Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja avaldus 23.10.2009.a on MTÜ E esitanud Harju Maakohtule avalduse AS L pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegeleb võlgnik muuhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete Eestisse toomise ja Eesti turule laskmisega, mis teeb temast elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaks jäätmeseaduse § 23 lg 1 p 3 tähenduses. 03.10.2005.a sõlmisid pooled lepingu elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning selle käitluse rahastamise organiseerimiseks. Vastavalt lepingule kohustus võlgnik maksma võlausaldajale tasu võlausaldaja kogumisvõrgustikus kogutud enne 13.08.2005.a turustatud elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemise eest proportsionaalselt oma turuosale vastavalt liiki seadmete osas TVO liikmete seas vastavalt TVO poolt kehtestatud tariifidele ja tähtaegadele. Vastavalt lepingu p 1.5 kohustus võlgnik maksma võlausaldajale tasu võlausaldaja kogumisvõrgustikus kogutud peale 13.08.2005.a turustatud võlgniku elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemise eest vastavalt võlausaldaja poolt kehtestatud tariifidele ja tähtaegadele. Lepingu p 1.6 kohaselt kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Võlgnik on alates 2008.a lõpust jätnud võlausaldajale mitmed arved tasumata. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul hoolimata korduvatest meeldetuletustest tasumata arved kogusummas 264 740.16 krooni. 12.08.2009.a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatas võlgnikku kavatsusest esitada kohtusse pankrotiavaldus, kui võlgnik oma võlgnevusi ei tasu. Vaatamata sellele ei ole võlgnik pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud, millest tulenevalt tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks ning see maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik ei ole maksejõuetu, seda tõendab võlgnik käesolevale vastuväitele lisatud kasumiaruandega seisuga 30.11.2009. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja poolt esitatud arveid, mille alusel on esitatud pankrotiavaldus. Võlgnik on seda teatanud juba vastusena pankrotihoiatusele ja on põhjendanud, miks ta neid arveid ei tunnista. Võlgnik leiab, et tegemist on hagimenetluse korras lahendatava tsiviilõigusliku vaidlusega, mitte pankrotimenetluse korras lahendatava vaidlusega. Ilmselgelt on võlausaldaja valinud pankrotiavalduse esitamise tee põhjusel, et see on tema jaoks odavam. Võlgnik esitab tema ja MTÜ E vahel 02.01.2009.a. sõlmitud lepingu. Nimetatud lepingu esemeks on elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud elektroonikajäätmete kogumise ja taaskasutamise organiseerimine. Seega kattub lepingu objekt selle väidetava teenusega, mida võlausaldaja on enda sõnul võlgnikule osutanud ja mille eest arveid esitanud. Võlgnik väidab, et vastavat teenust on osutanud 2009.aastal MTÜ E, mitte võlausaldaja, mistõttu võlgniku poolt esitatud arved on alusetud. Võlgnik kinnitab, et tal on piisavalt vahendeid hüvitamaks võlausaldaja poolt nõutavat summat juhul, kui see peaks kohtu poolt välja mõistetama.

Kohtuistung Kohtuistungil 15.02.2010. a jääb võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidleb avaldusele vastu. Võlgniku seletuse kohaselt nähtub ajutise halduri aruandest üheselt, et äriühing ei ole maksejõuetu. Äriühingu vara ületab mitmekordselt nõudeid. Võlgniku esindaja möönab, et avaldust ei ole võlausaldajale õigeaegselt esitatud. 2009. aastal on võlgnik jäätmekäitluse eest tasunud teisele organisatsioonile. Ajutine haldur jääb aruandes toodud seisukoha juurde, et äriühing ei ole pankrotiseisus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad, ajutise pankrotihalduri ning tutvunud

toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et MTÜ E avaldus AS L pankroti väljakuulutamiseks ei kuulu rahuldamisele. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtule 10.02.2010. a esitatud ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku varad kokku 57 426 642 krooni (tl 138), millest raha kontol kokku 10 254 065.50 krooni, käibevara kokku 44 049 641 krooni ja põhivara kokku 13 377 001 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustused kokku moodustavad 6 329 084 krooni, millest lühiajalised kohustused 6 242 083 krooni ja pikaajalised kohustused kokku 87 001 krooni (tl 140). Eelnevast tulenevalt leiab haldur, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning on suuteline täitma kõiki oma kohustusi. Võlgniku varad ületavad 8,7 korda äriühingu kohustusi ning äriühingul on likviidset vara kõigi kohustuste täitmiseks (tl 143). PankrS § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud järeldusega, et AS L on suuteline jätkusuutlikult ja kasumlikult ennast majandama, tema maksevõimenäitajad on väga head. Seega on täitmata PankrS §§ 1 ja 2 toodud eeldused pankrotimenetluse jätkamiseks. Vastavalt PankrS §-le 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada selle kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise teel. Võlgniku vastuväite kohaselt ei täida ta võlausaldaja nõuet, kuna ei tunnista seda. Kohus on seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus ei nõustu võlausaldaja väitega, et ajutise halduri aruanne ei kajasta võlgniku majanduslikku seisundit õiglaselt ja objektiivselt (tl 152). Ajutine haldur on kohtu hinnangul põhjalikult selgitanud, et OÜ VE nõue ja investeering on arvesse võetud ja see ei muuda võlgnikku maksejõuetuks (tl 243, 244). Kohus leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ajutine pankrotihaldur Sirje T on esitanud tasunõude 25,5 töötunni eest kokku summas 23 900 krooni ning tehtud vajalike kulutuste eest summas 2 400 krooni (lisandub käibemaks). Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 23 900 krooni ja tehtud vajalike kulutuste ees 2 400 krooni (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste eest määratud 2 400 krooni, kuulub väljamaksmisele OÜ-le THalduribüroo. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.