Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
25.03.2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-9412
Tsiviilasi
taotlus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 22.01.2010 otsuse muutmiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: OGEOÜ, RK: XXX, aadress: XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn Tel: 616 4660, Faks: 616 4661, E-post: [email protected] Puudutatud isik AS R , registrikood: XXX, XXX Esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli, Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn, Tel: 6 688 647, Faks: 6 688 646, e-post: [email protected]
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtusse on saabunud 25. veebruar 2010 OGEOÜ taotlus Eest Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 22.01.2010 otsuse muutmiseks. Avalduse kohaselt puudutatud isik AS R esitas OGEOÜ (edaspidi Avaldaja) vastu hagi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse (edaspidi Vahekohus) kahju nõudes. Avaldaja esitas 1(3)
kohe oma esimeses pöördumises vastuväite, et asja lahendamine ei kuulu vahekohtu pädevusse vahekohtu kokkuleppe puudumise tõttu ning tuleb seetõttu lahendada üldkohtus. Vahekohus otsustas 22.01.2010.a otsusega jätta rahuldamata avaldaja vastuväite vahekohtu pädevuse suhtes ja jätta rahuldamata taotlus AS R hagi läbivaatamata jätmiseks. Vahekohtu otsuse kohaselt sisaldas Avaldaja ja AS R vahel 15.09.2006.a sõlmitud projekteerimise lepingu punkt 9.6 piisavalt selge kokkuleppe/sätte vaidluse allutamiseks Vahekohtu lahendada. Viidatud lepingu punkt 9.6 sätestas: „Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele (Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazi reglemendile).“ Avaldaja ei nõustu Vahekohtu otsuse ning selle järeldustega. Avaldaja taotleb Vahekohtu 22.01.2010 otsuse muutmist ning otsuse tegemist, millega jäetakse AS R hagi Vahekohtus läbi vaatamata. Puudutatud isik oma 18.03.2010 seisukohas avaldajaga ei nõustu. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt Lepingu p. 9.6. sätestab, et konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele (Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaži reglemendile). Viidatud sättes väljendub üheselt ning ainult poolte soov allutada vaidlus EKTK Arbitraažikohtule. TsMS § 716 lg 1 sätestab, et kui pooled on kokku leppinud vahekohtumenetluse alaliselt tegutsevas vahekohtus, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud menetlusreegleid. Leping sisaldas endas ühest ja selget viidet EKTK Abitraaži reglemendile. TsMS ei võimalda kohtul vaidlust läbi vaadata EKTK Arbitraaži reglemendile tuginedes. Seega tooks Lepingu p. 9.6. tõlgendamine kostja poolt soovitud viisil kaasa olukorra, kus viidatud punkti järgimine võimalik ei ole ning säte muutuks sisutühjaks. Puudub mistahes põhjendus asuda seisukohale, et pooled soovinuksid Lepingut sõlmides leppida kokku täielikult sisutühjas punktis. VÕS § 29 lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu projekti esitas kostja, kes oli selle ise ette valmistanud. Seega ei saanud Lepingus sisalduvad tingimused olla üle 10 aasta majandus-kutsetegevuses tegutsevale ettevõtjale „üllatuslikud“. Samuti ei saa olla vaidlust küsimuses, et hageja mõistis Lepingu p. 9.6. viisil, et pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse allutamisest EKTK Arbitraažikohtule (vastasel korral ei oleks hageja esitanud hagi arbitraažikohtule). VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja hinnangul on ilmne, et Lepingu p. 9.6. sõnastusest nähtub arbitraažikokkuleppe olemasolu. Lepingu p. 9.6. muul viisil tõlgendada võimalik ei ole (viidatu kehtib mööndusel, et pooled soovisid, et Lepingu punkt omaks mingisugustki regulatiivset toimet ning tooks kaasa õiguslikke tagajärgi).
Kohus, tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele. 2(3)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 717 lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Vastavalt TsMS § 717 lg 2 vahekohtu kokkuleppe võib sõlmida selgesõnaliselt iseseisva kokkuleppena või lepingus selgelt eristatava eraldi tingimusena. Vastavalt TsMS § 730 lg 1 vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Vastavalt TsMS § 730 lg 2 vastuväide vahekohtu pädevuse suhtes tuleb esitada hiljemalt vastuses hagile. Vastavalt TsMS § 730 lg 5 kui vahekohus peab ennast asjas pädevaks, teeb ta käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt esitatud vastuväite kohta eraldi otsuse. Vastavalt TsMS § 730 lg 6 pool võib kohtult taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vahekohtu otsuse muutmist 30 päeva jooksul otsuse kirjalikult teatavakstegemisest alates. Kuivõrd vahekohtu kokkuleppe sõlmimisega minetab lepingupool olulise põhiseadusliku õiguse, rõhutab TsMS § 717 lg 2, et vahekohtu kokkuleppe sõlmimine peab olema selge. Üheks selguse tagamise vahendiks on TsMS kohaselt see, et vahekohtu kokkulepe peab olema formuleeritud eraldi tingimusena, st seda ei tohi teha koos teiste tingimustega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole selge ei vahekohtu kokkuleppe olemasolu ega ole täidetud ka tingimus, et vahekohtu kokkulepe peab olema formuleeritud eraldi teistest tingimustest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooltevahelise lepingu p 9.6 esimest osa saab mõista selliselt, et pooled on kokku leppinud, et õigussuhtele kohaldatakse Eesti õigust, sh materiaalõigust rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RvEÕS) § 32 lg 1 mõttes. Kuivõrd arusaamatuks jääb, miks on viide vahekohtu reglemendile asetatud sulgudesse, siis võib oletada, et see osa lausest kuuluks kohaldamisele juhul kui nt mõnes teises lepingu osas oleks kokku lepitud vaidluse lahendamises vahekohtus, mida aga antud juhul tehtud ei ole. Igal juhul viitab selle lauseosa sulgudesse asetamine, et reglemendi ja seaduse konkurentsi korral kuulub kohaldamisele seadus. Seega leiab kohus, et lepingu p-s 9.6 ei sisaldu selget kokkulepet vaidluse lahendamise kohta vahekohtus. Teiseks ei ole täidetud TsMS § 717 lg 2 teine tingimus, et kokkulepe vahekohtu kohta moodustaks eraldi tingimuse. Käesoleval juhul on viide vahekohtule formuleeritud ühes lauses koos tingimusega, milles pooled lepivad kokku Eesti õiguse kohaldamises, seega ei oleks võimalik seda käsitleda eraldi kokkuleppena. Vastuseks puudutatud isikule märgib kohus, et puudub alus VÕS § 29 lg 3 kohaldamiseks. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Tõendatud ei ole, et üks pooltest oleks mõistnud lepingutingimust vahekohtu kokkuleppena. Õige on küll puudutatud isiku viide, et VÕS § 29 lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid see ei õigusta ilmset kõrvalekaldumist VÕS § 29 lg 4 sätestatud objetiiv-teleloogilise tõlgendamise nõudest.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.