Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.03.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-20817
Tsiviilasi
VEOÜ hagi M VEOÜ vastu 1 898 620 krooni ja viivise nõudes
Hagi hind
1 898 620 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Istungil osalenud isikud
Hageja – VEOÜ (reg.kood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja – M VEOÜ (reg.kood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Vind 09.02.2010.a. kohtuistungil Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Vind
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜ M V E VEOÜ kasuks 1 898 620 (üks miljon kaheksasada üheksakümmend kaheksa tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Mõista välja OÜ M VE VEOÜ kasuks viivis alates 11.03.2010.a. määraga 0,05 % põhinõudest (s.o. 1 898 620 krooni) päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2008.a. müügilepingu nr 86205, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale veoki Volvo FM300 R 4x2 koos pealisehitusega ning kostja kohustus tasuma veski eest kokku koos käibemaksuga 1 898 620 krooni. Hinnast 10 % summas 189 862 krooni kuulus lepingu järgi tasumisele ettemaksuna seitsme päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Ülejäänud osa hinnast kuulus tasumisele enne veoki üleandmise tähtpäeva ehk enne 30.01.2009.a. 20.10.2008.a. sõlmisid hageja ja OÜ E ostu-müügilepingu veokile pealisehituse ostmiseks ja paigaldamiseks hinnaga 663 760 krooni, mille OÜ E ka täitis. Vastava pealisehituse tellimine oli vajalik kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks. 24.10.2008.a. sõlmiti kostja soovil AS HLja hageja vahel müügileping veoki müümiseks. 30.01.2009.a. möödus lepingus sätestatud veoki kostjale üleandmise tähtaeg. Eelnevalt oli kostja jätnud veoki eest tasumata ja teatas soovist vahendada tehingu finantseerijat. 06.03.2009.a. veoki ülevaatusel keeldus kostja veokit vastu võtmast ja teatas, et veokil on mõningaid puudusi ning et veok on hilinenud. Hageja kõrvaldas seejärel kostja poolt näidatud veoki puudused ja tegi 12.03.2009.a. kostjale hinna alandamise 100 000 krooni võrra. 15.03.09 esitas kostja pretensiooni, milles kinnitas, et hageja peab talle veoki müüma, kuid jättis aktsepteerimata hageja poolt tehtud ettepanekud lepingu muutmiseks 24.03.2009.a. määras hageja lepingu alusel veoki uueks üleandmise kuupäevaks 02.04.2009.a. ja palus tasuda hinna ning esitas koos kirjaga vastava arve. 31.03.2009.a. esitas kostja avalduse, millega taganes lepingust kogu ulatuses. Hageja leiab, et kostja taganemisavaldus on tühine, mistõttu nõuab hageja lepingu täitmist ja hinna tasumist. Hageja on nõus vastavalt lepingule valmis veoki kostjale peale hinna tasumist üle andma. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1 898 620 krooni ja viivised arvutatuna alates 02.04.2009.a. kuni hagi esitamiseni kogusummas 35 124, 47 krooni ja viivised alates 08.05.2009.a. kuni otsuse tegemiseni iga päeva eest summas 949,31 krooni ja viivised otsuse tegemisest 0,05 % päevas põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu nr 86205 p 7.5 sätestab, et juhul, kui ostja ostab objekti liisinguettevõtja kaudu on pooled leppinud kokku, et poolte vahel sõlmitud leping loetakse kehtetuks alates hetkest, kui liisinguettevõtja on täitnud liisinguettevõtja ja müüja vahel sõlmitud objekti müügilepingust tulenevad rahalised kohustused. Hageja sõlmis liisinguettevõtjaga st. AS-iga HLE müügilepingu, mille alusel kandis liisinguettevõtja 05.11.2008.a. hagejale ettemaksu 189 862 krooni. Nii poolte vahel sõlmitud müügilepingu kui ka hageja ja AS HL vahel sõlmitud müügileping sätestas, et lepingu objektiks olev veoauto pidi olema üleantud hiljemalt 30.01.2009.a. Liisinguettevõtja
