Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-28723 Tsiviilasi Lembit Raagi hagi OÜ Modulari tunnistamiseks
vastu sundtäitmise lubamatuks
Tsiviilasja hind 49 745,64 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Lembit Raag ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx), hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja OÜ Modular (reg.nr 11607343, Tallinn, Uus-Sadama 21-301) Kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2010 Resolutsioon Tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas xxx/xxxx/xxxx osaliselt, s.o summas 24 103,46 krooni, Lembit Raagi suhtes. Tühistada täitemenetluse peatamine Lembit Raagi suhtes täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Lembit Raagi menetluskuludest 48 % jätta OÜ Modular kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Rapla Maakohtu 27.10.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2-1-193/2000 mõisteti P P Ü, hagejalt ning A T ja I M solidaarselt Eesti Maapank AS-i kasuks 41 000.- kr tasumata laenu, 1033,05 kr maksmata intresse, 35 463.- kr põhivõla viivist ja 3644,69 kr intressiviiviseid. Kokku väljamõistetud summa 81 140,74 kr. Maakohtu otsusega tunnustati AS Eesti Maapanga õigust realiseerida nõude tagamiseks panditud P P Ü kuuluv vara. Maakohtu otsus jõustus 14.11.2000.Maakohtu otsuse langetamisel oli aluseks AS Eesti Maapanga (pankrotis) ja P P Ü vahel 25.02.1997 sõlmitud laenuleping nr x-x, mille alusel anti viimasele laenu 100 000.- kr intressimääraga 15% aastas ja tagastamistähtajaga 25.02.2000. Laenu tagastamine pidi toimuma ositi. Vastavalt laenulepingule kohustus P P Ü tasuma Eesti Maapangale (pankrotis) tähtajaks mittelaekunud summalt viivist 0,5% päevas. Laenulepingu nõuetekohaseks täitmise tagamiseks pantis P P Ü 25.02.1997 sõlmitud pandilepinguga talle omandiõiguse alusel kuuluva töökoja hoone asukohaga xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx. Hageja leiab, et antud asjas on Rapla tööpiirkonna kohtutäitur Õnne Pajuri sundtäitmine lubamatu, kuna hageja poolt käendusega tagatud nõue on täies ulatuses, pärast Maakohtu otsuse jõustumist 14.11.2000, rahuldatud. Kohtutäituril pole seetõttu õigus pidada kinni hageja riiklikust pensionist kinnipidamise akti alusel täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx teistkordselt juba rahuldatud nõude katteks. P P Ü (pankrotis) realiseeris ostu-müügi lepingu alusel 08.09.2003 OÜ S T Eesti Maapanga (pankrotis) kasuks laenu tagatiseks panditud xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuvad töökoja hooned hinnaga 100 000.- kr, mis oli ostja poolt tasutud enne lepingu sõlmimist. Hageja rõhutab, et ta ei ole kohustatud hüvitama väljaspool pandiga tagatud ja hageja poolt käendatud nõudeid, s.o vaatamata P P Ü ülejäänud võlgnevuse eest, millest hageja polnud teadlik. Eesti Maapank AS-i (pankrotis) poolt kohtutäitur Õnne Pajurile 13.09.2004 saadetud kirjas mainib, et tunnustatud nõue pankrotimenetluses oli kokku 106 244,20 kr. Pandi realiseerimisest saadud 100 000.- kr katab täielikult 81 140,74 kr ulatuses maakohtu otsusega väljamõistetud pandiga ja hageja ning teiste isikute käendusega tagatud nõude. Panditud hoonete realiseerimisest saadud raha kuulus kandmisele pandiga tagatud laenulepingujärgse võlgnevuse katteks, millest piisas täielikult selle võlgnevuse rahuldamiseks. Muude võlgnevuste katteks jäi pandieseme realiseerimisest saadud rahast üle 18 859,26 kr. Täitemenetluse käigus on solidaarvõlgnikud tasunud kokku 6511.- kr. Hagejale jääb arusaamatuks, millest tuleneb vastavalt pankrotimenetluse lõpparuandele AS Eesti Maapank (pankrotis) tunnustatud nõude rahuldamata osa 58 244,20 kr ulatuses, millest tuleneb kostja nõude lõplik summa 49 745,64 kr. Hageja palub arvestada, et käendusleping temaga on lõppenud, kuna tema poolt tagatud kohustus lõppes 08.09.2003, mil müüdi enampakkumisel P P OÜ-le kuulunud laenulepingu tagatiseks olnud töökoja hoone 100 000.kr eest. 100 000.- kr laekus AS Eesti Maapanga (pankrotis) arvele laenulepingu katteks, millega seoses lõppes avaldaja ja teiste solidaarvõlgnike käendusega tagatud kohustus. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx 02.06.2009 Rapla Maakohtu 27.10.2000 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1-193/2000 sissenõudmata summa 49 745,64 kr ulatuses lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole aru saanud pandiõiguse mõttest. Hageja tõlgendab vääralt AÕS § 295. Panditud eseme müügi korral väheneb võlgniku kohustus ainult
