2-08-23388/26 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.10.06.2008 esitas Nikolai Nikitenko (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AS Deljuan (kostja) vastu võlgnevuse 50 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. 15.12.2005 sõlmisid AS Parvati (müüja), OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa (vahendaja) ja hageja (broneerija) broneerimislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks oli lepingu p 1.1 kohaselt tagada Harku vallas XXXXXXX XXXXX X-X asuva korteri koos selle oluliste osade ja päraldistega müügitingimustes kokku leppimine ja müügilepingu sõlmimine seaduses ettenähtud korras ja vormis. Lepingu p 1.2 kohaselt on lepingus fikseeritud kokkulepped edaspidise notariaalse müügilepingu aluseks. Pooled on kokku leppinud lepingu eseme võlaõigusliku notariaalse müügilepingu sõlmimises hiljemalt 28.02.2006 ning notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimises hiljemalt 30.06.2006. Lepingu p 6.1 kohaselt pidi broneerija (hageja) tasuma müüjale (AS Parvati) lepingu sõlmimisel broneerimistasu 10 000 krooni; lepingu 6.2 kohaselt kohustus broneerija tasuma müüjale notariaalse võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel lisaks broneerimistasule 10% müügisummast, s.o 129 108 krooni, ning lepingu p 6.3 järgi kohustus broneerija tasuma müüjale ülejäänud osa müügisummast, s.o 1 151 972 krooni, notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisel. Hageja täitis oma kohustuse ning tasus 15.12.2005 kostjale broneerimistasu 10 000 krooni. Samuti tasus hageja AS-i Parvati, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa ja kostja suulistest ja kirjalikest juhistest lähtuvalt 30.01.2006 AS-le Parvati 30 000 krooni, 22.03.2006 OÜ-le Apametsa Kodu 10% müügisummast, s.o 129 108 krooni, ja 10.11.2006 kostjale 50 000 krooni. Hageja on seisukohal, et nimetatud broneerimisleping on tühine notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu. 2006.a sügisel pöördusid E. S. ja K. K. hageja poole palvega kanda raha üle korterelamut ehitava kostja arveldusarvele. Korraldus raha maksmiseks tuli kostja juhatajalt E. S.ilt, kes helistas hagejale korduvalt ja palus üle kanda 100 000 krooni. Kuna hagejal nõutud summat ei olnud, siis tasus ta 10.11.2006 kostja arvele 50 000 krooni. Raha pidi kasutatama katuse ehitamiseks. Raha ülekandmise soovi esitas ka K. K., kes oli seotud nii AS-ga Parvati, OÜ-ga Apametsa Kodu kui ka kostjaga. Hageja on seisukohal, et raha on makstud kostjale alusetult ja hageja palub alusetult saadud summa kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja välja mõista ka viivis alates raha saamisest. Hageja on teises tsiviilasjas nr 2-08-12774 pöördunud kohtusse AS-i Parvati vastu ning nõudnud muuhulgas käesoleva vaidluse esemeks oleva summa 50 000 krooni tagastamist, kuid kohus on jätnud hagi selles osas rahuldamata.

3.Maakohus jättis 21.01.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 ei kohaldu, kui üleandmine toimub kehtiva lepingu täitmisena. Muuhulgas võib selliseks lepinguks olla ka leping, mis tuleb osaliselt või täielikult täita kolmandale isikule vastavalt VÕS § 80 lg-le 1. Vastavalt VÕS § 80 lg-le 1 võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kui selline leping osutub tühiseks, siis reguleerib alusetut rikastumist VÕS § 1029. Vastavalt VÕS § 1029 kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Seega tuleneb viidatud sätetest, et kui võlgnik teeb soorituse kolmandale isikule võlausaldajaga kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, kuid sellist lepingut ei sõlmita või osutub sõlmitud leping hiljem tühiseks, võib