oleks pidanud saama hagejalt kirjaliku kinnituse veoauto tarne alustamise kohta. Sellist teadet kostja ega liisinguettevõtja ei saanud. Nii liisinguettevõtja kui ka kostja pöördusid korduvalt hageja poole veoki üleandmise uue kuupäeva määramise palvega, kui uut kuupäeva hageja öelda ei osanud. Dokument, mida võiks pidada kinnituseks veoauto tarne kohta on 24.03.2009.a. arve. Nimetatud dokument viitab selgelt asjaolule, et veoauto ei olnud lepingus fikseeritud kuupäeval üleandmiseks valmis. Hageja nimetas oma hagiavalduses kostja 15.03.2009.a. kirja alusetult pretensiooniks. Nimetatud dokument on tavaline kliendi kiri, milles ta esitab arvamuse temale osutatud teenuse kohta. Veoki kvaliteet ei vastanud kokkulepitud tingimustele, veokil olid 06.03.2009.a. olulised puudused. Peale hilisemate puuduste kõrvaldamist esinesid veokil veel mitmed vähem olulised puudused, mis takistasid veoki sihipärast kasutamist, neist üheks olulisemaks oli korrosiooni tekkimine. Hageja poolt hea äritava ja lepinguliste kohustuste mittetäitmise tagajärjel oli häiritud tegevus, milleks kostja loodud oli. Kostja sai kahju, kuna ei saanud täita klientide tellimusi. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lepingut oluliselt, millest tulenevalt oli kostjapoolne taganemisavaldus õigustatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 10.10.2008.a. müügilepingu nr 86205 (tlk 1833), mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale veoki Volvo FM300 R 4x2 koos pealisehitusega ning kostja kohustus tasuma veoki eest kokku koos käibemaksuga 1 898 620 krooni. Hinnast 10 % summas 189 862 krooni kuulus lepingu järgi tasumisele ettemaksuna seitsme päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Vastavalt lepingu p-le 7.1 kohustus ostja ülejäänud osa hinnast tasuma enne objekti üleandmist vastavalt müüja poolt esitatud arvele viie päeva jooksul arvates arve edastamisest müüja poolt. Müügilepingus märgitud objekti üleandmise kuupäeva määramise õigus oli hagejal, kuid see ei tohtinud olla hilisem kui 30.01.2009.a. 24.10.2008.a. sõlmisid hageja ja AS HLE sama objekti kohta müügilepingu (tlk 43-44). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja AS HLE vahel sõlmiti nimetatud objekti suhtes liisinguleping. Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu p.7.5 kohaselt juhul, kui ostja ostab objekti liisinguettevõtja kaudu, on pooled leppinud kokku, et käesolev leping (v.a. lepingu punktid 5.2, 5.3, 7.5 ja 7.6) loetakse kehtetuks alates hetkest kui liisinguettevõtja on täitnud liisinguettevõtja ja müüja vahel sõlmitud objekti müügilepingust tulenevad rahalised kohustused. Eeltoodust nähtuvalt kehtis sama objekti suhtes korraga 2 müügilepingut sh. sõltus poolte vahel sõlmitud müügilepingu kehtivus sellest, kas liisinguandja tasub müügihinna. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügilepingutes märgitud tähtajal hageja sõidukit ostjatele üle ei andnud. Seega rikkus hageja müügilepinguid jättes lepingu objekti ostjatele üle andmata lepingutes märgitud tähtajal 30.01.2009.a. Asjas puudub vaidlus, et kostja ütles liisingulepingu üles ning sellest tulenevalt lõpetati ka AS HLE ja hageja vahel sõlmitud müügileping (tlk 43-44). Tunnistaja EK`i ütlustega on tõendatud, et kostja ütles liisingulepingu üles seetõttu, et hageja ei olnud kokkulepitud tähtajal lepingu objekti üle andnud.
