2-09-70988/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-70988 menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu AS Sampo Pank (registrikood 10040839) ja kostja sõlmisid 21.03.2006.a järelmaksulimiidi lepingu nr. 474JM20601579 (edaspidi Leping), millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama vastavalt Lepingu põhitingimustes fikseeritud tagastamise tingimustele täies osas. Lepingu lahutamatuks osaks olid Lepingu põhitingimused ning Lepingu üldtingimused. Kostja kinnitades allkirjaga Lepingu sõlmimist, on tunnistanud Lepingu põhitingimuste ja üldtingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele. Kostja on kasutanud AS-i Sampo Pank võimaldatud limiiti kokku summas 4434,35 krooni. Kostja kohustus tagastama AS-ile Sampo Pank kasutatud limiidi igakuiste kuumaksetena Lepingus sätestatud summas ja kuupäevadel. AS Sampo Pank arvestas vastavalt Lepingus kokkulepitule intressimääraks 19% aastas. Kostja ei täitnud Lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud limiiti igakuiselt Lepingus ettenähtud tähtajaks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu korduvatest rikkumistest ja juhindudes järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste punktist 8.1.2. lõpetas AS Sampo Pank limiidilepingu ennetähtaegselt, so enne limiidilepingu lõppemist ning nõudis kasutatud limiidisumma ja Lepingu rikkumise korral poolte vahel Lepingus kokkulepitud kõrvalnõuete tasumist. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest õigusaktidega tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõudele tasuda Lepingust tulenev võlgnevus ning AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008.a nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt limiidilepingust tuleneva nõude tasumist ja esitas kostjale lepingus toodud postiaadressil võlgnevuse teatiseid, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse Lepingu põhitingimuste ja Üldtingimuste punkti 3 kohaselt kasutatud limiidi summa tagastada tähtaegselt. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Hagi aluseks oleva Lepingu põhitingimuste kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud intressimääraks 19% aastas ning kostja kohustus tasuma viiviseid vastavalt Lepingu põhitingimustele esimeselt nõuetekohaselt tasumata jäänud kuumakselt. Hageja on käitudes heas usus arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,052% päevas (19% aastas). Viivituse periood on 739 päeva (alates 15.12.2007 kuni 23.12.2009). Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. TsMS § 367 alusel palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada poolte vahelise lepingu põhitingimuste kohaselt 0,052 % päevas põhivõlalt. Vastavalt Lepingus kokkulepitud intressimäärale 19% aastas on AS Sampo Pank arvestanud intresse vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 3 alates panga poolt kostja kasutuses olevalt 2(5)

2-09-70988 järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ja kasutatavale järelmaksulimiidi summale kuni lepingu lõpetamiseni summas 809,76 krooni. Kostja võlgneb hagejale järelmaksulimiidi lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhisumma 4434,35 krooni, viivised summas 1704,03 krooni ja intressi summas 809,76 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt M B OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 4434,35 krooni, viivised summas 1704,03 krooni, intress summas 809,76 krooni; viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,052% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja M B kanda ning mõista kostjalt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv ja õigusabikulu ja välja mõista kostjalt M B viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni 0,052% päevas tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule venekeelse vastuse. Vastuse eestikeelset tõlget ta ei esitanud. Vastuses märgib kostja, et ta maksis 19.05.2008.a võlgnevuse kogusumma. Koos vastusega esitas kostja sularaha sissemaksete kviitungite koopiad, millest nähtub, et kostja ajavahemiku 17.04.2006 kuni 19.05.2008.a tegi sissemaksed kogusummas 10 150 krooni oma arvelduskontole 334089860005. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • AS Sampo Pank ja M B sõlmisid 21.03.2006.a limiidilepingu nr 474JM20601579, millega hageja andis kostjale krediiti 10000 krooni (tl 5). Lepingule kohaldati üldtingimusi (tl 6). • Limiidilepingu kohaselt pidi M B tasuma üks kord kuus iga kuu 18. kuupäeval 300 krooni arvelduskontole XXX. Esimene kuumakse kuulus tasumisele 18.04.2006.a, limiidisumma kuulus tagasimaksmisele täies osas 21.03.2010.a. • M B poolt esitatud sularaha sissemakse kviitungitest nähtuvalt tegi M B järgmised sularaha sissemaksed kontole nr 334089860005: 17.04.2006 – 300 krooni; 15.05.2007 – 300 krooni; 17.05.2006 – 300 krooni; 16.06.2007 – 300 krooni; 15.06.2006 – 300 krooni; 03.07.2007 – 300 krooni; 15.07.2006 – 300 krooni; 03.08.2007 – 300 krooni; 16.09.2006 – 300 krooni; 16.09.2007 – 300 krooni; 17.10.2006 – 300 krooni; 16.10.2007 – 300 krooni; 16.11.2006 – 300 krooni; 17.11.2007 – 300 krooni; 16.12.2006 – 350 krooni; 17.12.2007 – 300 krooni; 20.01.2007 – 350 krooni; 15.02.2008 – 600 krooni; 15.02.2007 – 350 krooni; 15.03.2008 – 300 krooni; 15.03.2007 – 350 krooni; 19.06.2008 – 3000 krooni; 16.04.2007 – 350 krooni; Kokku: 10150 krooni. 3(5)

