Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 06. aprillil 2010. a algusega kell 12.00. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, asukohaga Tartu mnt 85 Tallinn.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-09-54372 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.PMGaktsiaseltsile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu
1.19.10.2009 esitas võlausaldaja aktsiaselts (edaspidi AS) OE pankrotiavalduse PMGAS-i vastu pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid VEosaühing (edaspidi OÜ) ja AS OE ehitustööde töövõtulepingu XXXautomüügisalong-büroohoone ehitustöödeks. 13.03.2008 sõlmisid VEOÜ, AS OEning PMKOÜ kokkuleppe, millega PMKOÜ võttis tagasiulatuvalt alates 11.10.2007 koos kõikide õiguste ja kohustustega üle töövõtulepingu, astudes selles tellija asemele. Võlgnevus faktiliselt teostatud ja akteeritud töövõtulepingujärgsete ehitustööde eest on summas 15 642 562 krooni (põhivõlg), nimetatud summale lisanduvad kõrvalnõuded. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises esmalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatusega tähitud kirja 25.08.2009 leppetrahvivõla ja lisakuluvõla osa suhtes, mis ei olnud saneerimiskavaga hõlmatud samuti edastati korduv nõue võlgnikule 19.10.2009. Võlausaldaja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Käesoleva ajani ei ole võlausaldaja ees võlgnetavat kohustust täidetud. Võlausaldaja leiab, et võlgniku puhul ei ole tegemist ajutise maksevõimetusega, vaid maksejõuetus on püsiv ja seetõttu palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot.
II Võlgniku seisukoht pankrotiavaldusele
2-09-54372
2.Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige MO ei ole võlausaldaja nõude osas kirjalikke vastuväiteid esitanud, kuid 19.11.2009 edastatud teate kohaselt on MO’i hinnangul tema kohta tehtud kanne äriühingu juhatuse liikmena äriregistris üksnes deklaratiivse loomuga ning isik soovib kande muutmise tegemist. Kuivõrd isik leiab, et ta ei saa olla äriühingu seaduslik esindaja, kuna võlgnikuga igasugune suhtlemine ja infovahetus on lõppenud, peab MO’i arvates PMG aktsiaseltsi esindama selle nõukogu esimees ja enamusaktsionär JV. Eelpool nimetatud isik ei ole samuti pankrotiavalduse osas seisukohti avaldanud.
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu
3.Võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise hetkel juhatuse liiget ei ole, kuivõrd senine juhatuse liige Mart Opman on teavitanud juhatuse kohal tagasiastumisest äriregistrit, kes on ka vastava kande teinud detsembris 2009.a. Võlgnikul on olnud 2 juhatuse liiget: MG(isikukood XXX) – asutamisest kuni 06.09.2007 ja MO (isikukood XXX) – perioodil 06.09.2007 kuni 22.12.2009 (võlaõiguslik suhe peatatud juunis 2009.a). Esitatud informatsiooni kohaselt on 2009. a juunis peatatud juhatuse liikme leping MO’iga. Nõukogu ei ole eeltoodust hoolimata uut juhatuse liiget määranud. Võlgnikul nõukogu on 3 liikmeline: MG(isikukood XXX) – nõukogu liige alates 06.09.2007; JV (isikukood XXX) - nõukogu liige alates asutamisest; PV(isikukood XXX) - nõukogu liige alates asutamisest. Perioodil alates asutamisest kuni 06.09.2007 on nõukogu liikmeks olnud ka VT(XXX). Haldurile ei ole esitatud tutvumiseks nõukogu koosolekute otsuseid ega ka protokolle. Nii juhatuse liige MO kui ka JV ise on käsitlenud JVit nõukogu esimehena. Samas ei ole haldurile esitatud nõukogu otsust, mis kinnitaks, et JV on tegutsenud nõukogu esimehe volitustes. Võlgnik on koos PMKOÜ (pankrotis) ja PMOÜ-ga läbinud ka saneerimise, kuid saneerimismenetlus