Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (12)

jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 05.09.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub Pärnus, asuv kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 1500305. 04.01.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 31.12.2012.a., mille alusel andis hageja kostjale rendile kinnistul asuva hoone koos selles olnud sisustuse ja mööbliga ning sisehoovi seal asuvate rajatistega. Kinnistu anti kostja valdusse 04.01.2008.a. ning selle kohta on märge lepingu lisaks oleval mööbli nimekirjal. Pooled käsitlesid lepingu lisale vastava märke tegemist elekrtienergia ja veemõõdikute näitude kandmist üleandmise aktina ja eraldi üleandmise akti ei vormistatud. Pooled leppisid lepingu p.3.1 kokku, et tasumisele kuuluv üür on 15 000 krooni kuus ning see sisaldab kohalike makse. Kostja kohustus lepingu p.3.6 kohaselt alustama üüri tasumist alates kinnistul restorani avamisest, kuid mitte hiljem kui alates 01.03.2008.a. Lisaks kohustus kostja tasuma lepingu p.3.5 kohaselt prügiveo ja muude vajalike teenuste -elektrienergia, turvateenus ja siseteenus eest. Kostja avas kinnistul restorani 22.02.2008.a., kuid renti tasuma ja kulusid kandma ei asunud vaatamata sellele, et hageja esitas kostjale arved. Kuna kostja renti tasuma ei asunud , teatas hageja kostjale 26.05.2008.a. oma soovist üürileping lõpetada. Kostja sellega ei nõustunud ja keeldus üürilepingut lõpetamast. Seega üürisuhe jätkub ja hageja ei taotle , et kohus tuvastaks üürisuhte lõppemise. 09.06.2008.a. teates esitas kostja lisaks lepingu lõpetamise ettepaneku tagasilükkamisele ka kahjunõude summas 137 000 krooni ja tegi selles ulatuses tasaarvestuse avalduse. Hageja oma vastuses kostjale 18.06.2008.a. lükkas tagasi kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse. Edasiste läbirääkimiste käigus kompromissile ei jõutud. Hagi esitamise päevaga võlgneb kostja hagejale perioodil 22.02.2008- 31.08.2008.a. kokku 93 750 krooni s.h. perioodi 22.02.- 29.02.2008.a. eest 3750 krooni ja edasi iga järgneva kuu eest 15 000 krooni. Kostja võlgnevust vaatamata hageja nõuetele tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt ka viivist 22.08.2008.a. seisuga 43 312 .50 krooni. Alates 23.08.2008.a. on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist tähtajaks tasumata põhivõlalt o,5% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevus summas 93 750 krooni ja viivis 22.08.2008.a. seisuga 43 312.50 krooni ja alates 23.08.2008.a. viivis 0,5% päevas tasumata põhivõlalt kuni võlgenvuse tasumiseni.Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja 06.11.2008.a. kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Vastavalt üürilepingu p.-le 4.2.3 pidi üürnik kasutama üüri eset restorani pidamise otstarbel. Enne üürilepingu sõlmimist oli eelneva üürniku poolt üüri eset samuti kasutatud restoranina. Üüri eseme koosseisu kuuluva sisustuse hulka kuulusid muuhulgas kõik restorani sisseseaded. Selleks , et hoonet restoranina kasutusele võtta pidi hageja hoones tegema vaid värskendustööd. Peale üüri eseme valduse üle võtmist ilmnesid üüri esemel varjatud puudused, millest üürileandja ei olnud üürniku teavitanud ning , mis ei võimaldanud üüri eset kasutada lepingus ettenähtud sihtotstarbel. Restorani köögitehnika- nõudepesumasin, külmkapp ja köögipliit ei olnud töökorras. Soojaveeboiler oli katki ja veetorud lekkisid. Sisehoovi üle kahe meetri pikkune puidust värav kukkus selle avamisel kokku. Vastavalt VÕS § 276 on üürileandja kohustatud 2 (12)

asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Puudused takistasid üüritud asja kasutamist. Üürnik nõudis üürileandjalt puuduste kõrvaldamist, kuid üürileandja puudusi ei kõrvaldanud. Üürnik parandas puudused v. asendas puudustega asjad ise ning nõudis üürileandjalt kahju hüvitamist ning tegi kooskõlas VÕS § 297 tema poolt tasumisele kuuluva üüriga tasaarvestuse. Üürniku kulutuste suurus üüri eseme puuduste kõrvaldamiseks oli 130 000 krooni. Üürnik pidi tasuma üüri 15 000 krooni kuus alates 22.02.2008.a. Selle summa ulatuses tegi üürnik tema poolt tehtud kulutuste summaga tasaarvestuse. Samuti üürilepingu sõlmimisel oli üürnik tasunud üürileandjale üüri ettemaksu kahe kuu suuruse üürisumma ulatuses s.o. kokku 30 000 krooni. Kõigi kommunaalteenuste eest on üürnik tasunud teenuste osutajatele otse ja võlgnevus puudub. Seega ka üürivõlg puudub ja sellelt viivise nõue on alusetu. Menetluse käik Hageja 28.11.2008.a. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja väited selle kohta, et lepingu objekt ei vastanud nõuetele ja sellel esinevad puudused takistasid asja sihipärast kasutamist, ei ole õige. Enne lepingu objekti valduse üleandmist vaatasid pooled selle põhjalikult üle ning puudusi ei ilmnenud. Kostja avas kinnistul restorani 22.02.2008.a. ega teatanud hagejale mingitest puudustest asja juures seni kuni hageja oli kostjale 26.05.2008.a. teatanud oma soovist üürileping lõpetada seoses üüri mittemaksmisega kostja poolt. Alles 09.06.2008.a. saatis kostja esindaja hagejale teate, milles esmakordselt esitati väide asja puudustest. Seega ei takistanud miski kostjat perioodil 22.02.2008.a. kuni 09.06.2008.a. e. rohkem kui 3 kuu vältel asja sihipäraselt kasutamast, mistõttu väide asja puudustest ei ole usutav. Hageja leiab, et väide asja puudustest on otsitud selleks, et mitte maksta renti. Kostja vastuse kohaselt olevat ta omal kulul puudused kõrvaldanud, samas aga ei esitanud kuludokumente selle kohta. Juhul kui kostja on teinud mingeid kulutusi asja parandamiseks peaksid kostjal kui äriühingul olema kuludokumendid. Seega on hageja õigustatult keeldunud aktsepteerimast tasaarveldusavaldust. Hageja jääb oma hagi juurde. 01.07.2009.a. esitas kostja kohtule hagiavalduse üürilepingu ülesütlemisest tuleneva kinnistu valduse vabastamise nõudes ja palus liita antud hagi üürivõla ja viivisenõude hagiga. 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 31.12.2012, mille alusel hageja üürileandjana andis kostja üürniku kasutusse kinnistu koos sellel asuva hoonega. Hageja andis kinnistu kostja valdusse 04.01.2008. Vastavalt Üürilepingu punktile 3.6 oli kostja kohustatud tasuma üüri 15 000 krooni kuus alates kinnistul restorani avamisest, kuid mitte hiljem kui 01.03.2008. Kostja avas kinnistul restorani 22.02.2008, kuid üüri ega muid üürilepingus sätestatud makseid kordagi ei tasunud. 22.08.2008 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 09.10.2008 avaldusega ütles hageja kostjapoolse rikkumise tõttu üles temaga sõlmitud üürilepingu. Kostja üürilepingu ülesütlemist õigusaktides sätestatud korras vaidlustanud ei ole ning seega on üürileping lõppenud ülesütlemise teate kättesaamisest, mis vastavalt üürilepingu punktile 10.2 loetakse toimunuks 3 päeva jooksul arvates kirja postitamisest, st üürileping on lõppenud alates 13.10.2008. Peale üürilepingu lõppemist on kostja õigusliku aluseta keeldunud hagejale juurdepääsu võimaldamisest kinnistule ja kinnistu valduse üleandmisest, mistõttu on kinnistu jätkuvalt kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja on seisukohal, et kostja valdab kinnistut üksnes hagejale kahju tekitamise eesmärgil, kuna hagejale teadaolevalt ei kasuta kostja kinnistut üürilepingus sätestatud otstarbel alates novembrist 2008. Restorani suletust ja üürilepingus sätestatud hoone hooldamiskohustuse mittetäitmist kinnitavad 12.06.2009 tehtud fotod kinnistul asuvast hoonest. Fotodelt on näha, et hoone aknad on seestpoolt kaetud

3 (12)

musta kilega ja seega on ilmne, et hoonet restoranina ei kasutata. Samuti oli nimetatud päeval suletud hoone välisuks. Samuti on fotodelt näha, et üürnik s.t. kostja ei täida üürilepingu punktis 4.2.9 sätestatud üüritud asja korrashoidmise kohustust, kuna hoone ühel aknal puudub luuk, mis hoone valduse üürnikule üleandmisel oli olemas. 26.06.2009 esitas hageja kostjale nõude valduse vabastamiseks. Kostja ei ole osundatud nõudele vastanud. Mittevastamine kinnitab, et kostjal ei ole nõudele võimalik õiguspäraseid vastuväiteid esitada ning kostja valdus on seega ebaseaduslik ning kantud hagejale kahju tekitamise eesmärgist. Hageja on tõsises mures kinnistul asuva 1750 aastal ehitatud muinsuskaitsealuse hoone ja selle sisustusse kuulunud antiikmööbli säilimise pärast. Kostja esindaja D V on telefoni teel korduvalt ähvardanud hoone maha põletada ja mööbli kokkuostjatele edasi müüa. Kostja on hagejat informeerinud, et hoone veeboiler ei tööta ja et hoone on saanud veekahjustusi. Hageja hinnangul on sellise kahju tõenäoliselt põhjustanud kostja, kes ei ole hoonet kütnud vaatamata kütmiseks vajaliku elektrivõimsuse ja radiaatorite jaoks paigaldatud pistikute olemasolule. Vastavalt üürilepingu punktile 8.1 oli kostja kohustatud vabastama üüritud kinnistu hiljemalt üürilepingu lõppemise päeval s.t. 13.10.2008. VÕS § 334 lg.1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja valdab alates 14.10.2008 alusetult hagejale kuuluvat kinnistut ebaseaduslikult üksnes hagejale kahju tekitamise eesmärgil. Hageja palub kohustada kostjat välja andma kinnistu valdus. Hageja palub Kohustada Balti Domus OÜ-d andma üürilepingu lõppemise tõttu oma ebaseaduslikust valdusest välja C J B valdusesse Pärnus asuva kinnistu. Menetluskulud jätta kostja kanda. 07.07.2009.a. esitas hageja kohtule üürinõude suurendamise avalduse, mille kohaselt 22.08.2008 kohtule esitatud hagiavalduses on hageja nõudnud perioodi 22.02.2008 kuni 31.08.2008 eest tasumisele kuuluva üüri tasumist summas 93 750 krooni ja osundatud summalt tasumisele kuuluvaid viiviseid üürilepingus sätestatud ulatuses s.o. 0,5% tasumata summalt päevas. Arvestades asjaolu, et hageja on üürilepingu alates 09.10.2008 üles öelnud, palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud üüritasu aja eest 01.09.2008 kuni 09.10.2008 s.o. kuni üürilepingu ülesütlemiseni summas 19 500 krooni. Kokku on hageja üürilepingust tulenev põhinõue kostja vastu 113 250 krooni. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7 on kostja kohustatud tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,5 % päevas. Käesoleva hagiavalduse täienduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 217 958,61 krooni. Arvestades senist Riigikohtu praktikat viiviste väljamõistmise osas vähendab hageja oma viivisenõuet põhivõla summani ja palub viivistena välja mõista 113 250 krooni. Kokku on hagejal kostja vastu nõue summas 226 500 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista üürivõlg summas 113 250 krooni ja sellelt arvestatud viivis summas 113 250 krooni, s.t. kokku 226 500 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. 08.07.2009.a. määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse (I toimik, tl.104-105). Kostja poolt 30.11.2009.a. esitatud täiendava vastuse kohaselt ekslik on hageja seisukoht, et kuna kostja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud, siis on üürileping ülesütlemisega lõppenud. Kostja ei tugine väitele, et üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole põhjust , võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja poolt algatatud kohtuvaidluses. Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemiseks puudub alus, kuna seoses tasaarveldusega üürnikul üürivõlg puudub. Kostja on teinud üüri esemel puuduste kõrvaldamiseks kulutusi 5000 krooni veetorustiku remondiks, 5000+ 2000 krooni veekahjustusest tingitud elektri ja remonditöödeks, 9000 krooni külmkapi ostuks, 14 000 krooni köögipliidi ostuks, 9000 krooni köögiahju ostuks, 9000 krooni grilli ostuks, 9000 krooni fritüüri ostuks ja 5000 krooni aia remondiks. Samuti üürilepingu sõlmimisel on

