2-10-2261/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Mõista välja AV(isikukood xxx) hüvitis kulutuste katteks summas 220.80 krooni (sisaldab käibemaksu 20%) OÜ A kasuks. Väljamõistetav summa tuleb kanda OÜ A arvelduskontole Swedbank.. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 15.01.2010.a. esitas OÜ P (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 699 540 krooni ulatuses ja vara 22 000 krooni väärtuses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 03.02.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ P (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri – Jüri Ti. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 30 krooni. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 728 201 krooni ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan. Puitbriketti tootmise seadme tellimisel arvestati eelarves oluliselt odavama toorainega, kui seda oli võimalik turult seadme tööle hakkamisel hankida. Endise juhatuse liikme sõnul oli masina tellimisel tooraine (saepuru jms) hind 25.kr/m3, kui seade saabus oli tooraine saadavus vähenenud seoses suurenenud nõudlusega turul ja hind tõusnud 100.-kr/m3. Osutatav transporditeenus ei suutnud majanduslanguse tõttu konkureerida suuremate turuosalistega ja tootis samuti kahjumit. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.. Kohtuistung Kohtuistungil 08.03.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara praktiliselt puudub, kohustusi on kogutud andmete kohaselt vähemalt 728 201 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 08.03.2010 määrusega OÜ P (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ P (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 13 050 krooni ja halduri kantud kulutuste katteks koos käibemaksuga 220.80 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja on nõustunud pankrotimenetluse kulude kandmisega. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub endiselt võlgniku seaduslikult esindajalt AVajutise halduri kasuks kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 050 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 4 307 krooni) ning hüvitis tehtud vajalikeks kulutuste katteks 220.80 krooni (sisaldab käibemaksu 20%), kokku 13 270.80 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 4 307 krooni). Hüvitis kulutuste katteks tuleb vastavalt halduri taotlusele välja mõista OÜ A kasuks, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AV.