Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jõustumisest kuni otsuse täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. apellatsioonkaebuses kaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioon märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 04.07.2007.a. sõlmitud laenuleping, millega kostja sai laenu summas 10 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama lepingus toodud tingimustel ja vastavalt maksegraafikule. Hageja kandis laenusumma kostja arvele 04.07.2007.a. Kostja lepingutingimusi ei täitnud, jättis maksegraafikus märgitud kuupäevadel kindlaksmääratud laenumaksed tasumata. Vastavalt laenulepingu p.-le 4.1.2. ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale vastava teatise, samuti võlateatise. Kostja laenusummat ei tasunud. Kostja võlgnevus hagejale on põhivõla nõudes 9 470 krooni ja 24 senti, intress nõudes 1 534 krooni ja 03 senti, sissenõutavaks muutunud viivis on 7 756 krooni ja 13 senti. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg. l ja § 82 lg. 1 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu p. 1.6 sätestab, et laenusaaja kannab kõik kulud, mis on seotud võla sissenõudmisega. VÕS § 100 mõttes on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust laenusumma tähtaegselt tagastada. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p. 1.3.1. kohaselt on intressimääraks 4% ja lepingu p. 1.8. järgi viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk samuti 4%. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele sissenõutavaks muutunud viivis summas 7 756 krooni ja 13 senti ning kooskõlas TsMS §-s 367 sätestatuga alates 10.12.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 4% tagastamata laenusummalt kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni ja õigusabikulud 3 000 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kohtule määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenuleping, maksegraafik, võlateade, teatis lepingu ülesütlemise kohta, hinnakiri, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, kohtukulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 15.12.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 01.02.2010.a. on hagimaterjal kostjale kätte toimetatud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 03.03.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 10 000 krooni ega ole seda tervikuna tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Seega on põhjendatud hagi rahuldada kokku summas 18 760 krooni ja 40 senti, millest põhivõla katteks 9 470 krooni ja 24 senti, intressi katteks 1 534 krooni ja 03 senti ning viiviste katteks 7 756 krooni ja 13 senti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohtu arvates on viivisemäär 4% ülemäära kõrge, siis mõistab kohus viivise välja alates 10.12.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% päevas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 3 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 08.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.