4 (12)

kostja tasunud kahe kuu üüri ettemaksu summas 30 000 krooni. Alates 22.09.2008.a. üürnik üüri eset üldse kasutada ei saa, kuivõrd Päästeamet on teinud ettekirjutuse , mille kohaselt üüri eseme sihtotstarbeline kasutamine polnud enam võimalik. 11.12.2009.a. esitas hageja kohtule avalduse , milles täpsustas kinnistu valduse vabastamise nõuet, kuna paikvaatlusel selgus, et kostja on kinnistul asuvast hoonest ära viinud hagejale kuuluva antiikmööbli soetamisväärtusega 200 000 krooni. Esemete loetelu on toodud üürilepingule lisatud üleandmis- vastuvõtmisaktis. Kostja esindaja keeldus avaldamast kuhu ta mööbli viis. Seega hageja laiendab nõuet ja palub kohustada kostjat andma üürilepingu lõppemise tõttu oma ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse Pärnus, Munga 9 asuv kinnistu koos selle sisustusse kuulunud esemetega, mis on loetletud 04.01.2008.a. üürilepingu lisaks olevaas üleandmis- vastuvõtmisaktis. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi täiendustele ja kinnistu tagastamise nõudele vaidles vastu. VÕS § 329 lg-s 1 kehtestatud ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav juhtumeil, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole põhjust, võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja algatatud kohtuvaidluses. Selle vaidluse lahendamisel kontrollitakse, kas ülesütlemiseks oli alust ja kas ülesütlemise korra osas järgiti seadust. Kuna kostja on oma vastuses hagiavaldusele väitnud, et seoses tasaarveldusega üürnikul üürivõlg puudub peab kohus seda väidet kontrollima. Hageja tuginemine ainuüksi asjaolule, et kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole põhjendatud. Hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse 26.05.2008. Koheselt peale ülesütlemisavalduse saamist 09.06.2008. esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu ülesütlemisest keeldumiseks, mis sisaldas ka avaldust kostjal hageja vastu oleva nõude üüritasuga tasaarvestamiseks. Vastavalt VÕS § 316 lg 2 on ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Kostja esitas avalduse üürilepingu ülesütlemisest keeldumiseks, mis sisaldas ka avaldust kostjal hageja vastu oleva nõude üürtasuga tasaarvestamiseks kohaselt peale ülesütlemisavalduse saamist 26.05.2008. Asjaolu, et hageja eitas 06.10.2008. uue avalduse üürilepingu ülesütlemiseks ei muuda esialgset ülesütlemisavaldust ning sellele järgnenud tasaarvestusavaldusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja tasaarvestusavaldus on tühine, kuna kostja on selle teinud VÕS § 297 sätestatud korda rikkudes, kuna kostja esitas tasaarvestusavalduse VÕS § 316 lg 2 kindlaks määratud korda jälgides. Hageja seisukoha kohaselt puuduvad kostjal hageja vastu nõuded. Kostja sellega ei nõustu ja jääb siinjuures oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja seisukoha kohaselt ei ole õige kostja seisukoht, et lepingu esemel oli puudusi, mis takistasid selle sihtotstarbelist kasutamist. Siinjuures tugineb hageja ainuüksi lepingupunktile, mille kohaselt pidi kostja kõik pretensioonid üüritud ruumide osas esitama üleandmisaktis, kui üleandmisaktis neid esitatud ei olnud. Ka selle väitega kostja ei nõustu. Puudused millele hageja tugines ei olnud puudused, mida oleks üüri eseme vastuvõtmisel märgata. Puudused ilmnesid üüritud ruumide kasutusse võtmise järgselt. Hageja väidab, et valduse saamise järel teostas kostja ligi kahe kuu vältel kinnistul oma äritegevuse vajadustele kohaldamiseks vajalikke töid ja avas restorani 22.02.2008., kuid kostja ei esitanud selle aja vältel hagejale ühtegi pretensiooni üüritud asja kohta. Hageja väidab, et hageja esitas pretensioonid esimest korda 09.06.2008. See väide ei ole õige. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist juba veebruaris 2008. Selle asjaolu, et ta on eelnevalt nõudnud üüri eseme puuduste kõrvaldamist on kostja esitanud juba oma 09.06.2008. avalduses. Tõsi küll, siis esitas kostja hagejale puuduste kõrvaldamise nõude suuliselt ning seda saab hageja tõendada taotletud tunnistajate ütlustega.