on lõpetatud 28.09.2009 kuivõrd nimetatud ettevõtjad ei täitnud oluliselt saneerimiskava. Võlgniku varade kontrollimisel on haldur lähtunud talle teadaolevatest varadest, mis nähtuvad registritest, mis on kajastatud saneerimiskavas ja avaldatud võlgniku esindajate poolt. Võlgniku 30.11.2009 konsolideerimata bilansis on näidatud võlgniku vara (aktiva) kokku summas 80 091 201 krooni ja kohustusi (passiva v.a. omakapital) 16 676 608 krooni (vahe 63 414 593 krooni). Ka saneerimiskavas ja 2008. a majandusaasta aruandes on kajastatud võlgniku varalist seisu samas suurusjärgus. Ajutine haldur leiab, et esitatud võlgniku varaline seis on eksitav. Ilma tütarettevõtjate osaluste tegelikke väärtusi arvesse võtmata ning hindamata lühiajaliste nõuete õigsust on vähendavad omakapitali bilansivälised kohustused s.o. garantiid, mida võlgnik on andnud avaldaja ja DnB NORD Bank kasuks, summas ca 60 000 000 krooni. Haldur rõhutab, et tütarettevõtjate kohta ei ole võlgniku poolt esitatud piisavalt dokumente, et hinnata nende tegelikku väärtust. Haldur märgib, et hinnangud võlgniku tütarettevõtjate osaluste väärtuste kohta ja nende vastu nõuete maksma panemise võimalikkuse osas on vaja viia läbi täiendav analüüs edasise menetluse käigus tagamaks võlausaldajate huvide kaitset. Haldurile teadaolevalt on PMKOÜ (pankrotis) pankrotis. PMOÜ ja BIOÜ osas on määratud ajutine haldur.
2-09-54372 Esitatud andmete baasil on võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu kokku 2 932 000 krooni, milleks on QMAS-i nõue 2 300 000 krooni ja PMKOÜ (pankrotis) – nõue 632 000 krooni. Samas asub haldur seisukohale, et kuna PMKOÜ (pankrotis) on pankrotis ning kuivõrd võlgniku nõue on tagamata, siis hindab haldur, et nõude väärtus on 0 krooni. Võlgniku vastu on nõudeid summas 86 289 152 krooni. Haldur märgib, et võlausaldajate nõuded vajavad täiendavat analüüsi ja kontrolli edasise menetluse käigus. Ajutine haldur on kogutud dokumentide põhjal koostatud ülevaate võlgniku suurematest tehingutest ning hinnanud nõuete esitamise võimalusi (sh võlgniku juhtorganite vastu). Ajutine haldur on rõhutanud, et hindas üksnes tehingute tagasivõitmise ja nõuete esitamise tõenäosust, kuna tehingute sisu ja tagasivõitmise aluseid saab täpsemalt uurida pankrotimenetluse käigus pärast puuduolevate dokumentide saamist võlgnikult. 12.08.2008 sõlmis QMAS AS-ga Nordea Finance Estonia laofinantseeringu lepingu. Samal päeval sõlmis võlgnik Nordeaga käenduslepingu laofinantseeringu lepingust tulenevate QMAS-i kohustuste tagamiseks. Mainitud lepinguid ei ole haldurile esitatud. AS-l Nordea Finance Estonia tekkis nõue QMAS-i ja võlgniku vastu, kuna QMAS rikkus laofinantseeringu lepingu tingimusi. AS-i Nordea Finance Estonia nõude suurus on 133 760 eurot. 29.05.2009 võttis võlgnik mainitud 133 760 euro tasumise kohustuse üle ning see vormistati ümber laenuks aastaintressiga 6,7% ja tagastamise tähtajaga 01.01.2010. Kuivõrd võlgnik võttis käendajana üle QMAS-i kohustuse, siis selle tulemusena pidi tal tekkima regressnõue QMASi vastu. Kuigi dokumente ei ole nõude osas esitatud, siis vastav nõue on kajastatud 30.november 2009.a. seisuga bilansis. Haldur ei hinda arvestades olemasolevat informatsiooni edukaks käenduse andmise käsitlemist võlgnikku kahjustava tehinguna, mistõttu ei näe haldur võimalust eduka nõude esitamiseks juhatuse või nõukogu liikmete vastu. Võlgnik võõrandas oma tätarettevõte QMAS-i P AS-le. QMAS-i aktsiad kanti P AS-le makseta väärtpaberiülekandega 11.02.2009. Haldurile ei ole esitatud aktsiate müügilepingut ega võlgniku nõukogu