võlgnik nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt, kui leping on aga kehtiv, siis üksnes lepingu sätete alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on tasunud 22.03.2006 OÜ-le Apametsa Kodu 10% müügisummast ehk 129 108 krooni. Broneerimislepingu p 6.2 kohaselt kuulus 10% müügisummast tasumisele võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud 10 % müügisummast OÜ-le Apametsa Kodu, kuid mitte AS-le Parvati. Sellest võib järeldada, et võlaõigusliku müügilepingu sõlmis hageja AS Parvati asemel OÜ-ga Apametsa Kodu või vähemalt oli tal ettemaksu tasumisel 22.03.2006 tahe selline leping sõlmida. Seda kinnitab 23.10.2006 garantiikiri, mille preambula kohaselt on hageja ja OÜ Apametsa Kodu vahel sõlmitud tekkiva korteriomandi võlaõiguslik müügileping ning garantiikirja p-st 1 nähtub, et eelviidatud korteriomandi all peetakse silmas sama korteriomandit, millega seoses on hageja ja AS Parvati sõlminud broneerimislepingu. Seega on leidnud tõendamist, et hageja on AS Parvati asemel sõlminud või soovinud sõlmida korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu OÜ-ga Apametsa Kodu ning tasunud OÜ-le Apametsa Kodu 10% müügisummast. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja pöördumine hageja poole raha nõudmiseks seisnes 10.10.2006 kirjalikus teates ja nimetatud teate on esitanud hageja kohtule tõendamaks, et kostja nõudis temalt raha. Kostja 10.10.2006 teatest nähtub, et E. S. kostja esindajana ja vastavalt OÜ Apametsa Kodu 12.09.2006 volikirjale on palunud kanda rahalised vahendid, mis on seotud OÜ Apametsa Kodu ja vastavate isikute vahel sõlmitud korteri ostu-müügi lepinguga kostja arveldusarvele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et toodud teatele oli lisatud 12.09.2006 volikiri, millest nähtub, et OÜ Apametsa Kodu volitab kostjat esindama volitajat suhtlemisel temaga Tänavaotsa projekti osas lepinguliste suhetes olevate isikutega (ostjatega) ning võtma OÜ Apametsa Kodu nimel ühekordselt vastu (ülekandega kostja arveldusarvele pangas) rahalisi vahendeid, mis tulenevad OÜ Apametsa Kodu ja vastavate isikute vahel sõlmitud müügilepingutest. 23.10.2006 garantiikirjast nähtub, et OÜ Apametsa Kodu on andnud hagejale kinnituse, et müügilepingust tuleneva Harku vallas XXXXXX külas XXXXX X-X asuva korteriomandi otsese valduse üleandmise kiiremaks üleandmiseks kostja pangakontole nr /---/ laekuv summa suuruses 100 000 krooni kasutatakse sihipäraselt üksnes elamu, kus asub eelnimetatud korteriomand ja nimetatud korteriomandi ehitamise lõpetamiseks seisundini, mis on toodud müügilepingus ning et punktis 1 nimetatud summa tasaarvestatakse müügilepingus toodud korteriomandi ostuhinnaga. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et hageja on AS Parvati asemel sõlminud või soovinud sõlmida korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu OÜ-ga Apametsa Kodu ning tasunud OÜ-le Apametsa Kodu 10% müügisummast, tuleb selles valguses hinnata ka 10.10.2006 teadet, 12.09.2006 volikirja

ja 23.10.2006 garantiikirja. See tähendab, et lähtuda tuleb eeldusest, et kui hageja on teinud vaidlusaluse korteriomandiga seoses mingeid toiminguid või tahteavaldusi, siis on need tehtud OÜga Apametsa Kodu sõlmitava müügilepingu raames. Seejuures isegi kui sellist müügilepingut ei sõlmitud, siis oli hagejal 22.03.2006 tahe sellist müügilepingut sõlmida ja võib arvata, et see tahe püsis ka vähemalt kuni 10.11.2006, mil hageja kandis raha üle kostjale. Seega isegi kui sellist müügilepingut ei sõlmitud, võib eeldada, et 10.11.2006 toimus raha ülekandmine tulevase müügilepingu täitmiseks. 