5 (12)

Hageja seisukoha kohaselt on kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmne, et kostja on tellinud jooksvaid remonditöid, mille teostamine vastavalt Üürilepingu p. 4.2.9. kuuluski kostja kohustuste hulka. Hageja ei pea hoonesse paigaldatud gaasitorustiku ehitust ja köögitehnika asendamist üüri eseme puuduste parandamiseks vaid pigem lepingu p. 4.2.6. rikkumiseks. Puudused takistasid üüritud asja kasutamist, mistõttu ei saa lugeda nende puuduste kõrvaldamiseks tehtud töid jooksvaks korrashoiukohustuseks. Hageja leiab, et Päästeameti 22.09.2008. ettekirjutus on hangitud kostja initsiatiivil ning et ettekirjutuses märgitud puudused küttekehades ei takista kostjal üüri eset sihipäraselt kasutamast, kuivõrd 04.12.2009. toimunud vaatluse käigus sai kinnitust, et hoone on köetav elektriga. Hageja väide, et hoonet on võimalik kütta ka elektriga ei ole õige. Hoone ei ole projekteeritud elektriküttele. Hoonesse ei ole paigaldatud elektriradiaatoreid va. sissekäigust paremal asuvas ruumis paiknevad 2 + 1 väikese võimsusega radiaatorit, mis ei ole kogu hoone kütmiseks kindlasti piisav. Hageja väide, et ruumide seintel on pistikud, kuhu on võimalik täiendavad radiaatorid paigaldada, ei ole piisav ega põhjendatud tõendamaks elektriga kütmise võimalust. Nagu eelpool märgitud ei ole hoone projekteeritud elektriküttele. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et ahjuküttele lisaks olemas oleva küttesüsteemi olemasolu. 11 aastat tagasi elektritöid teostanud ja pistikud paigaldanud töödejuhataja, kes osales vaatlusel spetsialistina, seletus ei ole kindlasti piisav. Elektrikütteradiaatorid on elektripaigaldised Elektriohutusseaduse tähenduses. EOS § 11 lg 1 kohaselt võib elektripaigaldise kasutusele võtta ja seda kasutada, kui see vastab seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja kui sellele on tehtud elektripaigaldise tehniline kontroll ja elektripaigaldise kohta on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus või on määratud elektripaigaldise käidu korraldaja. Hageja ei ole tõendanud, et ehitisele oleks väljastatud elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistust või käiduakti, millest nähtuvalt oleks elamu kütmine elektriga lubatud. Seega ei ole hageja hoone elektriga kütmise võimalust tõendanud ega põhjendanud. Asjaolu, et üürnik ei pidanud maksma ega kandma kõrvalkulusid aja eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, ei muuda asjaolu, et eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva üüri oli kostja tasaarvestanud tal hageja vastu oleva nõudega. Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja esindaja täiendas, et hagiavalduses on ebaõigesti märgitud üürilepingu lõppemise aeg. Lepingu lõppemise teade saadeti kostjale 06.10.2008.a. ja leping lõppes 09.10.2008.a. Kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja ja kostja on 04.01.2008.a. sõlminud üürilepingu, mille p.1.2 ja p. 2.1 kohaselt hageja C J B andis kostja OÜ-le Balti Domus üürile Pärnus, asuva kinnistu koos majas oleva mööbliga, mille loetelu on lepingu lisas 1 tähtajaga kuni 31.12.2012.a. (I toimik, tl.10-27). Lepingu p. 3.3. kohaselt OÜ Balti Domus pidi tasuma üüri vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele üürileandja poolt näidatud arveldusarvele kord kuus jooksva kuu 10 kuupäevaks. Üürileandja on kohustatud vastava arve üürnikule esitama vähemalt 10 päeva enne üüri tähtaega ja üür loetakse makstuks selle laekumise hetkel üürileandja pangaarvele. Üüri suurus 15 000 krooni kuus – lepingu p.3.1. Lepingu p.3.6 kohaselt üüri makstakse üleandmisakti alusel ja üürnik on kohustatud üüri maksma restorani avamisel v. äritegevuse alustamisel, kuid mitte hiljem kui 01.03.2007.a. Restoran avati üüritud kinnistul asuvas hoones 22.02.2008.a. , mida pooled ei vaidlusta. Üürnik OÜ Balti Domus üüri üürileandjale ei tasunud. Üürnik tasus üürilepingu p.7.1 järgi