Kostja ei ole vaidlustanud krediidi saamist 21.03.2006.a sõlmitud limiidilepingu alusel, samuti ei ole kostja vaidlustanud limiidilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmata jätmist. AS Sampo pank on kostjale teatanud 30.11.2007.a, et seoses kostjapoolse lepingutingimuste rikkumisega ütleb pank limiidilepingu üles, palub tasuda kogu võlgnevus ja juhul kui kostja kogu võlgnevust ei tasu, siis loovutab pank nõude võlgade sissenõudmisega tegelevale ettevõttele. Kostja lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist ei ole vaidlustanud. Seega tuleb lugeda limiidileping hageja poolt ennetähtaegselt üles öelduks. Vastavalt VÕS §-s 402 sisalduvale tarbijakrediidilepingu mõistele on see krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lähtudes VÕS § 399 lg-st 1 võib laenuandja laenulepingu erakorralise ülesütlemise puhul nõuda laenu kohest tagastamist. Saadud krediidisumma tagastamise kohustus krediidilepingu ülesütlemisel tuleneb käesoleval juhul ka lepingu tüüptingimuste punktist 8.1. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja võlgnevuse osaliselt kustutanud summas 4200 krooni (viimase makse tegi kostja 19.06.2008). 20.10.2008.a loovutas pank oma nõude OÜ-le Aktiva Finants, kes 12.11.2008 võlateatisega nõudis kostjalt põhisumma 4434,35 krooni tasumist. Arvestades seda, et ülesütlemise teatise aluse kohesele tasumisele kuuluv summa 8884,35 krooni sisaldas lisaks tagastamata limiidisummale ka intressi, viivised ja võla sissenõudmise kulud, ning kuni nõude loovutamiseni kuulusid arvestamisele viivised, siis leiab kohus, et on põhjendatud hageja nõue põhisumma 4434,35 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Hagi kuulub rahuldamisele ka krediidilepingu ülesütlemise hetkeks (30.11.2007.a) sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 809,76 krooni väljamõistmiseks. VÕS § 397 lg-st 1 tuleb väljaspool majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled lepingu põhitingimustes kokku leppinud aasta intressimääras 19% krediidisummast aasta kohta. Kostja ei ole kokkulepitud intressimäära vaidlustanud. Kohtu hinnangul on hageja õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Kohus leiab, et ka hagiavalduses esitatud viivitusintressi (viivise) nõue on põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista viivised alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni (ajavahemik 15.12.2007 kuni 23.12.2009) kokku summas 1704,03 krooni. Hageja tugineb seejuures VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1. Viivise määraks on hageja lugenud lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäära, s.o 19% aastas. Kostja kokkulepitud viivist vaidlustanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Tulenevalt limiidilepingu põhitingimustest maksab klient pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest õigusaktidega tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis 4(5)

2-09-70988 ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesoleval juhul ei ole kumbki pooltest väitnud, et laenu andmine kostjale oli seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kohus loeb kostjat VÕS § 34 tähenduses tarbijaks. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on õigesti arvutanud viivise summa, seega kuulub hageja nõue viivise summas 1704,03 krooni rahuldamisele. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 alusel asub sellisel juhul uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse et on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja ei ole esitanud andmeid, et pärast nõude loovutamist oleks ta võlgnevuse endisele võlausaldajale tasunud, seega on põhjendatud võlgnevuse väljamõistmine OÜ Aktiva Finants kasuks. Kostja on küll esitanud tõendid, et ta on tasunud AS Sampo Pangale 10150 krooni limiidilepingu järgi, kuid ta ei ole esitanud tõendeid, et lisaks laenulimiidi tasumisele oleks kostja arvestuslikult tasunud ka intressi ja viivised (19 % aastas) . Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista laenu ehk põhivõla katteks 4464,35 krooni, 809,76 krooni intressi katteks ja 1751,32 krooni viivise katteks. Menetluskulude jaotus Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja Marina Bubnova. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).