Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Hageja tööraamatu sissekande kohaselt töötas hageja samaaegselt OÜs B,ehkki töölepinguga võttis hageja kohustuse mitte töötada üheski teises firmas.Hageja esitas perioodi 12.05-15.05.09 eest töövõimetuslehe,ehkki töötas 13 ja 14.05 kostja juures.Hageja tervisetõendil puudus foto ja hageja jättis eksamikomisjonile esitamata kutseeksami sooritamiseks vajalikud dokumendid.Kostja leiab,et kõige eelnimetatuga rikkus hageja töölepinguga sätestatud töökohustusi ega andnud alust enda usaldamiseks ja töösuhte jätkamiseks. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p.6 ja töölepingu p.9.2 ja 7 alusel etteteatamata. Kostja palub asi lahendada kirjalikus menetluses ja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,arvestades poolte taotlusi, lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.Tutvunud esitatud hagiavalduse ,kostja vastuväidete ,nõudeid ja vastuväiteid tõendavate dokumentidega,leidis kohus ,et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles,et hageja töötas kostja juures alates 01.11.2008 a. tähtajalise (kuni 31.06.2013 ) töölepingu alusel lasteaiaassistendina.

15.06.09 on kostja vormistanud teate lepingu etteteatamata lõpetamisest TLS § 86 p.6 alusel ,milles kostja leiab,et töölepingu etteteatamata lõpetamise aluseks on töölepingu p.7 ja p.9.2 rikkumine. Töölepingu p.7 kohaselt peab töötaja olema lojaalne ,kõik muud töösuhted nõuavad tööandja kirjalikku nõusolekut.Töölepingust ei tulene eritasu maksmine töötajale lojaalsuskohustuse järgimise eest. Töölepingu p.9.2 käsitleb töölepingu lõpetamist distsiplinaarkaristusena,kui töötaja rikub muu hulgas lepingu p.7. TLS (kehtis kuni 01.07.09) § 86 p.6 kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TSMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. TLS § 50 sätestab töötaja kohustused,milles p.6 kohaselt on töötaja muu hulgas kohustatud mitte osutama tööandjale konkurentsi,sealhulgas mitte töötama tööandja loata tema konkurentide juures,kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Hageja töölepingust ei tulene ,kes konkreetselt on tööandja konkurendid,samuti ei ole kindlaks määratud konkurentsi osutamise ja lojaalsuse mõiste. Töölepingu p-st 7,mis on pealkirjastatud ”Lojaalsus”,kohaselt ”kõik ülejäänud töösuhted nõuavad tööandja kirjalikku kooskõlastust”,ei tulene töötaja kohustus järgida konkurentsikeeldu. Kohtu hinnangul lepingu teksti kirjutatu,et töötaja ei tegutse käesoleva töölepingu kehtivuse ajal tööandja ettevõttega sarnases ärivaldkonnas, ei võimalda seda lugeda töötaja kohustuseks seda mitte teha. Hageja seletuse kohaselt ei töötanud ta OÜ-s B ,kuna viibis lapsehoolduspuhkusel,millest oli kostja teadlik.OÜ-s B töötas ta müüjana ja tööleping on lõppenud. Kohus leiab,et kohustus mitte osutada tööandjale konkurentsi,sealhulgas mitte töötada tööandja konkurendi juures lasub töötajal siis, kui on sõlmitud vastav kokkulepe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustsuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Hageja töölepingust eritasu maksmine ei tulene ja see ei ole tõendatud ka muul viisil. Seega leiab kohus,et hageja poolt töölepingu p.7 väidetav rikkumine ei ole tõendatud ning ei anna alust hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.6 alusel. TLS § 103 lg.1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p.6 ettenähtud alusel tööleping,kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus,mis ei ole kustunud. Nimetatud paragrahv annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping ,kui töötaja rikub töökohustusi süüliselt,s.o süüteo eest.Samas ei ole lubatud töölepingut lõpetada igasuguse süüteo eest,vaid tingimusel,kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus,mis ei ole kustunud. Ehkki tööleping hagejaga on lõpetatud töölepingu p.7 väidetava rikkumise tõttu,leiab kostja,et hageja on toime pannud ka pettuse ,on haiguse ajal olnud tööl ja esitanud haiguslehe väljamaksmiseks,ei ole esitanud eksamiks vajalikke dokumente.

Hageja väitel oli ta haigena 2 päeva tööl kostja palvel ja eksami sooritamiseks puudus tal kohustus,eksami sooritamisest olenes palga tõstmine. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud ,milliseid töökohustusi hageja selline väidetav tegevus rikkus ja kas ja kuidas see tööd häiris. TDS § 11 lg.2 sätestab nõuded dokumendile,millega vormistatakse distsiplinaarkaristuse s.h süüteo toimepanemise aja ,süüteo,samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse,õigusakti või muu sätte,mida töötaja rikkus,selle rikkumise tagajärg tööandjale,kas ja mil viisil süütegu häiris tööd ,tööandja hinnang rikkumisele,kas töötajal on eelnevalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi jm. Hagejat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud , samuti ei ole tuvastatud süütegu ja,et süütegu häiris tööd TDS § 8 lg.1 tulenevalt on karistuse määramisel hindamisele kuuluvateks asjaoludeks süüteo raskus,selle toimepanemise asjaolud ja töötaja eelnev käitumine . TDS § 23 lg.2 kohaselt tühistab kohus töötajale määratud distsiplinaarkaristuse ,kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult,sealhulgas süüteo raskusele,selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. ITLS § 28 lg.1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Eelneva alusel leiab kohus,et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86.p.6 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks. TLS § 117 lg.2 järgi,kui töötaja loobub tööle ennistamisest,on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue keskmise palga ulatuses. Kohus leiab,et kostjalt tuleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kahe keskmise kuuplaga ulatuses 6 114 krooni. TsMS § 162 lg1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega kostja. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest . Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.