otsust QMAS-i võõrandamise heakskiitmiseks. Samuti ei nähtu võlgniku pangakonto väljavõttest mistahes rahalaekumisi QMAS-i võõrandamise eest. JV’i sõnul toimus QMAS-i võõrandamine tõenäoliselt tasaarvestuse eest. JV ei öelnud mis nõudeid tasaarvestati ning kellele need nõuded kuulusid. Võimalikud nõuded on esitatavad tehingu asjaolude täpsemal väljaselgitamisel. Samas haldur märgib nii siin, kui ka edaspidi nõukogu vastustust puudutava osas, et nõukogu liikme kohustuste rikkumise tõendamine on praktikas osutunud problemaatiliseks. Käesoleval juhul on võlgniku nõukogul võimalik esitada tagantjärgi nõukogu koosoleku otsuseid/protokolle, mis võivad vastutuse jätta juhatusele. Arvestades, et haldurile teadaolevalt on QMAS käesolevaks hetkeks tühi äriühing, siis on tõenäoliselt nõuete esitamine QMvastu edutu. Võlgniku juhtorganite vastu nõude esitamiseks seoses aktsiate võõrandamisega on vajalik hinnata QMAS-i väärtust selle tehingu tegemise hetkel. JV on haldurile teavitanud, et 2008. a. sügisel on võlgniku üldkoosolek otsustanud jaotada kasumit. Tema selgituste kohaselt kavandati 2008.a. võlgniku aktsiate emissiooni. Enne emissiooni teenitud kasumit otsustati jagada olemasolevate aktsionäride vahel selliselt, et emissiooni käigus aktsionärideks saavad isikud ei osaleks eelnevalt teenitud kasumi jaotamisel. Kasumi jaotamise otsust ei ole haldurile esitatud. Tehingu asjaolude täpsemal väljaselgitamise järgselt saab esile tuua võimalikud nõuded.
2-09-54372 21.05.2007 ja 22.05.2007 tehti võlgniku pangakontolt 6 ülekannet kogusummas 13 000 000 krooni PM I OÜ kontole. Ülekannete selgituseks on märgitud „osakapitali suurendamine“. Hetkel ei näe haldur võimalust tehingute tagasivõitmiseks või nõuete esitamiseks võlgniku juhtorganite vastu antud tehingutega seoses. Haldur peab siiski oluliseks, et BIOÜ tehinguid ja omakapitali muudatusi hinnatakse BIOÜ tasandil. Ajavahemikul 07.05.2007 kuni 11.06.2007 tegi W&P OÜ 19 rahaülekannet selgitusega „ak suurendamine“ võlgniku kontole. Ülekannete summa on 42 630 000 krooni. Raha kasutati võlgniku aktsiakapitali suurendamiseks. Samal perioodil tegi võlgnik 9 ülekannet W&P OÜle. Ülekannete summa on 26 600 000 krooni. Võlgniku poolt raha maksmisel viidati maksekorraldustes lepingute numbritele (lepingud nr 071106-1, 070607-1, 090707-1). Neid lepinguid ei ole haldurile esitatud ning JV ei saanud anda selgitusi lepingute sisu kohta. Halduril on põhjust arvata, et võlgniku poolt W&P OÜ-le makstud summad tasaarvestati WBOÜ müügihinna maksmisel. Kuivõrd ülekanded W&P OÜ-le on teostatud 2007 a. suvel ja 2008. a. veebruar/märts, siis on halduri hinnangul küsitav tagasivõitmise hagide ja/või juhtorganite vastu kahju hüvitamise hagide edukas esitamine ülejäänud 2 655 000 krooni osas. Nimetatu vajab siiski täiendavat analüüsi pärast täiendava informatsiooni saamist. 2008.a laekus võlgniku kontole W&P OÜ-lt 3 010 000 krooni selgitusega „laen“. Samal aastal kandis võlgnik W&P OÜ-le 2 960 000 krooni. Seega on võlgniku poolt tagastamata 50 000 krooni, mille maksmist nõuab W&P OÜ käesolevas menetluses. Laenu jäägi saab ajutise halduri hinnangul tasaarvestada võlgniku nõuetega W&P OÜ vastu. 