Muud › Muud hagiasjad

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1(5)

2-09-2724 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 23.jaanuaril 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt rahuldas Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi J.M. 31.01.2007 avalduse ja kandis kostja xxx alevikus xxx asuva elamumaa 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnistusregistrisse. Kostja kanti kinnistusraamatusse xxx asuva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna ekslikult, mistõttu kinnistusraamatu kanne muutus ebaõigeks. Kande alustena on toodud 31.01.2007.a J. M. avaldus ja Viru Maakohtu 09.06.2005 otsus, millega kohus jagas poolte ühisvara ning mis jõustus Viru Ringkonnakohtu 04.12.2006 otsusega. Selle otsuse kohaselt jagati xxx asuv elamu, kusjuures elamu jäi poolte kaasomandisse. Kohtumenetluses kinnistut ei jagatud. Elamumaa erastas hageja ning 11.04.2006 asjaõiguslepingu alusel kanti ta 05.06.2006 kinnistusregistrisse elamumaa ainuomanikuna. 06.09.2005 otsuse alusel ei saanud kuidagi kostjat kinnistusregistrisse kanda kaasomanikuna, kuna kinnisasja selle otsuse alusel ei jagatud ja kinnistut sel ajal ei olnudki. Hageja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 22.05.2007 kandemäärusele nr 984752007, millega tema kandetaotlus jäeti rahuldamata. Viru Maakohtu 07.08.2007 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja saadeti see lahendamiseks Viru Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohus jättis 08.12.2008 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 22.05.2007 kandemääruse nr 984752007 muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt võib vastavalt AÕS § 65 lg 1 isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande muutumist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. 22.detsembril 2008 saatis hageja kostjale tähitud kirjaga avalduse nõusoleku saamiseks ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Kuu aja jooksul kostja nõusolekut kande kustutamiseks ei andnud, seetõttu on hageja sünnitud pöörduma kohtusse. Hageja palub kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 3824608 teises jaos senine kanne J.M. kohta, parandades kande K.R. kohta. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kinnistusraamatu väljavõtted (tl 4, 5); postikviitung (tl 6); Ida-Viru Maakohtu 09.06.2005 otsus (tl 7-16); Viru Ringkonnakohtu 08.12.2008 määrus (tl 17-21).

Kostja vastus Viru Maakohtule 01.oktoobril 2010 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.06.1988. Viru maakohtu 09.juuni 2005 otsusega poolte abielu lahutati. Sama kohtuotsus oli kostja poolt ühisvara jagamise nõudes edasi kaevatud Viru Ringkonnakohtusse. Viru Ringkonnakohus jättis Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 04.12.2006.a. Kostja on nõus, et Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsusega oli jagatud poolte ühisvarana elamu asukohaga xxx Ida-Virumaa vallasasjana, kusjuures kohus jättis elamu xxx poolte kaasomandisse, kummalegi poolele 50% mõttelist osa. Kostja on 2(5)

2-09-2724 põhimõtteliselt nõus sellega, et kanne kinnistusraamatus, mille kohaselt kostja on kantud kinnistusraamatusse xxx asuva elamumaa 1⁄2 mõttelise osa omanikuna, ei saanud olla tehtud IdaViru Maakohtu 09.juuni 2005 otsuse alusel. Vaatamata sellele leiab kostja, et kanne kinnistusraamatus on õige. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on sõlminud maa müügi ja asjaõigusliku lepingu 11.04.2006.a, st ajal, mil kohtuotsus poolte ühisvara jagamises ei olnud veel jõustunud. Hageja ei teavitanud kostjat oma kavatsusest kinnistada maa. Samuti ei olnud ringkonnakohtu menetluses teada, et ühisvara koosseis on muutunud. Kostja arvab, et tal oli tulenevalt kohtuotsusest ühisvara jagamise kohta õigus ka oma osa maa erastamiseks. Kostja leiab, et kanne kinnistusraamatus on õige, kuna elamu vallasasjana omamine sisaldas ka varalist õigust erastada hoonealune maa. Kostja pakub hagejale kompromissvarianti, mille kohaselt hageja loobub oma haginõudest kinnistusraamatu kande ebaõigeks tunnistamiseks ning kostja tasub hagejale pool maa erastamise maksumusest. Kui hageja ei ole nõus asja lahendamisega eeltoodud kompromissiga ning kohus leiab, et kanne kinnistusraamatus, mille kohaselt kostja on kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omanik, on ebaõige, siis leiab kostja, et hageja on alusetult rikastunud kostja vara arvelt. Kuna hageja erastas ainuisikuliselt poolte ühisvaras oleva hoone aluse maa, siis kostja osa ühisvaras (sel ajal ei olnud kohtuostus ühisvara jagamise nõudes veel jõustunud) sai kinnisasja oluliseks osaks, mis kuulub hagejale. IdaViru Maakohtu 09.06.2005 otsuse (jõustus 04.12.2006) alusel jäeti elamu asukohaga xxx alevik poolte kaasomandisse kummalegi 50% mõttelisest osast. Kuna Ida-Viru Maakohtu 09.06.2005 otsuse jõustumise hetkel on elamu muutunud hagejale kuuluva kinnistu, asukohaga Põllu 2 Toila alevik oluliseks osaks, kaotas kostja õiguse oma vara kasutada ja käsutada ning hageja on kostja vara arvelt alusetult rikastunud. Hageja tegevuse tulemusena hoonealuse maa erastamisel oma nimele kaotas kostja õiguse oma varale, st elamu 1⁄2 mõttelist osa. Hageja aga rikastus kostja vara arvelt ehitise 1⁄2 maksumuse võrra. Kostja leiab, et antud juhul on hageja kohustatud talle välja maksma pool ehitise maksumusest. Eeltoodud vastuväiteid arvestades pakub kostja hagejale teise kompromissi variandi, mille kohaselt kostja kohustub andma nõusoleku kinnistusraamatus tehtud kande, mille kohaselt kostja on kinnistu xxxalevik 1⁄2 mõttelise osa omanik, kustutamiseks ning hageja kohustub kostjale välja maksma pool ehitise maksumusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungid Kohtuistungil 20. jaanuaril 20109 jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, leides, et kinnistusraamatu kanne on õige. Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt kinnistu jääks hagejale ja hageja muretseks kostjale elamispinna, kuhu ta saaks lastega elama minna. Kohtuistungil 01. märtsil 2010 jäi hageja oma nõude juurde, selgitades, et kostja võib seada maale hoonestusõiguse. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja selgitas, et kuna vallaasjana kuulub pool elamust hagejale ja pool kostjale, on arusaamatu, miks hageja erastas maa üksinda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne J.M. kohta, parandades kande K.R. kohta. 3(5)