pandieseme müügist saadud raha arvel. Pandieseme müük ei vabasta kohustatud isikut oma täitmata kohustuse täitmisest. Rapla Maakohtu 27.10.2000 jõustunud otsus kuulub täitmisele. Väär on hageja seisukoht, et käendusleping on lõppenud. Kui hagejal on midagi jäänud arusaamatuks, peaks ta selgitusi saama kohtutäiturilt. Hageja peab tõendama, et kohtuotsusest tulenev nõue on täidetud. Hageja ei ole seda aga teinud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p-d 1; 16 sätestavad, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus tsiviilasjas; kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Esmasest täitekutsest 01.07.2001 nähtub, et AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas kohtutäitur Vaike Martinile avalduse täitemenetluse algatamiseks, s.o 27.10.2000 Rapla Maakohtu otsuse täitmiseks. Korduvast täitekutsest 31.08.2004 nähtub, et on algatatud täitemenetlus kohtutäitur Õnne Pajuri poolt täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx 14.06.2004. Rapla Maakohtu otsusest 27.10.2000 nähtub, et kohus mõistis välja P P Ü, I M, Lembit Raagilt, A T solidaarselt AS Eesti Maapanga (pankrotis) kasuks 81 140,74 kr ning tunnustas AS Eesti Maapanga (pankrotis) õigust realiseerida nõude tagamiseks panditud P P Ü kuuluv vara. Korduvast täitekutsest 10.04.2002 nähtub, et kohtutäituri tasu on 2714.- kr. Täitekulu väljamõistmise otsusest 02.06.2009 nähtub, et täitekulud on 42,48 kr. Nii 2001.a kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiv TMS § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Märgete kustutamise avalduste ja ehitise müügilepingust 08.09.2003 nähtub, et P P Ü (pankrotis) müüs OÜ S T xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuva ehitise, s.o töökoja ehitisealuse pinnaga 980 m2, suletud netopinnaga 859,3 m2, 100 000.- kr eest, mille ostja oli tasunud enne lepingu sõlmimist. AS Eesti Maapank (pankrotis) nõustus Rapla Maakonna Hooneregistrist arestide ja keeldude kustutamisega. Kohus lisab asja juurde omal algatusel Rapla Maakohtu 19.12.2001 määruse jaotusettepaneku kinnitamise kohta P P Ü (pankrotis) pankrotimenetluses ja 09.09.2004 Rapla Maakohtu määruse lõpparuande kinnitamise kohta P P Ü (pankrotis) pankrotimenetluses. Rapla Maakohtu 19.12.2003 määrusest nähtub, et AS Eesti Maapank (pankrotis) omas I järgu nõude summas 106 244,20 kr, III järgu nõude omas Eesti Vabariik summas 60 744.- kr, V järgu nõude omas Eesti Vabariik summas 71 478.- kr. 09.09.2004 Rapla Maakohtu määrusest nähtub, et xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuv töökoja hoone müüdi 100 000.- kr eest. Määruse kohaselt rahuldamata nõuete suurus on AS Eesti Maapangal 58 244,20 kr, Eesti Vabariigil jäid rahuldamata III ja V järgu nõuded täies ulatuses. Seega leidis tõendamist, et AS Eesti Maapank (pankrotis) sai panditud vara müügist 47 000.- kr. Ülejäänud summa läks kulude katteks. 09.09.2004 Rapla Maakohtu määrusest nähtub, et ühtegi teist P P Ü (pankrotis) võlgnevust panditud vara müügist ei tasutud, kuna ülejäänud võlgnike nõuded jäid rahuldamata täies ulatuses. AÕS § 295 lg 1 sätestab, et pantija kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Panditud vara müüdi pankrotihalduri poolt ning tehtud kulud kajastuvad 09.09.2004 määruses ning on seega põhjendatud need pankrotiseaduse sätete alusel panditud vara müügist saadud summast maha arvata. Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri 17.06.2009 teatisest nähtub, et täitemenetluses on Lembit Raag tasunud 3000.- kr ja A T 8255,04 kr. Rapla Maakohtu
27.10.2000 otsusega hagejalt välja mõistetud summast 81 140,74 kr kuulub mahaarvamisele panditud vara müügist saadud summa 47 000.- kr, solidaarvõlgnike poolt tasutud summa 11 255,04 kr. Täitedokumendiks antud asjas on Rapla Maakohtu 27.10.2000 otsus, mitte P P Ü (pankrotis) pankrotimenetluses olev AS Eesti Maapanga (pankrotis) I järgu nõude summa. Seega on kohtuotsuses toodud summa see, millest arvatakse maha panditud vara müügist saadud summa. Panditud vara müügist laekus AS Eesti Maapangale (pankrotis) 47 000.- kr ning see summa kuulub täies ulatuses mahaarvamisele Rapla Maakohtu 27.10.2000 otsusega väljamõistetud summast, sest laenulepingus nr x-x 25.02.1997 oli sätestatud laenu tagatiseks pant. Kohtuotsusega tunnustati AS Eesti Maapanga (pankrotis) õigust realiseerida nõude tagamiseks panditud vara. Tähtsust ei oma, et pant realiseeriti pankrotimenetluses. Kostja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on maapangale tasutud ainult 22 896,54 kr. Kohus leiab, et hageja poolt on tasumata kostjale 22 885,70 kr, mitte 46 989,16 kr nagu on arvestanud kohtutäitur Õnne Pajur. Kostja poolt tasumata summale lisanduvad kohtutäituri tasu ja täiekulu. Kostja on teatanud, et on omandanud 05.08.2009 kõikide AS Eesti Maapanga (pankrotis) endiste võlgnike võlad. Seega on hageja oma kohustuse kostja ees täitnud osaliselt. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja AS Eesti Maapank (pankrotis) sai panditud vara müügist 100 000.- kr. Seega ei ole täidetud hageja kohustus ning käendusleping ei ole lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel. Põhjendatud on täitemenetlus ka täituritasu ja täitekulu suhtes, kuna täitemenetlus algatati 2001.a ning täitedokumenti on täidetud täitemenetluse jooksul. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskuludest 48 % jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.