27.09.2007 sõlmis võlgnik W&P OÜ-ga müügilepingu WBOÜ osa müügi kohta. Lepingu kohaselt omandas võlgnik WBOÜ osa nimiväärtusega 1 100 000 krooni 12 000 000 krooni eest. Lepingut ei ole haldurile esitatud. Nõuete esitamise alus selgub tehingu asjaolude täpsemal väljaselgitamise 08.04.2008 sõlmitud lepingu kohaselt omandas võlgnik W&P OÜ-lt CCOÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni 13 000 000 krooni eest. Leping on haldurile esitamata. Halduri poolt kogutud andmetest ei saa järeldada nagu halvendaks CCOÜ omandamine võlgniku majandusseisundit. CCOÜ müügihind on makstud GBOÜ poolt. Samas on kõik CCOÜ omandamisest tulenevad õigused ja kohustused loovutatud GBOÜ-le. Haldur leiab, et võimalikud nõuded saab esitada PMOÜ tasandil. Võlgniku saneerimiskavast selgub, et Swedbank Liising AS-il on võlgniku vastu nõue summas 4 931 689 krooni (sh kõrvalnõuded umbes 4 000 krooni). Võlgniku poolt esitatud võlanimekirjas ei ole see nõue kajastatud. Halduri poolt saadetud päringule vastas Swedbank Liising AS, et võlgnikuga ei ole tal liisinglepinguid sõlmitud. JV’i selgituste kohaselt andis võlgnik käenduse PMOÜ poolt Swedbank Liising AS-iga sõlmitud laenulepingule. JV võttis PMOÜ laenulepingu üle ja loovutas seejärel OÜ-le C (JV’iga seotud äriühing). Sellest tulenevalt võlgneb võlgnik JV’i sõnul mainitud laenu OÜ-le C ning käesoleval ajal moodustab võlgniku võlgnevus OÜ C ees 6 500 000 krooni (sh kõrvalnõuded). Haldurile ei ole esitatud mistahes dokumente kinnitamaks laenu ülevõtmist JV’i poolt ja selle edasist loovutamist OÜ-le C. Võlgniku käendus võis lõppeda kooskõlas VÕS § 153 lg 1 p-ga 2, kui ta ei nõustunud vastutama uue võlgniku, st JV’i eest. Haldur ei saa välistada, et sellised nõusolekud võivad ilmneda pankrotimenetluse käigus. Sellel juhul tuleb tuvastada nõusolekute kehtivuse (sh andmise aeg) ja kaaluda tagasivõitmist PankrS § 114 lg 1 p 3 alusel. Käenduse andmise asjaolude väljaselgitamise järgselt saab hinnata ka võimalikke nõudeid juhtorganite vastu.
2-09-54372
Võlgniku maksejõuetus on ajutise halduri hinnangul seotud eelkõige PMOÜ ning PMKOÜ (pankrotis) äri riskide jagamisega garantiide andmise näol. Nimelt on võlgnik taganud nii PMKOÜ (pankrotis) kohustusi avaldaja ja DnB Nord’i ees kui ka PMOÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi SBL AS-i ees. Kuivõrd PMOÜ (ja teiste võlgniku tütarettevõtjate) äritegevus on seiskunud, siis ei ole suudetud finantseerida PMKOÜ (pankrotis) kinnisvaraarendust Tallinnas XXXkinnistule autosalongi- ja büroohoone ehitamisel. Kuivõrd PMKOÜ (pankrotis) ei ole täitnud haldurile esitatud andmete põhjal korrektselt oma kohustusi avaldaja ja DnB Nord panga ees, siis on esitatud avaldaja poolt garantiinõue võlgniku vastu. Täiendavalt on võlgnik võtnud laenusid eesmärgiga finantseerida kontserni äriühingute tegevust. Viidatud laenusid ei ole suudetud tagastada. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku teadaolevad võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks. Samas peab haldur möönma, et puudub alus adekvaatse finantsanalüüsi läbiviimiseks ka käesoleval hetkel, kuivõrd puuduvad vajalikud finantsandmed tütarettevõtjate osas. Olemasolevate dokumentide baasilt ei ole võimalik finantsanalüüsi võimalik läbi viia. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige tütarettevõtjate tegevuse finantseerimiseks võetud laenusid ning nende tegevuse jätkamiseks antud tagatisi, samuti eelpool kirjeldatud tehingute tegemist. Haldur leiab, et lisaks on võlgniku käekäiku mõjutanud negatiivselt asjaolu, et kontserni tasandil oli pea võimatu näha ette tegevusvaldkonda tabanud kriisi ulatust. Probleeme lisas kontserni tasandil tehtud otsus investeerida ka oma kinnisvarasse. Haldur rõhutab veelkord, et esitatud hinnang puudutab vaid võlgniku enda tegevust ning tütarettevõtjate tegevust tuleb täiendavalt põhjalikult uurida ja analüüsida. IV Kohtuistung
4.16.02.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande.
