Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.05.2009 esitas OÜ Rakvere Elamuhooldus Viru Maakohtule hagi L K`i vastu võlgnevuse 14 987.30 krooni nõudes.

Hagi asjaolud Hageja ja kostja L K sõlmisid 25.04.2006 eluruumi üürilepingu eluruumi xxxx kasutamiseks kostja poolt kolmeks aastaks. Hageja andis kostjale eluruumi kasutada alates 25.04.2006. Korter asukohaga xxxx kuulub hagejale. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 25.04.2006 – 24.10.2006 summas 1800 krooni kuus ning alates 25.10.2006 - 1700 krooni kuus. Lisaks kohustus kostja lepingu p 4.2 järgi tasuma kõigi tema poolt tarbitud teenuste eest (vesi, elekter, küte, kanalisatsioon, haldus- ja hooldusteenus, kindlustus). Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingu p 4.4 üüri ja kõrvalkulud hageja arvete alusel ja arvel näidatud tähtajaks kas pangaülekandega või hageja (üürileandja) kassasse üks kord kuus. Maksekohustustega viivitamisel kohustus kostja lepingu p 4.5 alusel tasuma viivist 0,2% päevas õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja tasus esitatud arvete alusel perioodil novembrist 2006 kuni mai 2007 ebaregulaarselt, alates juunist 2007 jättis kostja üüri ja kõrvalkulude eest täielikult tasumata. Kokku moodustab kostjal esinev võlgnevus perioodil novembrist 2006 kuni september 2007 summas 14 987.30 krooni, sellest põhivõlgnevus 11 862.20 krooni ja viivis 3125.10 krooni. Vaatamata lubadustele ei ole kostja võlgnevust tasunud. 2008.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse sissenõudmiseks Viru Maakohtusse. 15.12.2008 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte anda. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja 271, 292 ja 293 sätestatule ja palub kostjalt välja mõista kokku 14 987.30 krooni ning jätta hageja kantud kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud üürilepingu koopia, väljavõte kinnistusregistrist, võlgnevuse arvestus perioodil november 2006 – september 2007 ja kostjale väljastatud kommunaalteenuste arved ja viivisarved, kohtumäärus ts asjas nr 2-07-37712 15.12.2008, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta, Rakvere Linnavalitsuse kiri kostja elukoha kohta andmete puudumisest.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 26.05.2009 võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud registreeritud elukoha aadressile- xxxx .Hagimaterjalid tagastati kohtule märkusega „Adressaat tundmatu“. Kohtumenetluses tuvastati kostja poolt Maksu- ja Tolliametile deklareeritud elukoht: Kutse xxx . Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid võeti vastu 13.10.2009 edasiandmiseks kostjale. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks kostja hagile vastust ei esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 02.02.2010 teatas kostja kohtule oma tegeliku elukoha, milleks on käesoleval ajal Puru tee 3550, Kohtla-Järve. 23.0 23.03 .03.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja volitatud esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja ei ole üürnikuna oma lepingulisi kohustusi üürileandja (hageja) ees täitnud, samuti ei ole kostja kohtumenetluse ajal võlgnevust tasuma asunud. Kostja pakutud maksegraafikuga – 300 krooni kuus – hageja ei nõustunud. Viivis on vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingule sätestatud määras arvestatud seisuga märts 2009. Täiendavat viivisnõuet hageja ei esitanud.

Hageja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista ka hageja kantud kohtukulud, milleks on summas 3000 krooni kohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv, samuti esindaja osutatud õigusabi tasu 2 tunni eest à 600 krooni, kokku summas 1200 krooni. Kostja nõustus nõustus kohtuistungil hagiavalduses tema vastu esitatud nõudega. Kostja seletas, et tegelikult kasutas tema ise hagejalt üüritud pinda ainult paari kuu jooksul. Seejärel elas sellel üüripinnal tema tädi, kes lubas tasuda hagejale nii üüri kui kommunaalteenuste eest. Üürilepingut ta ei lõpetanud. Üürileandja teatas kostjale üürilepingu järgi tekkinud võlgnevusest, kuid tädi lubas talle, et tasub võlgnevuse. Ta usaldas oma tädi ja arvas, et võlgnevused on likvideeritud. Selgus, et võlgnevus hoopis suurenes. Kostja sai aru, et üürilepingu poolena on ta kohustatud üürileandja ees ka vastavad lepingulised kohustused täitma ja võlgnevuse ise tasuma. Arvetel märgitud summasid ja hageja esitatud viivisnõuet ega selle arvestamise aluseid kostja ei vaidlustanud. Hetkel aga vahendite puudumisel ei ole ta suuteline rohkem maksma kui 300 krooni kuus. Ta on lapsega kodus ning ainsaks sissetulekuks on riiklikult makstav peretoetus.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad nende vahel sõlmitud üürilepingust. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid), kui selles on kokku lepitud. VÕS § 293 järgi kannab üürnik asjaga seotud maksud ja koormatised. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest (arvetest, võlgnevuse arvestusest ja viivisarvest) nähtub, et kostja ei ole üürnikuna oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud ega üüri ja kommunaalteenuste osutamise eest vastavalt lepingus kokkulepitule tasunud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja on omaks võtnud, et ta ei täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees hagiavalduses märgitud summas võlgnevusse. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kostja ei ole hageja nõutud viivisnõude arvestamise aluseid ega selle määra vaidlustanud. Eeltoodud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 14 987.30 krooni, millest põhivõlg moodustab 11 862.20 krooni ja 3125.10 krooni moodustab hagiavalduses nõutud viivis.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga kuuluvad kohtukulud koheselt ka rahaliselt kindlaksmääramisele. Hageja on tasunud samas võlanõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni ning hagiavalduse esitamisel veel vastavalt maksekorraldustele 21.01.2009, nr 6537 summas 750 krooni ning 04.02.2009, nr 6542 summas 2000 krooni (kokku 3000 krooni). Lisaks hageja tasutud riigilõivule kuuluvad hüvitamisele ka 23.03.2010 kohtuistungil täpsustatud ulatuses õigusabikulud - summas 1200 krooni. Kohus juhindus veel TsMS § 442; 461; 468 lg 1 p1 ja 632 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 04.mail 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.