Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.12.2006.a. sõlmisid Desknote Eesti OÜ ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille esemeks oli kaup ostuhinnaga 11 240 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 15.9% aastas ja igakuine makse tasumine kuu 15-nes kuupäev. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis alates 15.03.2007 kuni 15.12.2007.a. maksed tasumata. Hageja ütles lepingu üles ja palus kostjal tasuda võlgnevuse 10 899 krooni ja 68 senti koos intressiga summas 1 214 krooni ja 39 senti. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 8.2 võlgneb kostja hagejale võlgnevuse menetlemise ja teate saatmise kuluna 50 krooni. Kokku on kostja võlgnevus lepingu järgi 12 164 krooni ja 07 senti. 30.12.2006.a. sõlmisid Metaan AS ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille esemeks oli kaup ostuhinnaga 13 499 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 15.9% aastas ja igakuine makse tasumine kuu 15-nes kuupäev. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis alates 15.03.2007 kuni 15.06.2007.a. maksed tasumata. Hageja ütles lepingu üles ja palus kostjal tasuda võlgnevuse 12 881 krooni ja 87 senti koos intressiga summas 665 krooni ja 80 senti. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 8.2 võlgneb kostja hagejale võlgnevuse menetlemise ja teate saatmise kuluna 50 krooni. Kokku on kostja võlgnevus lepingu järgi 13 597 krooni ja 67 senti. 20.02.2007.a. sõlmisid Antista AS ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille esemeks oli kaup ostuhinnaga 10 999 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 15.9% aastas ja igakuine makse tasumine kuu 15-nes kuupäev. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis alates 15.03.2007 kuni 15.06.2007.a. maksed tasumata. Hageja ütles lepingu üles ja palus kostjal tasuda võlgnevuse 10 606 krooni ja 72 senti koos intressiga summas 530 krooni ja 28 senti. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 8.2 võlgneb kostja hagejale võlgnevuse menetlemise ja teate saatmise kuluna 50 krooni. Kokku on kostja võlgnevus lepingu järgi 11 187 krooni. Kostja võlgnevusi ei tasunud, mistõttu hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei saanud kostjale maksekäsku kätte toimetada, mistõttu hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses jäeti kohtumäärusega rahuldamata. Kostja võlgnevus hageja ees kolme lepingu järgi kokku on 36 948 krooni ja 74 senti, millest põhiosa võlgnevus 34 388 krooni ja 27 senti, intressivõlg 2 410 krooni ja 47 senti, menetlustasu 150 krooni. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 36 948 krooni ja 74 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates hagiavalduse esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 34 388 krooni ja 27 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, mille moodustab riigilõiv summas 7 500 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 94, 102, 113 lg. 1 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – müügilepingud, maksegraafikud, üldtingimused, teatised lepingu ülesütlemise kohta, teatised võlgnevuste kohta, kohtumäärus, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 10.02.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 12.02.2010.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 15.03.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagiavalduse esitamisest, milleks on 09.01.2010.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 7 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Sirja Tooming

Merle Kaegas

Juhindudes TsMS §-dest 447, §-de 464-465, õ 661 nõudeist maakohus 23.märtsil 2010.a. Määras: Parandada tsiviilasjas nr. 2-10-6223 17.03.2010.a. tehtud kohtuotsuse resolutiivosa neljas ja viies lõik ja lugeda need õigeks järgmiselt: „ Määrata hageja menetluskuluks 7 843 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) krooni ja 88 senti ning mõista see summa välja E M’ult (isikukood xxxx) Swedbank Liising AS kasuks ja kohtukulude katteks.

Välja mõista E M’ult (isikukood xxxxx) Swedbank Liising AS kasuks alates 09.02.2010.a. viivis protsendina põhinõudelt 34 388 krooni ja 27 senti kuni põhinõudesumma tasumiseni ja menetluskuludelt 7 843 krooni ja 88 senti alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). ” Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Kohtuotsus jõustus 20.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.