V Kohtumääruse põhjendused
5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 6 lg 3 sätestab, et kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
2-09-54372 Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Nõukogu määrus artikkel 15 sätestab, et maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on.
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
7.19.10.2009 esitas võlausaldaja AS OE pankrotiavalduse PMGAS-i vastu pankroti välja kuulutamiseks. AS OE ja VEOÜ sõlmisid 11.10.2007 ehitustööde töövõtulepingu nr 74PRE/012 XXX automüügisalong-büroohoone ehitustöödeks (I kd, tl 11-30). 13.03.2008 sõlmisid VEOÜ, AS OE ning PMKOÜ kokkuleppe, millega PMKOÜ võttis tagasiulatuvalt alates 11.10.2007 koos kõikide õiguste ja kohustustega üle ehitustööde töövõtulepingu nr 74PRE/012, astudes selles tellija VEOÜ asemele (I kd, tl 31-32). 14.03.2008 kinnitas AS PMG, et garanteerib PMKOÜ poolt AS-ga OE sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr 74PRE/012 tulenevate kohustuste täitmist (I kd, tl 33). 2008. a septembris tekkisid PMKOÜ-l raskused võlausaldaja poolt teostatud faktiliselt teostatud ja aktiga vastuvõetud ehitustööde eest summas 18 698 362 krooni. 12.12.2008 esitas võlausaldaja pretensiooni ja pankrotihoiatuse PMKOÜ-le (I kd, tl 37-39) ja nõude garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks PMGAS-le (I kd, tl 43-45), mille võlgnik on 12.12.2008 kätte saanud (I kd, tl 46-48). 22.12.2008 sõlmitud kokkuleppe alusel tasuti võlausaldajale 2 750 000 krooni. 03.03.200928.09.2009 viidi läbi PMOÜ, PMKOÜ ja PMGAS saneerimismenetlus. PMGAS-i suhtes toimunud saneerimismenetluses on võlgnik tunnistanud võlausaldaja nõudeid summas 17 012 760 krooni (I kd, tl 53-59). 28.09.2009 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 209-7171 on PMGAS, PMOÜ ja PMKOÜ saneerimiskava tühistatud (II kd, tl 235-238). PMKOÜ pankrot on välja kuulutatud 13.11.2009 (III kd, tl 1-3). Võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnik garanteeris PMKOÜ ehitustööde töövõtulepingust nr 74PRE/012 tulenevate kohustuste täitmist võlausaldaja ees ning PMKOÜ-l on seisuga 19.10.2009 kohustusi võlausaldaja ees 21 550 685 krooni. Seega on tulenevalt garantiist ka võlgniku nõue võlausaldaja ees 21 550 685 krooni. Võlgnevus koosneb faktiliselt teostatud ja aktiga vastu võetud töövõtulepingujärgsete ehitustööde eest on summas 15 642 562 krooni (põhivõlg), millele lisanduvad kõrvalnõuded. Kõrvalnõuded koosnevad intressinõudest 1 690 579 krooni, viivisevõlast põhivõlalt 362 560 krooni ja osamaksetelt 741 946 krooni, ehitustööde katkestamise lisakuludest 1 268 038 krooni ning leppetrahvist 1 845 000 krooni.