10.10.2006 teatest nähtub üheselt, et kostja on tegutsenud vastavalt volikirjale ning et rahalised vahendid kantakse üle selleks, et täita OÜ-ga Apametsa Kodu sõlmitud müügilepinguid. Sellest oleks 10.10.2006 teadet mõistlikult tõlgendav isik pidanud aru saama, et AS Deljuan ei tegutse raha nõudes mitte enda nimel, vaid OÜ Apametsa Kodu esindajana. Esindussuhte olemasolu tegi veel üheselt mõistetavamaks asjaolu, et teatele oli lisatud volikiri, millest nähtus nii kostja tegutsemine OÜ Apametsa Kodu esindajana kui ka see, et ülekantavad summad olid mõeldud OÜ-ga Apametsa Kodu sõlmitud müügilepingute täitmiseks. Asjaolu, et ülekantavad summad olid mõeldud OÜ-ga Apametsa Kodu sõlmitud müügilepingute täitmiseks, nähtub selgelt ka 23.10.2006 garantiikirjast, mille kohaselt tasaarvestati ülekantavad summad korteri ostuhinnaga. See välistab võimaluse, et poolte vahel oleks olnud iseseisev õigussuhe. Kuivõrd kostjal puudus iseseisev õigussuhe hagejaga, ei olnud kostjal enda nimel põhjust hagejale raha ülekandmise taotlust esitada. Seega nähtub nii teate sisust kui ka muudest asjaoludest, et 10.10.2006 teadet esitades tegutses kostja OÜ Apametsa Kodu esindajana. Ühise tegutsemise lepingust nähtub, et AS Parvati ja kostja kortermajade ehitamist korraldasid lepingupooled ühiselt ning et kostja panus projekti seisnes ehituses. Kostja tegevust OÜ Apametsa Kodu esindajana ei välista võimalus, et kostjal võis seejuures olla iseseisev majanduslik huvi kohustuse täitmise vastu. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegutses koostöös AS-ga Parvati kinnisvaraprojekti ehitajana ning ühise tegutsemise lepingu lisakokkuleppe p-st 6.16 nähtub, et AS Parvati kohustus tasuma ehitamise eest kostjale teatud summasid. Seega on tõenäoline, et AS-i Parvati kohustuse võttis üle OÜ Apametsa Kodu ning hageja tehtud ülekande võrra vähenes tema kohustus kostja ees. Harju Maakohtu 06.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-12774 on hageja esitanud väite, et on tasunud AS Parvati ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa suuliste ja kirjalike juhiste järgi OÜ-le Apametsa Kodu ja kostjale kokku summas 179 108 krooni. Kohus on otsuses leidnud, et kostja eeltoodud väide ei leidnud tõendamist. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et raha palus üle kanda ka K. K., kes oli seotud nii AS-ga Parvati, OÜ-ga Apametsa Kodu kui ka kostjaga, K. K. palus üle kanda 100 000 krooni. Garantiikirjast 23.10.2006 nähtub, et K. K. palus raha üle kanda OÜ Apametsa Kodu esindajana. Kohus leidis, et kõik eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad järeldust, et nii K. K. OÜ Apametsa Kodu esindajana kui ka E. S. OÜ Apametsa Kodu esindajana palusid hagejal raha üle kanda ja et hageja kandis summa 50 000 krooni üle OÜ-ga Apametsa Kodu sõlmitud või sõlmitava korteri müügilepingu täitmiseks. Kuna hageja kandis 50 000 krooni üle OÜga Apametsa Kodu sõlmitava korteri müügilepingu täitmiseks, ei ole kostja omandanud raha alusetult. Seejuures kui müügileping on kehtiv, siis välistab selle olemasolu alusetu rikastumise kostja poolt ning hagejal on õigus nõuda OÜ-lt Apametsa Kodu müügilepingu täitmist. Kui aga müügileping on tühine või selle lepingu sõlmimiseni tegelikkuses ei jõutud, siis vastavalt VÕS § 1029 on hagejal õigus tasutud summasid nõuda üksnes OÜ-lt Apametsa Kodu. Mõlemad olukorrad välistavad alusetu rikastumise nõude kostja vastu vastavalt VÕS § 1028 lg 1, seega ei oma antud asjas tähtsust, kas OÜ-ga Apametsa Kodu sõlmitud korteri müügileping on kehtiv või tühine. Antud asjas oli hageja kohustuseks tõendada, et ülekande tegemisel puudus õiguslik alus, kuid seda asjas kogutud tõendid ei kinnita.