2-09-2724 Kostja hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsusega tsiviilasjas 2-1073/04 (uus nr 2-04724) oli jagatud poolte ühisvara ning muuhulgas jäetud elamu xxx vald poolte kaasomandisse kummalegi 50% mõttelises osas. Viru Ringkonnakohtu 30.oktoobri 2006 otsusega oli jäetud J.M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsus muutmata. Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsus jõustus 04.detsembril 2006.a. 05.juunil 2006 oli Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxx 11.aprilli 2006 asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne, mille kohaselt kanti kinnistu asukohaga xxx Ida-Virumaa omanikuna kinnistusraamatusse K.R.. 12.veebaruaril 2007 rahuldas Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi J.M. 31.jaanuari 2007 avalduse ja kandis J.M. xxx asuva elamumaa 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnitusregistrisse. K.R. esitas 20.aprillil 2007 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse, milles palus kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne J.M. kohta, parandades kande K.R. kohta. Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 22.05.2007 kandemäärusega nr xxx jäeti K.R. kandetaotlus rahuldamata, kuna ta ei kõrvaldanud 08.05.2007 kandemääruses nimetatud tähtaja puudusi - ei esitanud J.M. notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusolekut kande parandamiseks. 25.mail 2007 esitas K.R. Viru maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse nr xxx peale määruskaebuse. Viru Ringkonnakohtu 08.detsembri 2008 määrusega oli jäetud K.R. määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 22.05.2007 kandemäärus nr xxx muutmata. Eeltoodud asjaolude osas vaidlus puudub. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 7 kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluva kohtuotsuse /.../ alusel. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sh muudetakse või kustutatakse kinnistusavalduse alusel (AÕS § 62 1). Kinnistusraamatus kande tegemiseks muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 34 1 lg1 järgi vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tegemist on kinnistusraamatuõiguse ühe keskse põhimõttega, millega tagatakse, et kinnistusraamatusse kantud õiguste omandajate õigust nende tahte vastaselt ei kitsendataks. Kohus tuvastas, et vastavalt Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsusega oli poolte ühisvarana jagatud Põllu 2 Toila alevik asuv elamu ning jäetud elamu poolte kaasomandisse kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Kuigi vaidluse Viru Ringkonnakohtus läbivaatamise ajaks 30.oktoober 2006 oli K.R. elamu aluse maa erastanud ning ta kantud kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja jagamist kohtumenetluses ei arutatud ning seda ei jagatud. Kostjale kuulus 1⁄2 mõttelisest osast ehitisest vallasasjana, mis vastavalt AÕS RakS § 13 lg1 on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Kuigi kostjal oli tulenevalt Maareformiseaduse § 22 1 lg 4 4(5)

2-09-2724 õigus ostueesõigusega erastada oma osale vallasasjas vastav mõtteline osa maast, et ei ole kostja seda teinud. Kuna kinnisasja, asukohaga xxx Ida-Viru Maakohtu 09.juuni 2005 otsusega ei jagatud, ei saanud nimetatud otsus olla aluseks ka 12.veebruaril 2007 tehtud kandele, mille kohaselt kanti J. M. kinnisturegistrisse elamumaa xxx 1⁄2 kaasomanikuna ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Tehes kinnistusraamatusse kande KRS § 341 järgi vajaliku puudutatud isiku nõusolekuta, on kinnistusosakond eksinud KRS § 341 lg 1 vastu. Kandeavalduse rahuldamise eelduste puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja saab seada oma 1⁄2 mõttelisele osale elamust hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga (AÕS § 241 lg 3), st kui ehitis on hoonestusõiguse kui kinnisasja oluline osa, siis ei saa ehitis olla samal ajal osaliselt mõttelises osas maatüki oluline osa, kuna sellise konstruktsiooni kandmine kinnistusraamatusse on võimatu. Hoonel ei saa olla korraga kahte omanikku, et üks on omanik hoonestusõiguse alusel ja teine on omanik maatüki omandiõiguse alusel. Kuna poolte kaasomandis olnud elamu on muutunud seoses selle juurde maa erastamisega kinnisasja oluliseks osas, on kostjal õigus nõuda hagejalt enamsaadud vara (elamu 1⁄2 mõttelise osa) arvelt hüvitist, esitades selleks vaidluse olemasolu korral kohtusse hagi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.