8.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks koos kõrvalnõuetega 17 012 760 krooni. Menetlusdokumendid on väljastatud postiga võlgniku registrijärgsele aadressile asukohaga XXXTallinn, kuid need on tagastatud märkega „ei asu aadressil“ (I kd, tl 153-154). Pankrotiavaldus on kätte toimetatud võlgniku juhatuse liikmele MOile (I kd, tl 155) 11.11.2009 ja võlgniku nõukogu liikmele JV, kelle eest on kutse vastu võtnud PV, kes samuti on võlgniku nõukogu liikmeks (I kd, tl 156). Võlgniku nõukogu liige JV on kohut teavitanud, et tema abikaasa aadressile on saadetud tsiviilasja materjalid, kuid kuna võlgniku juhatuse liikmeid sellel aadressil ei ela, siis palub ta kohtul edastada materjalid
2-09-54372 võlgniku juhatuse liikmele MOile (I kd, tl 157). MO on kohut teavitanud, et temaga on võlgniku juhatuse liikme leping lõpetatud 01.08.2009 (I kd, tl 161-165). Juhatuse liikme lepingu lõpetamisele MOiga on alla kirjutanud JV ja MG(I kd, tl 165). Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 1 valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi aktsiaseltsi nõukogu. Võlgniku nõukogu liige JV on teadlik võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldusest (I kd, tl 156; II kd, tl 120, 160, 221), kuid ei ole oma ÄS § 309 lg 1 tulenevat juhatuse liikme valimise kohustust täitnud, ega ei ole korraldanud ka muul moel võlgniku vastuse esitamist pankrotiavaldusele. Seega ei ole võlgnik pankrotiavaldusele vastanud. Kohus leiab, et kuigi võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastanud, on võlgnik oma saneerimiskavas tunnistanud võlausaldaja nõuet summas 17 012 760 krooni (II kd, tl 72). Nimetatud summas on võlausaldaja nõuet kinnitatud ka võlgniku saneerimiskava kinnitamise määruses (I kd, tl 5359). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on tunnistanud võlausaldaja nõuet summas 17 012 760 krooni ja sama suureks on hinnanud võlausaldaja nõuet ka ajutine pankrotihaldur ning kohtul ei ole osutunud võimalikuks võlgniku seisukoha ärakuulamine, siis arvestades asjaolu, et võlausaldaja on oma nõude nimetatud ulatuses tõendanud, leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge summas 17 012 760 krooni.
9.Võlausaldaja nõude tagatiseks on võlausaldaja ja PMKOÜ vahel 14.11.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel seatud XXX Tallinnas asuvale kinnistule hüpoteek summas 20 000 000 krooni (II kd, tl 5-10). Hüpoteek summas 20 000 000 krooni asub kolmandal järjekohal, esimesel ja teisel järjekohal asuvad AS DnB NORD Banka hüpoteegid summas 4 058 600 krooni ja 56 286 400 krooni, kokku summas 60 345 000 krooni (III kd, tl 4-5). PKT OÜ 2009. a aprillis teostatud eksperthinnangu kohaselt on XXX Tallinas turuväärtus 26 000 000 krooni ilma käibemaksuta (III kd, tl 17-36). XXX Tallinnas kinnisasja omaniku PMKOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldur püüdnud kinnisasja müüa avalikul suulisel enampakkumisel kahel korral: 12.02.2010 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade, mille kohaselt püüti kinnistut müüa alghinnaga 81 000 000 krooni; 12.03.2010 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade, mille kohaselt on enampakkumisel müüdava kinnistu alghind 50 000 000 krooni, enampakkumine toimub 08.04.2010 (III kd, tl 37-39). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja kasuks XXX Tallinnas asuvale kinnistule seatud kolmanda järjekoha hüpoteek on väärtusetu, sest kinnisasi on eelnevalt koormatud kahel esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga kokku summas 60 345 000 krooni ning PKTOÜ eksperthinnangu kohaselt on kinnisvara väärtuseks 26 000 000 krooni, samuti ei ole PMKOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses õnnestunud kinnisvara müüa summaga, mis kataks ka kolmanda järjekoha nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. 14.11.2008 võlausaldaja ja PMOÜ vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu alusel seati PMOÜ varale kommertspant summas 20 000 000 krooni (II kd, tl 11-21). Kohtutäitur M. Laanemets on läbi viinud täitemenetluse PMOÜ suhtes. Vastavalt kohtutäituri teatele ei ole PMOÜ nimele registreeritud kinnistuid, mootorsõidukeid, ehitisi kui vallasvara ega väärtpabereid. Kohtutäitur on arestinud PMOÜ pangakontod, kuid nendel puudub vara. Maksu- ja Tolliameti teatel on PMOÜ viimati deklareerinud oma majandustegevust juulis 2008. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna PMOÜ-l puudub igasugune vara, siis ei ole tema varale seatud kommertspandil mingit väärtust. Seega ei ole võlausaldaja nõue pandiga tagatud.
10.Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnikul puudub kinnisvara ja samuti ei kata võlgniku vara võlgniku kohustusi, mistõttu võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises
2-09-54372 erialusena PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatusega tähitud kirja 25.08.2009 leppetrahvivõla ja lisakuluvõla osa suhtes, mis ei olnud saneerimiskavaga hõlmatud samuti edastati korduv nõue võlgnikule 19.10.2009. Võlausaldaja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud (II kd, tl 83-86). Käesoleva ajani ei ole võlausaldaja ees võlgnetavat kohustust täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on nõuetekohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistanud.