6 (12)

üürileandjale ette 30 000 krooni s.o. kahe kuu rendi, et tagada lepingu kestvuse ajal ja kaks kuud pärast seda kõigi peamiste ja teisejärguliste nõuete täitmine. 26.05.2008.a. esitas hageja kostjale teate lepingu lõpetamise kohta seoses üüri mittemaksmisega , millele lisas ka üüriarved veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juunikuu üüri kohta (I toimik, tl.28- 35). Kostja vastas üürilepingu lõpetamise teatele 09.06.2008.a. ja keeldus lepingu lõpetamisest, kuna pole arveid eelnevalt saanud ja üleantud ruumid polnud lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja kostja on teinud kulutusi summas 137 000 krooni (I toimik, tl.36-40). Antud vastus sisaldas ka tasaarvestusavaldust rendivõlaga. Hageja saatis kostjale vastuskirja 18.06.2008.a., milles keeldus kahjunõudest ja tasaarvestusest (I toimik, tl.41-44). Üürileping jätkus poolte kokkuleppel. 05.09.2008.a. esitas hageja kohtule hagi üürivõla ja viivise nõudes (I toimik, tl.2-8). VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg.3 järgi elu- ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. VÕS § 278 järgi kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik 1) nõuda üürileandjalt puuduse v. takistuse kõrvaldamist vastavalt VÕS §-is 279 sätestatule; 2)nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;4) alandada üüri vastavalt VÕS §-is 296 sätestatule v. 5) hoiustada üüri vastavalt VÕS § 298 sätestatule. Kostja ei ole hagejalt nõudnud puuduste kõrvaldamist ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Üürileandjal on üürniku nõude suhtes õigus esitada ka VÕS § 108 lg.2 märgitud vastuväited. Üürnik ei ole nõudnud üüri alandamist ega üüri hoiustanud. Kinnistu anti hagejale üle 04.01.2008.a. ja kostja avas restorani 22.02.2008.a. Kinnistu üleandmisel kostja puudusi ei avastanud ega puuduste kohta märkusi ei teinud. Tunnistaja J J H kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema hoone üleandmise juures 04.01.2008.a. ja ruumid käidi koos läbi ja hoone suhtes pretensioone ei esitatud (II toimik, tl.135). VÕS §279 lg.1 kui üürileandja VÕS §-s 278 nimetatud puudusest v. takistusest teab v. peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust v. takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest v. takistusest teada sai v. teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus v. takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise v. piirab seda olulisel määral. Kostja üürilepingut üles ei öelnud. Lg. 3 järgi üürnik võib puuduse v. takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse v. takistuse kõrvaldamisega viivituses v. kui asja puudus v. takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Lg. 4 järgi sama paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega võib üürnik puuduse v. takistuse ise kõrvaldada kahel juhul s.o. 1)kui üürileandja on takistuse v. puuduse kõrvaldamisega viivituses või 2) takistus piirab asja sihtotstarbelist kasutamist üksnes ebaolulisel määral. Seega antud sätte kohaldamiseks ei peagi üürileandjat puudustest teavitama Kostja tunnistaja E J kohtuistungil antud ütluste kohaselt jaanuari lõpp v. veebruari algus kui ta veekraanid lahti keeras ilmnes, et veefiltrid on umbes. Filtrid puhastati ja lülitati boiler

7 (12)