4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et ta ei kandnud raha üle mitte võlausaldaja korraldusel, vaid kostjale spetsiaalselt katuse ehitamiseks. Raha saada soovis kostja juhatuse liige E. S. ja hagejale ei olnud teada, milliste firmadega ta veel seotud oli. Kirjal oli viide OÜ-le Apametsa Kodu, kellega hagejal lepingulist suhet ei olnud. Hageja jaoks ei olnud ta võlausaldaja ning seetõttu oli hageja tahe kanda raha üle just kostjale kui ehitajale korteri kiiremaks valmimiseks. See, et hageja tasus raha ka OÜ-le Apametsa Kodu, ei oma antud vaidluses tähtsust, kuna need kaks rahakannet ei ole omavahel seotud. Hageja ei ole OÜ-ga Apametsa Kodu võlaõiguslikku müügilepingut sõlminud ega sõlmida tahtnud. OÜ Apametsa Kodu ei ole hagejale kunagi midagi müünud ega seda teha kavatsenud. Kuna broneerimisleping oli sõlmitud lihtkirjalikus vormis, oli see õigustühine algusest peale. Viidatud leping ei toonud kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa selle lepingu alusel ülekantud summasid käsitleda lepingulise kohustuse täitmisena. Hagejal ei olnud kostjaga lepingulist suhet ja ta ei ole kellegagi müügilepingut sõlminud. Broneerimisleping on kehtetu selle sõlmimisest alates. Hageja tahe oli suunatud katuse valmimisele. Kostja poolt esitatud dokumente nägi hageja esmakordselt kohtus ja järelikult ei saanud need hageja tahet mõjutada. Kuna sellistest dokumentidest ei olnud hageja varem teadlik, võivad need olla tekitatud selleks, et kohustus hageja ees jääks pankrotis olevate firmade kanda. Maakohus on püüdnud hagejat kunstlikult siduda lepingutega, mida ta ei ole sõlminud, ning õigussuhtega, mida hageja ning OÜ Apametsa Kodu ja AS Parvati vahel ei ole kunagi olnud. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-08-12774 hagi AS Parvati vastu 219 108 krooni väljamõistmiseks, kuna poolte vahel sõlmitud broneerimislepingu alusel tasus hageja raha teistele firmadele. Viidatud tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping on õigustühine ja hagejal on õigus tagasi nõuda AS-ilt Parvati ainult seda raha, mille hageja faktiliselt temale maksis, kuigi hageja pidas AS-i Parvati ekslikult võlausaldajaks. Analoogiat kohaldades saab hageja kostjale makstud raha vaid temalt tagasi nõuda. Hageja tasus raha kostjale konkreetse töö tegemiseks, kuid see töö jäi tegemata. Seega omandas kostja hageja raha alusetult ja raha tuleb hagejale tagastada. Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidles 25.07.2008 esitatud vastuses hagile vastu ning väitis, et see ei ole esitatud õige kostja vastu: hageja tasus kostjale 50 000 krooni, lähtudes AS-i Parvati ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa suulistest ja kirjalikest juhistest, mistõttu ei kohaldu VÕS § 1028 lg 1, vaid juhinduda tuleb VÕS §-st 1029, mille kohaselt võib hageja vaidlusalust summat nõuda üksnes AS-lt Parvati (tl 11-16). 21.10.2008 kohtuistungil täpsustas hageja hagi põhjendusi ning väitis, et 10.11.2006 ülekande aluseks oli kostja poolne raha nõudmine (katuse ehitamiseks): hagejale helistas korduvalt AS-i Deljuan juhataja Erika (E. S.) ja nõudis 100 000 krooni. Raha palus üle kanda ka K. K. (palus rahalist abi maja lõpuni ehitamiseks, et saaks sõlmida notariaalset lepingut). Hageja väitel tasus ta kostjale viimase palvel 50 000 krooni, sest rohkem raha tal polnud (tl 44). Kuna hageja esitas uue väite, mida kostja ei tunnistanud, lükkas kohus kohtuistungi edasi ning määras pooltele uue tähtaja tõendite esitamiseks (tl 46). Hageja palus 07.11.2008 esitatud taotluses asja juurde võtta AS-i Deljuan 10.10.2006 teate, millest nähtub hageja raha tasumise kohustus. 21.11.2008 esitas kostja kohtule tema ja AS-i Parvati vahel 30.03.2005 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu ja 27.11.2006 sõlmitud lepingu lisakokkuleppe, samuti 12.09.2006 volikirja (millega Apametsa Kodu OÜ volitas AS-i Deljuan) ning Apametsa Kodu OÜ juhatuse liikmete allkirjastatud ja hagejale adresseeritud 23.10.2006 garantiikirja (tl 72-88). 08.01.