11.Võlgniku 30.11.2009 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul vara 80 091 201 krooni ja kohustusi 16 676 608 krooni, võlgniku omakapital on 63 414 593 krooni. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnik on andnud võlausaldaja AS OE ja DnB NORD Pank kasuks garantii ca 60 000 000 krooni ulatuses. Nimetatud kohustust võlgnik oma bilansis kajastanud ei ole. Võlgniku bilansis on varana kajastatud tütarettevõtete väärtus. Tütarettevõtted PMKOÜ, mille väärtusena on võlgniku bilansis kajastatud 632 000 krooni ja PMKOÜ, mille väärtuseks on kajastatud võlgniku bilansis 7 514 201 krooni, on pankrotis, seega leiab kohus, et nimetatud tütarettevõtete väärtus on 0 krooni. Kohtutäitur M. Laanemetsa teatise kohaselt puudub võlgniku tütarettevõttel PMOÜ-l 23.11.2009 seisuga igasugune vara (I kd, tl 168), kuigi võlgnik on oma 30.11.2009 bilansis kajastanud nimetatud tütarettevõtte väärtuseks 52 985 395 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PMOÜ väärtuseks on 0 krooni. Ka teiste võlgniku tütarettevõtete väärtuseks on ajutine pankrotihaldur olemasolevate andmete põhjal hinnanud 0 krooni. Võlgniku kohustuste suuruseks koos kõrvalnõuetega on ajutine pankrotihaldur hinnanud 86 289 152 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 86 289 152 krooni, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu.
12.Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks on Harju Maakohus tulenevalt PankrS § 29 lg 3 oma 22.02.2010 määruses teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele, maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks 100 000 krooni. Võlausaldaja aktsiaselts OEon 04.03.2010 tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 100 000 krooni kohtu deposiiti. Eeltoodust tulenevalt on olemas vahendid võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ja seetõttu tuleb võlgniku pankroti välja kuulutada.
13.Kuna võlgnikul on tütarettevõtted QM OY, mis asub Soome Vabariigis, LM SIA, mis asub Läti Vabariigis ja PMUAB, mis asub Leedu Vabariigis, on alust võlgniku pankrot välja kuulutada Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 „maksejõuetusmenetluse kohta“ alusel. Kohtu hinnangul on võlgniku „põhihuvide kese“ Eesti Vabariigis, kuna võlgniku registrijärgne asukoht on Eesti Vabariigis ning võlgniku aktsionärid on Eesti Vabariigis registrisse kantud äriühingud, millede asukoht on Eesti Vabariigis, samuti on võlgniku juhatuse liikmed olnud Eesti Vabariigi kodanikud ning võlgniku nõukogu liikmed on Eesti Vabariigi kodanikud. Võlgniku bürooruumid asusid Eestis ja tegevuse korraldamine on samuti toimunud Eestis. Eeltoodust tulenevalt tuleb algatada võlgniku põhimaksejõuetusmenetlus Eesti Vabariigis.
14.Kuna kohus on käesolevas lahendi punktis 11 asunud seisukohale, et võlgniku vara tegelik väärtus ei vasta võlgniku bilansile seisuga 30.11.2009 ja hilisemat bilanssi võlgnik kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile esitanud ei ole, siis leiab kohus, et võlgniku bilanss ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ning seetõttu ei ole olnud võimalik välja selgitada aega, millal võlgnik muutus maksejõuetuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, millal muutus võlgnik maksejõuetuks ja
2-09-54372 samuti tuleb välja selgitada võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused. Juhul, kui võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, peab pankrotihaldur või kohus tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teatama prokurörile või politseile kriminaalasja alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Kuna võlgniku juhtorgani liikmed ei ole pankrotimenetluse käigus osutanud ajutisele pankrotihaldurile kaasabi tõendite kogumisel, siis ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik eelnimetatud asjaolusid põhjalikult välja selgitada. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ja vajadusel esitama vastavad nõuded kahju tekitanud isikute vastu.
15.Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad pankrotimenetluses esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgnik on teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve, samuti teinud tehinguid lähikondsetega. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise võimalused ja väljaselgitatud andmete alusel vara tagasi nõudma.
16.Randu R on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaselts PMG pankrotihalduriks.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.