tööle. Järgmisel päeval selgus, et veetorustik on lõhkenud ja vesi maha jooksnud. Siis helistasid hagejale , aga tema ei võtnud telefoni, siis helistasid maja haldajale, kes pidi hagejaga rääkima. Haldaja helistas tagasi ja ütles kas ta ise ei saaks probleemi kõrvaldada. Ta tegi torustiku korda ja vahetas boileri, samuti tegi korda kahjustatud seinad. Elektritööd tuli teha seetõttu, et pistikud ei vastanud nendele asjadele ,mida taheti ühendada elektrivõrku. Tööd teostati veebruaris enne restorani avamist. Suve algul kui ta tuli Soomest Eestisse hakati avama suvegrilli ja suure värava avades kukkus värav eest ära. Tema oli kõrval kui hagejale helistas kostja ja ta sai aru, et hageja palus probleem ise kõrvaldada ja see summa pidi üüriarvest maha arvatama. Juttu ta ise pealt ei kuulnud. Köögiseadmete probleemist teatati hagejale telefoni teel, tema oli helistamise juures aga mida vastati ta ei kuulnud. Köögitehnika osas kutsuti kohale spetsialist firmast Metos, kes vaatas üle pliidi ja ahju ning need ei töötanud ja osad olid kallid, uue ostmine tuli odavam. Selgus, et köögitehnika saab ümber teha gaasiküttele ja seoses sellega muretseti uued asjad. Külmkapil oli jalg viltu ja tihend oli vana ning mõtekam oli uus osta. Nõudepesumasin oli korrast ära, kuna uks ei seisnud kinni. Uued asjad paigaldas tema köögis veebruaris 2008.a. Kui hageja Eestisse tuli näitasid hagejale isiklikult , mis vahetati ja remonditi. Hageja kiitis tehtud tööde tegemise heaks veetorustiku, köögiseadmete ja värava osas ning lubas tööde maksumuse üürist maha arvata ning kõik kirjalikult vormistada, kui Eestisse uuesti tuleb. Hageja oli nõus, et asjad on vahetatud ja tööd teostatud. Hageja ei öelnud, mis summaga ta nõus on. Köögitehnika toodi Tallinnast ,ta oli ise kaasas. Kostja tasus tehnika eest kohapeal, maksmist ta otseselt ei näinud ( II toimik, tl.135-137). Seega tunnistaja ütlustega on tõendatud , et hagejat üüritud asja puudustest suuliselt veebruaris 2008.a.teavitati. Samuti hageja ise on kinnistu valduse vabastamise hagiavalduses märkinud, et kostja on hagejat informeerinud , et hoone veeboiler ei tööta ja et hoone on saanud veekahjustusi ning hageja hinnangul on selle põhjustanud kostja, kes ei ole hoonet kütnud (I toimik, tl. 94). Seda, et veekahjustuse on põhjustanud kostja, ei ole hageja tõendanud. Hageja vande all ärakuulmisel eitas, et temaga eelnevalt tööde teostamisest räägiti ja boileri lõhkemisest sai ta teada 1.juulil 2008.a. Tema ei ole andnud kellelegi volitusi kooskõlastama remonditöid hoones (II toimik, tl.154). Kuna hageja enda ütlused on vastuolus tunnistaja ütlustega, siis ei saa kohus neid arvestada. Üüritud eseme puudustest teavitas kostja hagejat kirjalikult esimest korda 09.06.2008.a.lepingu lõpetamisest keeldumise avalduses. Samas teatas, et puuduste kõrvaldamine läks maksma 137 000 krooni ja tegi hagejaga üürinõude osas tasaarvestuse (I toimik, tl.39-40). Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kõik tehtud kulutused olid vajalikud. Lepingu lõpetamisest keeldumise teates 09.06.2008.a. on kostja teinud tasaarvestuse ja märkinud, et kulutusi tehti summas 137 000 krooni s.h. olid korrast ära köögiseadmed – multifunktsionaalne ahi, nõudepesumasin, külmik ja grill. Majas oli katki veeühendus, boiler ja turvasüsteem polnud korras ning hoovis varises aiavärav avamisel kokku (I toimik, tl.3940). Kulutusi summas 137 000 krooni ei ole kostja millegagi tõendanud. Kostja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kellel peaksid raamatupidamises olema kõik kuludokumendid. Esialgses vastuses hagile 06.11.2008.a. kostja märkis, et soovib kulutusi tõendada asjakohaste kuludokumentidega, mille kogumiseks vajab täiendavat aega (I toimik, tl.59). 22.12.2008.a. esitas kostja kuludokumentidena Erki Jaanoja ja kostja poolt allkirjastatud akti tööde üleandmise kohta , kus tööd s.o. torustiku remont 9000 krooni, elektritööd 5000 krooni ja muud remondi tööd 2000 krooni teostati perioodil 28.02.2008- 30.06.2008 (I toimik, tl.74). Samuti esitas kostja L A ja kostja vahel allkirjastatud tööde s.h. aia remont 5000 krooni, gaasitorustiku paigaldus 6000 krooni, valgustite paigaldus 7000 krooni ja fassaadi remont

8 (12)