Kehtima jäi poolte vahel sõlmitud 10.10.2008.a. müügileping. Kuigi hageja oli müügilepingujärgse objekti üleandmisega viivituses ning tunnistaja EVütlustest nähtub, et hageja teatas peale seda kui hageja ja kostja vahel AS-iga HL sõlmitud lepingud olid lõpetatud, et ta sõidukit ei soovi, pooltevaheline müügileping jätkus. Seda tõendavad nii tunnistaja EV ütlused, millest nähtub, et peale liisingulepingu ülesütlemist kohtusid pooled ja leppisid kokku, et jäädakse ootama müügiobjekti valmimist ning peale seda arvestatakse kokku objekti hilinemisest tekkinud kostja kahjud, mis hageja poolt hüvitatakse. Lepingu jätkumist tõendavad ka tunnistaja VO`i ütlused, millest nähtub, et 06.03.09 käis ta koos kostja juhatuse liikmega müügiobjekti üle vaatamas, kes teatas tunnistajale, et kostja ostab ülevaadatava veoki. Eelpooltoodust tulenevalt on põhjendamatud ka kostja väited, et müügilepingus märgitud tähtajal 30.01.2009.a. veoki üleandmine oli kostjale olulise tähtsusega ning eelduseks kostja huvi püsimiseks lepingu täitmise vastu. Kohus leiab, et tunnistaja VOi ütlustega on tõendatud, et 06.03.09 veokit üle vaadates esinesid sõidukil puudused. Tunnistaja VO`i ja tunnistaja HPütlustega on kohtu arvates tõendatud, et 06.03.2009.a.sõiduki ülevaatamisel tuvastatud puudused ei olnud olulised. Tunnistaja EV ja HP ütlustega on tõendatud, et peale 06.03.2009.a. saadeti sõiduk kostja poolt avastatud puuduste kõrvaldamiseks sõidukile pealisehituse teinud OÜ E juurde. Kohus leiab, et tunnistaja EV ütlustega on tõendatud, et peale kostja poolt sõidukiga 06.03.2009.a. tutvumist leppisid pooled kokku, et hageja korraldab kostja poolt esitatud puuduste kõrvaldamise ja hageja esitab kostjale pakkumise sõiduki hilinemisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Seega pooltevaheline müügileping jätkus, asjast ei nähtu, et kostja oleks väljendanud peale sõiduki ülevaatust soovi lepingu lõpetamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja tegi hagejale pakkumise (tlk 45), mille kohaselt oli nõus hinda alandama 100 000 krooni või andma sõidukile 4 aastase hoolduslepingu väärtusega 132 624 krooni. Kostja 16.03.2009.a. vastusest (tlk 47) nähtub, et hageja poolt pakutud hüvitise suurus kostjat ei rahuldanud. Kohtu arvates nähtub nimetatud vastusest, et kostja soovib hagejalt hüvitist suuremas summas. Nimetatud arvamus on kooskõlas ka tunnistaja EV ütlustega, mille kohaselt soovis kostja poole miljoni suurust müügihinna alandamist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud poolte vahel vaidlust müügilepingu jätkumise osas vaid hüvitise, mille tasumist hageja oli juba veebruaris 2009.a. lubanud, suuruse osas. Tunnistaja EV ütlustega on tõendatud, et kuna hüvitise suuruse osas kokkuleppele ei jõutud vormistati kostjale kiri. Asja materjalidele lisatud 24.03.2009.a. kirjast (tlk 49-50) nähtub, et kostjal palutakse koos kirjaga esitatud arve (tlk 51) tasuda ja seejärel tulla veokit vastu võtma. Kohus leiab, et tunnistaja HP ütlustega on tõendatud, et kostja poolt 06.03.2009.a. osutatud puudused kõrvaldati. Asjas on VO küll väitnud, et veokil esinenud puudusi ei kõrvaldatud, kuid kuna asjast ei nähtu, et peale 24.03.2009.a. on kostja poolt sõiduk üle vaadatud, siis ei ole VOi ütlused puuduste kõrvaldamata jätmise kohta usaldusväärsed. 31.03.2009.a. taganemisavaldusega (tlk 52-53) taganes kostja poolte vahel sõlmitud müügilepingust. VÕS § 188 lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 31.03.2009.a. vormistatud taganemisavaldus on materiaalselt kehtiv, st. kas taganemisavalduse tegemise ajal esines oluline lepingurikkumine mis õigustanuks lepingust taganemist.
VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutusega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju,. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Eelpooltoodust nähtuvalt on kohus tuvastanud, et põhjendamatud on kostja väited selle kohta, et müügilepingus sätestatud tähtajal veoki üleandmine oli kostjale nii olulise tähtsusega, et see oli eelduseks kostja huvi püsimiseks lepingu täitmise vastu. Nimetatud kohtu tuvastus põhineb asjaolule, et veel rohkem kui kuu aega hiljem müügilepingus märgitud veoki üleandmise tähtpäeva väljendas kostja soovi veok osta. Asjas puudub vaidlus ka selles, et veok tehti spetsiaalselt kostja vajaduste tarbeks. Tunnistaja HPütlustega on tõendatud, et kostja poolt soovitud sõidukile pealisehituse tehniline lahendus koostati kostja soovide kohaselt, ning vastavalt koostatud spetsifikatsioonile sõlmiti hageja ja OÜ E vahel leping (tlk 34-42) kostja soovitud sõidukile pealisehituse ehitamiseks. Seega on tõendatud, et sõiduk tehti spetsiaalselt kostja vajaduste tarbeks ning seetõttu leiab kohus, et Tulenevalt VÕS §-st 116 lg 4 tulnuks kostjal anda hagejale enne kostja poolt lepingust taganemist täiendav tähtaeg kohuste täitmiseks. Asjas ei ole millegagi tõendatud, et kostja hagejale täiendava tähtaja VÕS § 114 mõttes andis. Asjas on kostja tuginenud olulisele lepingurikkumisele viidates VÕS § 116 lg 2 p 1. Kostja on oma taganemisavalduses viidanud sellele, et lepingu oluline rikkumine seisneb selles, et hageja ei andnud kostjale 30.01.2009.a. veokit üle. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Eelnimetatud säte reguleerib juhtumit, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ning selline tagajärg pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Muu hulgas võib huvi kaotus lepingu vastu olla seotud täitmise tähtaja ületamisega. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal sõlmitud kokkulepped (tlk 83 ja 85) alates 01.02.2009.a. kostja poolt purgimisteenuste osutamiseks. Tunnistaja VO`i ütlustega on tõendatud, et kostja sai juurde teenuse osutamise lepinguid, mida täitma plaaniti hakata uue soetatava veokiga. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati kokkulepped vastavalt 02.03.2009.a. (tlk 84) ja 04.03.2009 (tlk 86). Kuna asja materjalidest nähtub, et veel peale 06.03.2009.a. veoki ülevaatamist kostja poolt säilis kostjal huvi veoki ostmiseks, siis leiab kohus, et VÕS §-s 116 lg 2 p 2 nimetatud lepingu rikkumine taganemise alusena 31.03.2009.a. puudus. Asja materjalidest nähtub kohtu arvates, et kostja taganes lepingust seetõttu, et hageja pakkus veoki üleandmise hilinemise hüvitamiseks liiga väikest hüvitist. See asjaolu ei saa aga kohtu arvates, arvestades pooltevahelisi suhteid peale 30.01.2009.a., olla taganemise materiaalse kehtivuse aluseks, vaid kahju hüvitamise nõude aluseks. Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et taganemiseks 31.03.2009.a. puudus materiaalne eeldus, millest tulenevalt ei ole taganemine kehtiv.
Kuna asjas ei ole tõendatud, et kostja on müügihinna tasunud, tuleb hageja põhinõue rahuldada ka kostjalt välja mõista 1 898 620 krooni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjatele üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna pooled leppisid müügilepingus kokku, et müügihind tasutakse enne müügiobjekti kostjale üleandmist, siis leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et hagejal ei ole võimalik veokit käesoleval ajal kostjale üle anda, ei ole asjakohased. Müügilepingus on pooled kokku leppinud õiguskaitsevahendites, juhul veoki üleandmine viibib hageja süül. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised arvutatuna 02.04.2009.a. kuni hagi esitamiseni kogusummas 35 124,47 krooni, viivised arvutatuna alates hagi esitamisest ehk 08.05.2009.a. kuni otsuse tegemiseni iga päeva eest summas 949, 31 krooni, viivised 0,05 % põhinõudest ehk 1 898 620 kroonist päevas otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Kuna asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale müügisumma tasumise arve 24.03.2009.a., kuid summa on senini tasumata, siis VÕS § 113 lg 1 järgi on viivisenõue põhjendatud. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, tulenevalt sellest, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotleb viivise vähendamist nullini. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle, et kostja majandustulemused ei ole head, sellele on kostja viidanud oma taotluses viivise vähendamiseks ja hageja oma taotluses hagi tagamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et nõutava viivise väljamõistmine kuni kohtuotsuse tegemiseni võib kaasa tuua kostja jaoks rasked majanduslikud tagajärjed. Arvestades ka käesoleva vaidluse asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on vähendada viivise nõuet selliselt, et viivis kohtuotsuse seisuga jäetakse välja mõistmata, kuid kohtuotsuse tegemise seisuga kuulub viivis tasumisele protsendina põhinõudelt vastavalt pooltevahelises lepingus sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, lähtudes vaidluse olemusest, et hageja menetluskulud tuleb 80 % ulatuses jätta kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.