kuna ebaausa teona tuleb hageja väitel käsitleda kostja pahausklikku käitumist kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Kuna kohus leidis, et kostja ei tegutsenud pahauskselt, siis ei ole hageja nõue ja kostja poolne kõlvatu konkurents tõendatud. Yliopiston Apteekki apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
32.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
33.Kohus välistas põhjendamatult KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldumise, märkides otsuses, et kostja pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist. Hageja on hagiavalduses välja toonud, milles seisneb kostjapoolne pahausksus. Kohus on jätnud tähelepanuta, millistel asjaoludel kaubamärgitaotluse nr M200301209 esitamiseni jõuti. Samas on Riigikohus mitmel korral viidanud, et teatud tehingu või tegevuse vastavust heauskse tegevuse nõudele või headele kommetele tuleb kontrollida.
34.Kostja kaubamärgi kujundus ja kontseptsioon on identne hageja kaubamärgi kujunduse ja kontseptsiooniga, millest saab järeldada kostja pahauskset tegevust. Kaubamärkide eksitavat sarnasust on hageja lahanud nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka semantilisest aspektist lähtuvalt, kuid kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Esitatud näited tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsustest ei ole kohtule siduvad, kuid on siiski lubatud õigusallikad. Seda enam, et Eestis kohtupraktika KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldamisel puudub. Seetõttu leiab hageja vastupidiselt kohtu seisukohale, et toodud näited kaubamärgis "JAHIMEHE" ja selle adaptsioonidest vene ja inglise keelde olid asjakohased. Kuid isegi kui jätta arvestamata nimetatud kaubamärkide sõnalise osa eksitav sarnasus visuaalsest ja semantilisest aspektist lähtuvalt, tekitab nende kaubamärkide kujundusliku osa identsus kahju hagejale ning põhjustab tarbijais segadust ja eksitamist.
35.Kostja püüab saavutada kaubamärgile õiguskaitset viisil, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ei saa tunnustada, mistõttu kaubamärgitaotluse nr M200301209 esitamist tuleb pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja seega lubamatuks.
36.Kohus on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 10 lg 1 p 6 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8. Kohus on vaadanud mööda kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + 7(11)
kuju" visuaalsest ja semantilisest sarnasusest hageja ärinimega Yliopiston Apteekki. Kostja kaubamärk assotsieerub selgelt hageja ärinimega Yliopiston Apteekki, olles viimase tõlge. Eestis on soome keelest arusaajate osakaal arvestatav, seega suur osa tarbijatest saab ekslikult seostada kostja kaubamärki hageja ärinimega. Kuivõrd kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" registreerimine põhjustab kaubanduslikus tegevuses arusaamatusi kahjustades hageja õigust oma ärinimele, mida pakub Pariisi konventsiooni artikkel 8, siis juhindudes KaMS § 10 lg 1 p 6 ei tohi kostja saada oma kaubamärgile õiguskaitset.
37.Hageja ei nõustu kohtu järeldusega kõlvatu konkurentsi tõendamatuse kohta, sest hageja kaubamärkide ja kostja poolt esitatud kaubamärgi vahel esineb eksitav sarnasus, mis põhjustab tarbijates segadust Kuivõrd kostja seab hagejale takistusi kaubamärgi kasutamiseks Eestis, kahjustatakse sellega hageja majandustegevust. Kostja loob oma kaubamärgi kasutamisega tarbijatele eksitava mulje, nagu oleks kostja hagejaga seotud. Selline eksitava mulje loomine on käsitletav kõlvatu konkurentsina ebaausa äritegevuse ja eksitava teabe avaldamise näol. Hageja leiab, et kohtu seisukoht KaMS § 9 lg 1 p 12 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 10 bis kohaldamata jätmise osas on väär.
38.Kohus on jätnud tuvastamata mitmed hageja poolt hagiavalduses sisalduvad asjaolud. Hageja on KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätete tõlgendamiseks osundanud põhiseaduse §-le 3, TsÜS §-le 138, VÕS §-le 6, Nõukogu direktiivi 89/104/EEC artikkel 3 lõikele 1f, Euroopa Kohtu 22.06.1999 lahendile C-342/97 Lloyd Schufabrik Meyer & Co. GmbH v. Klijsen Händel BV, Euroopa Kohtu 16.11.2004 lahendile C-245/02 Anheuser-Busch Inc v. Budejovicky Budvar, narodnipodnik, TRJPS-lepingu art 1 p-le 2, art 2 p-le1, art 41 lg-le 1, KonkS § 50 lg 1 p-le1 1 ja § 51 lg-le 1, Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2003 otsusele haldusasjas nr 23/549/2003 ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 21.05.2002 otsusele nr 378-0 ja 28.11.2000 otsusele nr 374-0 ning Soome, Hispaania ja Hiina kohtulahenditele. Hageja on viidanud ka Riigikohtu 21.12.2004 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, kus leiti, et olukorras, kus meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja praktikat. Eeltoodu on leidnud kordamist ka Riigikohtu 30.03.2006 otsuses nr 3-2-1-4-06. Hageja leiab, et kohus ei ole kõige sellega arvestanud.
39.Kohus ei ole otsuses analüüsinud hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ja tõendeid kostjapoolse pahausksuse ja kõlvatu konkurentsi kohta. Kohus leidis, et kostja pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist ning muus osas ei ole kohus kostja tegevust ja hageja vastavaid väiteid ja põhjendusi üldse hinnanud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ta ei ole hageja kõiki tõendeid ja põhjendusi arvestanud. Sellega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
41.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusoaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus.
42.Kolleegium leiab, et esinevad kostja kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja seetõttu tuleb hagi rahuldada. 8(11)
43.KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. KaMS § 10 lg 1 p 7 kohaselt ei registreerida kaubamärke, mis on identsed või eksitavalt sarnased kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
44.Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja kaubamärkide sarnasust kostja poolt taotletava kaubamärgiga. Hageja nimele registreeritud varasem kaubamärk „YA Yliopston Apteekki + kuju“ on kombineeritud kaubamärk, mis koosneb sõnadest
YLIOPISTON APTEEKKI
ja selle sõnade kombinatsiooni esitähtedest moodustatud lühendist YA. Kostja poolt taotletud kaubamärk „Ülikooli Apteegi+ kuju“, on samuti kombineeritud kaubamärk, mis koosneb sõnadest ÜLIKOOLI APTEEGI ja selle sõna kombinatsiooni esitähtedest ÜA. Mõlema kaubamärgi kujunduslikus osas kasutatakse ruutu, millele on identse šrifti ja tähe suurusega kirjutatud vastavalt tähekombinatsioonid „YA“ja „ÜA“. Ruudu suurus ja kujundusliku elemendi ümberpaigutamine ei muuda seda hageja registreeritud kaubamärgist selgelt eristatavaks. Samuti on hagejal Soomes kasutusel kombineeritud kaubamärgi variant kujunduselt identne kostja
poolt
taotletava
, mis on kaubamärgiga
. Kostja poolt taotletava kaubamärgi sõnaline osa „Ülikooli Apteegi“ on sama tähendusega, mis hageja kaubamärgi sõnaline osa, olles viimase tõlge. Kolleegium leiab, et kostja poolt taotletava kaubamärgi kujundus ja kontseptsioon on nii visuaalselt kui kõlaliselt eksitavalt sarnane hageja Soomes registreeritud ja kasutusel olevate kaubamärkide kujunduse ja kontseptsiooniga.
45.Järgmisena käsitleb kolleegium pahausksust. Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et kostja pahausksus kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
46.Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, eriti aga seda, millised olid õigust taotleva isiku teadmised õiguste omandamise taotluse esitamisel. Arvestada tuleb, kas selle tähise kasutamine põhjustaks teisele isikule kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või võiks seda õigustamatult kahjustada.
47.Arvestades asjaolu, et hageja kaubamärgid on Soomes laialdaselt tuntud ja kõik kostja asutajad on apteegiäriga tegelevad Soome kodanikud, ei saa kaubamärkide kujundusliku osa ning kirjašrifti kokkulangevus olla juhuslik, vaid see näitab kostja tahtlust kasutada ära hageja kaubamärke.
48.Kohus möönab hageja ärinime ja kaubamärgi tuntust Soomes, samuti asjaolu, et kostja asutajad on kõik Soome Vabariigi kodanikud, suur osa neist tegutseb sealsetes apteekides ning ka pooled juhatuse liikmetest on Soome kodanikud. Kohus leidis, et on tavapärane, et välisriigi turule tulemiseks moodustavad äriühingu just varasema apteegi pidamise kogemusega inimesed ja see ei tõenda kostja pahauskset käitumist. Kolleegium nõustub sellega, et ainuüksi asjaolu, et Soome apteekrid asutasid äriühingu Eesti turule tulekuks, ei näita pahauskset käitumist. Tavapärane ja heauskne ei ole aga see, et Soome Vabariigis apteegi pidamisega tegelevad isikud, kes olid teadlikud hageja ja tema kasutuses olevate kaubamärkide olemasolust ja nende tuntusest ning hageja kavatsusest laieneda Eesti turule, registreerisid Eestis sarnase kaubamärgi oma nimele.
49.Arvestades hageja laialdast tuntust Soomes, Eesti ja Soome lähedust ja tihedaid sidemeid, pidid kostja asutajad eeldama, et sarnaste kaubamärkide registreerimine 9(11)
Eestis kahjustab hageja huve.
50.Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendamist leidnud, et hageja avalikustas oma huvi Eesti turu vastu juba enne kostja asutamist ja see leidis kajastamist nii Eesti kui Soome ajakirjanduses. Seda tõendavad hageja poolt esitatud ajalehe artiklite väljavõtted. 09.05.2000 „Postimehes“ räägiti sellest, et Tallinna linna kolme apteegi erastamise vastu tunnevad huvi Soome 17 apteegiga opereeriv Yliopiston Apteekki ning 11 apteegiga Eesti MediMaxi kett. Artikkel leidis samal päeval kajastamist ka meediakanalis Äripäev. 26.05.2000 ja 31.05.2000 ilmunud Eesti Päevaleht kinnitas hageja huvi kolme Tallinna apteegi omandamiseks. Ka 24.12.2002 ilmunud artikkel „Soome turistide uueks ostuobjektiks Tallinnas on ravimid“ käsitleb eraldi hageja äriplaani Eestis. 23.09.2003 Äripäeva artiklist „Osa apteeke võib töö lõpetada“ nähtub, et ka Soome ajakirjandus on käsitlenud Soome apteegikettide laienemist Eesti turule. Asjakohaseks ei saa pidada kohtu järeldust, et ei ole tõenäoline, et Soomes elavad kostja osanikud ja juhatuse liikmed jälgisid pidevalt Eesti meedias toimuvat. Kostja asutati Eesti äriühinguna tegutsemaks Eesti turul. Seetõttu oli kostja otseselt huvitatud Eesti apteekide turul toimuvast, mistõttu on ebatõenäoline just see, et kostja ei tundnud huvi sellise info vastu.
51.Otseseks tõendiks kostja teadlikkuse kohta hageja majandushuvist Eestis ja selle ärakasutamisest, on kostja juhatuse liikme Petri Tani 03.11.2003 e-kiri Viru Keskust haldava ettevõtja SRV Kinnisvara esindajale Margus Mändmetsale, milles ta märgib muuhulgas järgmist: „Helsingi Yliopston Apteekki teatas eelmisel suvel avalikkusele, et plaanib laieneda Eestisse ning ilmselt eesti keelde tõlgitud nime Yliopston Apteekki all. Helsingi Yliopston Apteekki ei saa Eesti turule Ülikooli Apteegi nime all siiski minna, sest meil on juba seal selline nimi kasutusel. Et nimi on hõivatud, siis võib nende laienemisplaan edasi lükkuda. Ülikooli Apteegi on ühele apteegile eriti sobiv nimi ning seepärast arvan, et Soome apteegikontseptsiooni toomine Viru Keskusse on märkimisväärne asi“.
52.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et tõenäoliselt just 2002. aasta suvel avaldatud info põhjal asutatigi Ülikooli Apteegi OÜ ja esitati vaidlusalune kaubamärgitaotlus, kuivõrd Eesti meedias ei ole avaldatud infot, et Yliopston Apteekki plaanib Eestisse tulla just nime Ülikooli Apteegi nime all.
53.Sellest nähtub, et kostja esitas teadlikult kaubamärgi sõnalise osa „Ülikooli Apteegi“ ja nimetatud sõnade esitähtedest koosneva kujutise Eestis registreerimiseks, et takistada hageja laienemisplaani Eestisse ning kasutada ära selle nime sarnasust hageja ärinime ja kaubamärgiga ning takistada hagejal tegutsemast Eestis oma kaubamärgi all. Seega on kostja käitumine pahauskne.
54.Samuti on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 6 , mille kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust. Soome äriregistri väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis Yliopiston Apteekki hageja 30.06.1978 registreeritud ärinimi, mille all juriidiline isik tegutseb apteekide valdkonnas. Kohus leidis õigesti, et oluline on tuvastada, kas hageja ärinimi ja kostja kaubamärk võivad tarbijais tekitada segadust ja neid eksitada just hageja ärinimega seonduvalt. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud ajakirjandus-väljaannetest nähtub, et 2004. ja 2005. aastal on erinevad meediaväljaanded samastanud hageja ja kostja kaubamärke ja ärinime. Kohus leidis aga ekslikult, et ajakirjanduses avaldatud tekste ei ole võimalik samastada tarbijate hinnanguga üldiselt. Ka ajakirjanikud on tarbijad, sealjuures tavatarbijast enam informeeritud. Kui erinevad ajakirjanikud ei eristanud korduvalt hageja ja kostja kaubamärke ja ärinime, saab 10(11)
seda samastada tarbijate hinnanguga üldiselt. Kolleegiumi arvates tekitab kaubamärgi sõnaline osa „Ülikooli Apteegi“ assotsiatsiooni seotusest hageja ärinimega „Yliopiston Apteekki“ suure osa eestlaste hulgas ja kindlasti soomlaste hulgas, kes Eesti apteeke järjest enam külastavad.
55.Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Nimetatud sätte kohaselt ei või teine ettevõtja ühe ettevõtte firmanimetust kas ärinimena või kauba- või teenindusmärgina kasutusele võtta ega ka mitte firmanimetusega sarnast nime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 8 tagab, et ühe riigi ettevõtjad ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui see ärinimi pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ning elimineerida teiste isikute teod, mis põhjustavad ärinime ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning kõlvatut konkurentsi.
56.Hageja tugineb õigustatult ka KaMS § 9 lg 1 p-le 12, mille kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi. Kolleegium leiab, et kostja tegevust pahatahtliku registreerimistaotluse esitamisel saab käsitleda kõlvatu konkurentsina. Hageja kaubamärkide ja kostja kaubamärgi vahel on eksitav sarnasus, mis põhjustab tarbijates segadust.
57.Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.07.2006 otsus nr 811-o on KaMS § 9 lg 1 p 10, § 10 lg 1 p-de 6 ja 7 kohaldamata jätmise osas ebaõige. Kuna esinevad kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, rikub ja piirab kostja kaubamärgi registreerimine hageja õigusi ning eksitab tarbijaid.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.