14 000 krooni üleandmise akti, kus tööd tehti perioodil 25.04.2008 – 26.07.2008.a. (I toimik, tl.75). Hageja väited, et aktid on allkirjastnud ainult kostja ei ole põhjendatud. Samuti on kostja esitanud Euro Trading arve OÜ-le Balti Domus gaasipliidi 14 000 krooni, gaasiahi 9000 krooni, gaasigrilli 9000 krooni, marmiidi 8000 krooni, fritüüri 11 000 krooni ja külmkappi 9000 krooni , kokku arve summas 70 800 krooni ja tasutud sularahas 05.04.2008.a. (I toimik, tl.137). Antud kirjalik tõend on vastuolus tunnistaja Erki Jaanoja kohtuistungil antud ütlustega, kuna tunnistaja väitel köögiseadmete vahetus toimus veebruaris 2008.a. Kostja täiendavas vastuses hagile märgib, et kostja on teinud üüri esemel puuduste kõrvaldamiseks kulutusi järgnevalt: veetorustiku remont 5000 krooni, veekahjustusest tingitud elekrti ja remonditööd 5000+ 2000 krooni, külmkapp 9000 krooni, köögipliit 14 000 krooni, köögiahi 9000 krooni, grill 9000 krooni, fritüür 9000 krooni ning aia remont 5000 krooni (II toimik, tl.42-44). Antud seisukoha kohaselt on kulutuste summa kokku 67 000 krooni. Kohus leiab, et köögiseadmed ei ole üürile antud kinnisasja olulised osad. Köögiseadmed anti kostjale üürile koos kinnistuga ja on loetletud üürilepingu lisas olevas nimekirjas. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud iga köögiseadme puudusi ja iga seadme väljavahetamise vajalikkust. Ei ole esitatud isiku, kes puudused tuvastas arvamust ega tõendatud, et puudusi polnud võimalik kõrvaldada remondiga, vaid pidi ostma kõik uued seadmed. Tunnistaja E J ütluste kohaselt külmkapi jalg oli viltu all ja tihend oli vana (II toimik, tl.136). Seda puudust oleks ilmselt võimalik olnud remontida Samuti ei ole tõenäoline, et kõik köögiseadmed vajasid üheaegselt väljavahetamist. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigus nõuda köögiseadmete maksumust hagejalt vastavalt VÕS § 279 lg.3 ja teha antud seadmete maksmuse osas üürinõudega tasaarvestus. Kohus leiab, et veetorustiku remondi ja veekahjustusest tingitud elektri ja remonditööde maksumust summas 12 000 krooni ja värava remonti summas 5000 krooni oli kostjal õigus vastavalt VÕS § 279 lg.3 ise kõrvaldada ja nõuda hagejalt kulutuste hüvitamist, kuna antud puudused piiravad asja sihtotstarbelist kasutust üksnes ebaolulisel määral. Tunnistaja E J ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et antud puudused kinnistul tekkisid ja tema ise teostas veetorustiku remondi ja veekahjustustest tingitud elektri ja remonditööd, samuti viibis ta juures kui kinnistul olev värav eest ära kukkus (II toimik, tl.136-137). Seega selles summas oli kostjal õigus ka tasaarvestust üürinõudega teha. Antud sätte kohaldamise vältimiseks ei saa pooled kokku leppida, et üürnikul endal puuduse v. takistuse kõrvaldamise õigust ei ole . Samuti ei saa pooled kokku leppida selles, et üürnikul tekib vastav õigus alles pärast üürileandja teavitamist v. pärast seda, kui üürileandja puudust v. takistust teatud aja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja väited, et remonditööde tegemises kinnistul tuli eelnevalt kirjalikult hagejaga kokku leppida on põhjendatud üürilepingu p.4.2.6 ja VÕS § 285 lg.1 nimetatud üüritud asjale tehtavate parenduste ja muudatuste osas. Üürilepingu p.4.2.6 sätestab, et üürnik on kohustatud muretsema rendileandja kirjaliku nõusoleku enne mis tahes muudatuste tegemist, ruumides, hoone sees v, väljas v. mis tahes muul käesolevas lepingus sisalduvas objektis. Antud sätted ei kohaldu VÕS § 279 lg.3 nimetatud asja puuduste kõrvaldamisele. Hagejal on üürinõue üürniku vastu perioodi 22.02.2008.a. (restorani avamisest) kuni 09.10.2008.a. (hageja väitel üürilepingu lõppemise aeg) eest summas 113 250 krooni. 22.02.29.02.2008.a. 3750 krooni, märts – september 15 000 krooni kuus s.o. kokku 105 000 krooni ja 01.-09.10.2008.a. 4500 krooni.

9 (12)

VÕS § 296 lg.1 järgi üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest , mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse v. takistuse tõttu v. seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. 22.09.2008.a. on Lääne – Eesti Päästekeskus teinud ettekirjutuse 7.3-1/990-3 , milles on kohustanud hoone omanikku C J B tagama ehitises Pärnus, katkiste küttekollete kasutamise peatamine (ahjudel praod sees, tahma jäljed väliskülgedel, viima lõõr pragunenud, üks viima lõõr tsingitud torust) ja tagama ehitises kütteseadmete vastavusse viimine kehtivate tuleohutusnõuetega. Lääne- Eesti Päästekeskuse 12.11.2009.a. täiendava selgituse kohaselt ettekirjutusega on peatatud küttekollete kasutamine ja on pandud kohustus viia need vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega ning kohustus tagada kütteseadmete puhastamine ja arvestuse pidamine puhastuse üle. Hoone omaniku selgituse kohaselt on ahjude kasutamine peatatud, seega on ettekirjutus selles osas tema poolt täidetud. Kui ahjusid ei kasutata, siis täitmise tähtaega ei saa saabunuks lugeda. Elektriküttele ülemineku korral peab omanik omama elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise akti, mis tõestab elektrisüsteemi korrasolekut ja vastavust esitatud nõuetele (II toimik , tl.12). Kohus on teostanud hoone paikvaatluse 04.12.2009.a. Hoones ei ole piisavalt elektriradiaatoreid, et kogu hoonet elektriga kütta. Maja alumisel korrusel ühes toas 2 radiaatorit ja ühes toas 1 radiaator , hoone teisel korrusel elektriradiaatorid puuduvad üldse (II toimik, tl.45-46). Kui üürileping sõlmiti ja hoone üle anti siis üürilepingu lisaks olevas nimekirjas on üleandmise aktis kirjas vestibüülis 1 seinaradiaator (I toimik, tl.27). Hageja on lasknud menetluse kestel teostada elektrikontrolli hoones ja 05.01.2010.a. elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest selgub, et oluliste puuduste esinemisel on keelatud nõuetekohasuse tunnistust välja anda. Seega hoonet ainuüksi elektriga kütta pole võimalik. Samuti pole võimalik ahjusid kütta. Sellega on tõendatud, et alates Lääne- Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse tegemisest 22.09.2008.a. ei olnud üürnikul üldse võimalik üürieset sihtotstarbeliselt s.o. restoranina kasutada ja alates sellest ajast ei pidanud ka üürnik üüri maksma. Sellest ajast algas ka kütteperiood. Põhjendatud on üürinõue perioodi 22.02.- 21.09.2008.a. eest summas 104 250 krooni (3750 krooni veebruaris + märts- august 6x 15 000 + 21 päeva septembris 10 500). Hageja väited, et üürileandjal puudus õigus tasaarvestust teha vastavalt VÕS § 297 , ei ole põhjendatud. VÕS § 297 lg.1 sätestab, et elu- v. äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega v. seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksmise maksetähtpäeva saabumist. Lg. 2 järgi lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Samas VÕS § 316 lg.2 sätestab , et üürileandjal ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust , kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Kohus leiab, et § 316 lg.2 tuleb erakorralise ülesütlemise välistamise osas lugeda § 297 suhtes erinormiks. See tähendab, et käesolevast paragrahvist tuleneva elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemise õiguse välistamiseks piisab sellest, kui üürnik peale erakorralise ülesütlemisavalduse saamist viivitamata tasaarvestusest teatab. Antud juhul hageja teatas lepingu ülesütlemisest kostjale kõigepealt 26.05.2008.a. ja seejärel kostja 09.06.2008.a. teatas lepingu lõpetamisest keeldumisest ja tasaarvestusest. Seega oli kostjal vastavalt VÕS § 316 lg.2 õigus oma nõue summas 17 000 krooni üürinõudega tasaarvestada. Poolte kokkuleppel ka leping jätkus. Hageja ütles üürilepingu üles ülesütlemisteatega 06.10.2008.a. põhjusel, et kostja ei ole tasunud üüri ja on teinud hoones omavoliliselt ümberehitustöid ilma omaniku sellest teavitamata s.o. akende vahetamine. (I toimik, tl.127- 131). Üürilepingu p.6.3 järgi kumbki

10 (12)

pool võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada lepingus v. seadusandluses kirjeldatud põhjustel. VÕS § 313 lg.1 järgi mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 316 lg.1 p. 2 järgi üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kuna võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu üüri oli üürileandjal vastavalt VÕS § 316 lg.1 p.2 õigus üürileping üles öelda, üürilepingu ülesütlemine on kehtiv ja üürilepingu p.6.3 ja 10.2 järgi on üürileping lõppenud 09.10.2008.a. Üürnik üürilepingu ülesütlemist vastuolu tõttu hea usu põhimõttega 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest vastavalt VÕS § 329 lg.1 ei vaidlustanud. Seega üürilepingu ülesütlemise vastavust hea usu põhimõttega kohus ei käsitle. VÕS § 334 lg.1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisndis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Seega kuulub hageja nõue üüritud asja tagasisaamiseks rahuldamisele. Kostja tasus lepingu sõlmimisel vastavalt üürilepingu p.-le 7 hagejale ette kahe kuu üüri summas 30 000 krooni , et tagada lepingu kestvuse ajal ja 2 kuud peale seda peamiste ja teisejärguliste nõuete täitmine. Tegemist on tagatisrahaga VÕS § 308 mõttes, milles pooled on kokku leppinud üürilepingus. VÕS § 308 kehtib eluruumi üürilepingu puhul, kuid seadus ei keela muude üürilepingute puhul tagatisraha maksmises kokku leppida. Muudele üürilepingutele ei kohaldata VÕS § 308 lg.2 ja 3. Kuna hageja ei ole muid nõudeid peale üürinõude kostja vastu esitanud ja üürileping on lõppenud juba 09.10.2008.a., ei kuulu tagatisraha üürnikule tagastamisele, vaid tasaarvestamisele üürinõude katteks. Seega on hageja üürinõue põhjendatud kokku summas 104 250 – 17 000 – 30 000 = 57 250 krooni. Ka antud summa ületab kolme kuu üüri summat. Arvete hilisem esitamine ei anna õigust jätta üüritasu maksmata. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepingiga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p. 3.3 järgi üürnik on kohustatud maksma üüri vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele üürileandja poolt näidatud arvelduskontole kord kuus jooksva kuu 10. kuupäevaks. Üürileandja on kohustatud vastava arve üürnikule esitama vähemalt 10 päeva enne üüri maksmise tähtaega. Üürilepingu p.3.7 järgi kui üürnik pole õigeaegselt üüri tasunud , on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0,5% õigeaegselt maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Üürinõue on muutunud sissenõutavaks. Üüriarved on kostjale esitatud veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu eest 26.05.2008.a. Samuti on esitatud arved juuli ja augustikuu eest (I toimik, tl.33-34). Hageja on arvestanud viivist alates 10.03.2008 – 07.07.2009.a. kokku summas 217 958.61 krooni ja nõuab sellest nõutud põhivõla 113 250 krooni suurust summat (I toimik, tl.147-155). Kuna kohus leidis, et üürinõue on põhjendatud summas 57 250 krooni, siis ei ole põhjendatud ka viivisenõue suuremas summas kui 57 250 krooni. Üürilepingu lõppemisest s.o. 09.10.2008.a. – 07.07.2009.a. on lepingujärgne viivis 271 päeva eest juba summas 77 573.75 krooni (57 250 st 0,5% s.o. 286.25 krooni päevas x 271). Sellele lisandub viivis eelneva perioodi eest vastavalt arvete esitamisele. Seega kohus peab põhjendatuks viivist põhivõla suuruses summas, nagu hageja ise on hagis nõudnud. Kostja viivise suurust ei ole vaidlustanud.

11 (12)

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 25 % ulatuses ja kostja kanda 75 % ulatuses. Kohus on menetluskulude jaotamisel arvestanud seda, et üks nõue s.o. üüritud asja tagastamise nõue (hagihind 180 000 krooni) kuulub rahuldamisele täielikult ja teine nõue s.o. põhivõlg 113 250 krooni ja viivis 113 250 krooni kuulub rahuldamisele põhivõlg 57 250 krooni ja viivis 57 250 krooni s.o. ca 50%.

Ivika Sillaots Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.