Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Maakohtu Rakvere Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. avaldamisest. I. Asjaolud. 10.12.2009.a. võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt puudub osaühingul igasugune vara ja majandustegevus ning võlad ületavad varasid. Võlgniku põhitegevusalaks oli ehitustegevus ja vahendusteenuse pakkumine. Maksejõuetuse põhjuseks on tekkinud majanduslikus olukorras vähenenud ehitustööde tellimused. Samuti on kliendid, kellele osutati vahendusteenust, ise sattunud majanduslikult raskesse olukorda ja on osaühingu teenusest lahti öelnud. Selletõttu on rahavood katkenud. Seisuga 27.11.2009.a. on võlad kokku mitte vähem kui 1 408 998 krooni ja 13 senti. Kuna võlgniku majandustegevus on täielikult peatunud, tulu oodata ei ole, puuduvad rahalised vahendid ja vara, mille realiseerimisest oleks võimalik likvideerida tekkinud võlgnevused võlausaldajate ees, võlausaldajate kohustuste täitmine ei ole võimalik ei hetkel ega tulevikus, siis on välja kujunenud alalise iseloomuga maksejõuetus. Võlgnik palub algatada OÜ Luvgaard pankrotimenetlus ning kuulutada pankrot välja. Kohus 17.12.2009.a. võttis OÜ Luvgaard, reg.kood xxxx, asukoht xxxx, , LääneVirumaa, juhatuse liige E A , pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks R R ’u ning määras korraldada avalduse läbivaatamiseks kohtuistung. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb esitatud pankrotiavalduse juurde, kuivõrd võlgnik ei ole suuteline täitma oma kohustusi. Esindaja selgitab, et kui tema sai äriühingu omanikuks, oli äriühingul vaid üks nõue üle miljoni krooni Venemaal asuva ettevõtte vastu. Nõue oli juba varem bilansist maha kantud. Et nõutavat summat kätte saada, tuli pidada võlausaldajatega läbirääkimisi, mille käigus ilmnes, et võla kättesaamine on perspektiivitu. Äriühingu omandamisel seal enam tegevust ei toimunud ja varasema tegevusega seonduv ei ole ka teada. Praeguseks on olukord, et võlgniku kohustused ületavad vara, võlgnik on maksejõuetu. Kohtuistungil ajutine haldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt võlgnik OÜ Luvgaard on esmakordselt kantud äriregistrisse 30.12.2003.a Harju Maakohtu registriosakonnas, 14.09.2009 on OÜ Luvgaard registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas, asukohaga xxxx. Osakapitali suurus 40 000 krooni. OÜ Luvgaard asutajaks on Prospera Eesti OÜ. Osanik 20.02.2004.a. - 26.08.2009.a. P B (xxxx). Alates 26.08.2009.a. on osanik E A (xxxx) ja alates 14.09.2009.a. on juhatuse liige E A. OÜ Luvgaard põhitegevusalaks 2004.a. majandusaasta aruandes on näidatud puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük; 2005.a. ja 2006.a. sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük; 2007.a. ning aastail 02.12.2008.a.-15.09.2009.a. on põhitegevusala ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Lisaks on tegevusalad registrikaardil märgitud 30.12.2008.a.-04.12.2008 kaubanduslik vahendustegevus; transporditeenuste osutamine; kinnisvaratehingud; juriidilised ja majandusalased konsultatsioonid; investeerimine omavahendite arvelt; toitlustamine. Samas ei ole algdokumentidest selge, millega tegeldi. 2007.a. müügitulu oli 2 044 237 krooni, kasum 372 962 krooni. 2008.a. müügitulu oli 121 977 krooni, kahjum 1 624 013 krooni. 17.12.2009.a. seisuga oli müügitulu 54 852 krooni ja kahjum majandustegevusest 1 529 580 krooni. Majandustegevus on lõppenud 2009.a. sügisel, kuna vähenesid ehitustööde tellimused, samuti sattusid makseraskustesse kliendid, kellele osutati vahendusteenust. Töötajad on vabastatud ning töötasud, puhkusetasud ja hüvitised on välja makstud. Võlgniku raamatupidamismaterjalid on puudulikud. Võlgniku raamatupidamise maht on suur, ei ole selge ning vajaks revideerimist. Käibeandmikest nähtub väga suurtes mahtudes tehtud toiminguid USA dollarites ja Vene rublades, kuid toimingute tegemise algallikaid ja põhjuseid ei nähtu.

Kinnistusraamatus OÜ Luvgaard nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistris OÜ Luvgaard nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole OÜ Luvgaard nimel avatud väärtpaberikontot, seega võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. SEB Pank AS-is arvelduskonto, konto saldo 0,00 krooni, 0,44 eurot ja 0,00 USA dollarit; Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskonto saldo 0,00 krooni. Raha kassas on 0,00 krooni ja seega kokku raha pangaarvetel ja kassas 0,44 eurot ehk 6,88 krooni. Muud vara võlgnikul ei ole. Seega kogu vara kokku 6 krooni ja 88 senti. Seisuga 28.12.2009.a. on OÜ-l Luvgaard Maksu- ja Tolliametile järgmised maksuvõlad: Käibemaks 50 849 krooni Kinnipeetud tulumaks 16 925 krooni Kogumispensionimakse 698 krooni Sotsiaalmaks 38 138 krooni Töötuskindlustusmakse 1 989 krooni Arvestuslik intress 26 923 krooni ja 39 senti Kokku 135 522 krooni ja 39 senti. AS-le SEB Pank on kaardi hooldustasu võlgnevus 90 krooni võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 40 krooni.Danske Bank A/S Eesti filiaalile käibekapitalilaen, põhiosa 88 110,04 eurot, viivis 40 442,51 eurot, kinnisvara hindamine 150,83 eurot, kokku 128 703,38 eurot ehk 2 013 770 krooni ja 30 senti. Võlgniku väitel on nõue loovutatud OÜ-le Virumaa Inkasso ning lisaks maksuvõlale on veel võlg Elion Ettevõtted AS-le 6 862,13 krooni, KLT Locke OÜ-le 29 968 krooni, Norby Telecom AS-le 1 802 krooni, SEB Liising AS-le 25 369 krooni, Zelluloosi Kinnisvara OÜ-le18 123 krooni. Võlad seega kokku 2 231 546 krooni ja 82 senti. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kairi Laiõun on algatanud sissenõudja Elion Ettevõtted AS avaldusel täitemenetluse, täiteasi nr 140/2009/3163, nõue summas 6 862, 13 krooni. Haldur ei ole leidnud konkreetseid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid, kuna raamatupidamine ei ole selge. Ajutise halduri arvates on OÜ Luvgaard maksejõuetus tekkinud 2008.a. lõpus, kui OÜ Luvgaard põhitegevusalal ehituses konkurents tihenes ja tellimuste maht vähenes, millest tekkisid võlgnikul 2008.a. makseraskused. Raskeid juhtimisvigu ja kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur esialgu leidnud, kuid vajalik oleks saata kogu dokumentatsioon kriminaalpolitseile toimingute ja tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13 ja 29 teeb haldur ettepaneku lõpetada OÜ Luvgaard, registrikood xxxx, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja tolliameti ees. Vara puudub. Kohus andis ajutise halduri taotlusel võlausaldajatele võimaluse tasuda kohtu deposiiti 50 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi kohtu poolt määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. Seega puudub võimalus välja kuulutada OÜ Luvgaard pankrotti ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leidis, et kuna äriühingul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, nõude esitamine ja rahuldamine juhatuse endise ja praeguse liikme vastu on vähetõenäoline, siis on põhjendatud pankrotiavalduses menetlus lõpetada raugemise tõttu. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158). PankrS 29 lg. 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 15 lg. 1 kohaselt kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisel nimetas ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega on põhjendatud ajutise halduri R R ’u taotlus tasu määramiseks ja hüvitamiseks rahuldada. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, siis on põhjendatud talle tasuks määrata taotletud 10 000 krooni, millest 6 200 krooni koos maksudega, v.a. sotsiaalmaks, hüvitada riigi arvelt ja ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. TsÜS § 46 lg. 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule

likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on põhjendatud määrata OÜ Luvgaard, reg.kood xxxx, asukoht xxxx 44310, Lääne-Virumaa, dokumentidele hoidja. Selleks on nõusoleku andnud juhatuse liige E A . TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. PankrS 29 lg. 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates. Pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. Kohus kohaldas PankrS §-de 23, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-466, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtumäärus jõustus 06. aprillil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.