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et maksis maja ehitamise eest erinevatele firmadele erinevaid summasid, kuid praegune nõue puudutab vaid AS-le Deljuan makstud summat. OÜ-ga Apametsa Kodu ei ole sellel summal mingit seost, raha maksis hageja kostja esindaja E. S.i nõudel, kes soovis saada raha katuse ehitustööde jaoks. Kostja esitatud tõendid ei puutu asjasse. Hageja ei ole vaidlusaluse raha eest midagi saanud, seetõttu soovib ta raha tagasi. Kõnealusel kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et raha nõudes tegutses ta vaid OÜ Apametsa Kodu esindajana: kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on töö tellija AS Parvati, AS Deljuan oli vaid ehitaja. Tuginedes kostja väidetele ja esitatud tõenditele, jättis maakohus hagi rahuldamata. Kohtu põhjendustel on asjas tõendatud, et hageja sõlmis (või soovis sõlmida) korteriomandi müügilepingut OÜ-ga Apametsa Kodu, mistõttu, tulenevalt VÕS §-st 1029, saab ta nõuda vaidlusalust summat tagasi OÜ-lt Apametsa Kodu. Kolleegium sellega ei nõustu. VÕS § 1029 kohaselt kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Antud juhul ei võimalda kohtule esitatud tõendid teha järeldust, et hageja oli lepingulises suhtes (või soovis sellisesse suhtesse astuda) OÜ-ga Apametsa Kodu. Kinnisvara müügilepingust tulenevate kohustuste tuvastamine pelgalt selle põhjal, et isik on kolmandale isikule kandnud üle mingi, käesoleva vaidluse esemesse mittepuutuva rahasumma, ei ole õige. See, et nimetatud summa vastas 15.12.2005 broneerimislepingus märgitud osale müügihinnast (mille hageja pidi tasuma AS-le Parvati müügilepingu sõlmimisel), ei tõenda hageja ja OÜ Apametsa Kodu vahelise lepingu olemasolu ega hageja soovi sellist lepingut sõlmida. Veelgi enam, sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja tasus kostjale 50 000 krooni kõnealuse lepingu täitmiseks. Maakohtu sellekohane järeldus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Maakohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti, kuna andis tõenditele väära hinnangu. Kostja poolt kohtule esitatud 23.10.2006 garantiikirjast (tl 88) ei ole võimalik järeldada hageja ja OÜ Apametsa Kodu vahelist võlaõiguslikku suhet. Et garantiikirjas on viidatud hageja ja OÜ Apametsa Kodu sõlmitud tekkiva korteriomandi müügilepingule, ei anna alust sellist järeldust teha. Kõnealuse garantiikirja on allkirjastanud kaks OÜ Apametsa Kodu juhatuse liiget, samad isikud on volitanud nimetatud äriühingut esindama AS-i Deljuan (12.09.2006 volikiri tl 87). Kumbki tõend ei

võimalda teha järeldust, et OÜ Apametsa Kodu oleks muutunud hageja suhtes võlausaldajaks (või et hageja oleks pidanud teda võlausaldajaks). Kostja ja kolmandate isikute poolsetest kinnitustest nende omavaheliste suhete kohta sellist järeldust teha ei saa. Ka AS-i Deljuan 10.10.2006 teade raha nõudmise kohta kostja väidet ei kinnita. Nimetatud tõendist nähtuvalt tegutses E. S. nii kostja kui OÜ Apametsa Kodu esindajana. Seda, et E. S. oli AS-i Deljuan töötaja, kellel oli õigus tegutseda tööandja nimel, kinnitab ka eelnimetatud 12.09.2006 volikiri. Et samal isikul oli volitus esindada ka OÜ-t Apametsa Kodu, ei loo võlaõiguslikku suhet hageja ja OÜ Apametsa Kodu vahel. Kostja ja AS-i Parvati vaheline 30.03.2005 ühise tegutsemise leping ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel samuti tähtsust. Seega tuvastas maakohus vääralt, et hageja sõlmis AS-i Parvati asemel müügilepingu OÜ-ga Apametsa Kodu või vähemalt oli tal tahe selline leping sõlmida, mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 1029, millest tulenevalt saab hageja nõuda raha tagasi vaid OÜ-lt Apametsa Kodu (kes oli või keda hageja pidas võlausaldajaks). Nimetatud säte ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Reeglina saab üleandja nõuda üleantu tagastamist soorituse saajalt (VÕS § 1028). Hageja tugines oma nõudes sellele, et ta on tühise broneerimislepingu täitmiseks (kinnisvara ehitamiseksomandamiseks) tasunud kostjale viimase esindaja korraldusel 50 000 krooni. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, mistõttu tuleb ka antud vaidluses lähtuda võlaõigusseaduses kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmist reguleerivatest normidest. VÕS § 1028 sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused. Kuna broneerimislepingus oli vara müüjaks AS Parvati, võiks sellest tuleneda järeldus, et tegemist võis olla ka kolmanda isiku - kostja - kasuks sõlmitud lepinguga (VÕS § 80), kuid sellekohast väidet ei ole pooled menetluses esitanud. Pealegi tuleneb VÕS § 1030 lg 1 sõnastusest, et kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul on soorituse tegijal õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud isikult. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda.