Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

CMK OÜ ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. CMK OÜ võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kinnisvara 5+ OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS

Kinnisvarabüroo 5+ OÜ esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse CMK OÜ vastu 12 434.96 krooni üüri-ja kommunaalteenuste võla ja 1001.79 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte 28.01.2010.a ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.

Tsiviilasi nr 2-09-25893 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2008.a eluruumi üürilepingust (edaspidi Leping), millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil Pärna 5-43 Paide koos eluruumis asuvate kodumasinate, seadmete, inventari ja mööbliga (edaspidi Sisustus). Kostja kohustus tasuma hagejale üüri 1800 krooni kuus ning tasuma hagejale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks Lepingu kohaselt on tasu elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus- avarii- ja remondimaksed elamu haldajale ja tasu SAT-TV ning valveteenuse kasutamise eest. Lepingu kohaselt esitas hageja kostjale iga kuu arved tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude kohta hiljemalt tarbimiskuule järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks, kostja aga oli kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulud jooksva kuu 25-ndaks kuupäevaks hageja näidatud arveldusarvele. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud korrektselt. Kostja omapoolseid rahalisi kohustusi täitnud ei ole. Leping lõpetati 14.02.2009.a. Võlgnevuse tasumiseks sõlmisid pooled 15.02.2009.a maksegraafiku, mida kostja kohaselt täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale 12 434.96 krooni. Rahaliste kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuab hageja kostjalt 1001.79 krooni viivist. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid koos hagiavaldusega. Nende kohaselt on hageja menetluskuluks 3000 krooni riigilõivu. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldus kinnitab sellises ulatuses riigilõivu tasumist. Arvestades hagihinda (12 434.96 krooni) on hageja kulutus riigilõivule riigilõivuseaduse §-ga 56 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik. Kostja peab hageja vajaliku menetluskulu hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.