2-08-22605
Määruse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
OÜ Tammiku Maja avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks
Menetlustoiming
Puudutatud isiku kaasamine
Menetlusosalised
OÜ Tammiku Maja (RK 10317790) Avaldaja: Avaldaja esindaja Rea Tamm volikirja alusel
Puudutatud isik: Puudutatud isiku esindaja
Puudutatud isik
Puudutatud isiku esindaja
KÜ Puru tee 96 (RK 80029744) Juhatuse liige I.V. (IK xxx) Eluk.xxx Kohtla-Järve linn((Kohtla-Järve Linnavalitse kaudu asuk.Keskallee 19.Kohtla-Järve
M.-L. V. volikirja alusel
Resolutsioon 1.Jätta OÜ Tammiku Maja avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks rahuldamata. 2.Avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebe kord Kohtumäärusele võivad avaldaja ja puudutatud isikud esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest .
Osaühing Tammiku maja esitas 05.06. 2008 Viru Maakohtule avalduse, milles taotles xxx korterile valitseja määramist, kuna korteri endine omanik oli surnud üle 10 aasta tagasi, so. 23.mail 1998, korter on tühi ja korteril lasuvad võlad. Juba 10.jaanuaril 2006 mõistis Viru Maakohus OÜ Tammiku Maja kasuks välja korteril lasuva võlgnevuse. Avalduses taotletakse kohtu poolt määratavale valitsejale õiguse andmist korteri sundvõõrandamiseks korteril lasuvate võlgade katteks. Kinnistusraamatu väljatrükist ilmneb , et korteriomand on registreeritud V.M.i nimele. Notari kirjast Kohtla-Järve Linnavalitsusele ilmneb,et V.M.i vara pärandvarana vastuvõtmiseks on esitanud V. M. abikaasa. OÜ Tammiku Maja esitas 11.02.2009 kohtule oma arvamuse ,et V.M.i abikaasat võib lugeda teadmata kadunud isikuks, kuna tema kohta puuduvad andmed pika aja jooksul. Avaldaja loobub kohtult korteri sundvõõrandamiseks loa taotlemisest . Puudutatud isik Kohtla-Järve Linnavalitsus leiab, et OÜ Tammiku Maja avaldus tuleks jätta läbi vaatamata. OÜ Tammiku maja avalduse läbivaatamata jätmisega ei nõustunud. Kohus kaasas 01.detsembril 2009 puudutatud isikuks V.M.i pärija E.M. ja küsis temalt seisukohta avaldusele. Samuti saatis kohus E.M.le kirja selgitustega tema omandiküsimuses. Puudutatud isik E.M. sai kohtudokumendid kätte 29.detsembril 2009,kuid jättis nendele vastamata. Nii avaldaja kui puudutatud isik Kohtla-Järve Linnavalitsus nõustusid, et kohus menetleb asja edasi kirjalikus menetluses ja teeb lahendi.
Kohtule on esitatud - korteriühistu Puru tee 96 elamu teenindamise leping nr.68 01.04.2004 ning elamu teenindamise leping nr 68 01.04.2007,mis mõlemad on sõlmitud korteriühistu ning teenindaja OÜ Tammiku maja vahel. - korteriühistu nõude loovutamise leping OÜ Tammiku Majale 28.aprillist 2004 kehtivusajaga 01.09.2004 kuni Tammiku Maja OÜ-ga hoolduslepingu nr 68 lõpetamiseni -kinnistusraamatu registriosa väljatrükk ,millest nähtub ,et omanikuna on kirjas V.M. - väljavõte 29.oktoobri 1996 a korteri kui vallasvara ostu-müügi lepingust ,kus korteri ostjaks on V.M. ja müüjaks Kohtla-Järve linn munitsipaalameti kaudu -Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna tõend M.,V. surma kohta -Jõhvi notar T.J. teade Kohtla-Järve Linnavalitsusele pärandi vastuvõtnud isiku kohta, kelleks notar nimetab M.,V. abikaasat. Teates märgitakse ,et kohalikule omavalitsusele ei ole võimalik pärimisõiguse tunnistust välja anda. - Viru Maakohtusse esitatud hagiavalduse ärakiri ning 10.01.2006 kohtuotsus E.M.lt 7770,19 krooni väljamóistmise kohta -I. V. kui KÜ Puru tee 96 juhatuse liikme nõusolek olla Puru tee 96-41 valitseja -OÜ Tammiku Maja taotlused (3 tk. aastatel 2004-2008)Kohtla-Järve Linnavalitsusele korteri taasmunipaliseerimiseks
04.augusti 2009 a kohtuistungil kohus selgitab avaldajale ,et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik M.,V. abikaasat surnuks või teadmata kadunuks tunnistada. Avaldaja esindaja taotles korteri pärinud isiku ema ülekuulamist tunnistajana. 06.oktoobri 2009 kohtuistungil kuulas kohus üle korteri pärinud isiku ema – S. T. ́i, kelle andmetel tütar elab Hispaanias. 10.detsembri 2009 kohtuistungi ajaks ei olnud kohtule teada, kas pärija E.M. on kohtu poolt temale saadetud puudutatud isikuks kaasamise määruse ning selgitava kirja Hispaanias kätte saanud. Vaatamata notari teatisele pärimisavalduse esitamise kohta avaldas avaldaja esindaja arvamust, et E.M. peab kõigepealt pärijaks saama . 28.jaanuaril 2010 kohtuistungil avaldas kohus andmed, et väljastusteateate kohaselt sai E.M. kohtudokumendid kätte 29.detsembril 2009, kuid kohtule ei ole ta vastanud. Avaldaja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja soovisid, et kohus lahendaks asja kirjalikus menetluses.
Avaldaja on kohtule esitanud avalduse, milles palub rakendada hoiumeetmeid varale, mille omanik ei ole Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS)§ 17 mõistes ei teadmata kadunud isik ja ta ei saa olla TsÜS § 19 mõistes ka surnud isik, kelle varale saab tuginedes TsÜS § 18 järgi hoolduse seada. Käesolevas menetluses on hooldamata varaks isiku vara, kes viibib väljaspool Eestist ning kes vaatamata vara vastuvõtmiseks tehtud notariaalsele avaldusele ei ole üles näidanud huvi ega hoolsuskohustust oma vara suhtes. Isik ei ole kohtule tuginedes TsÜS § 18 lg 1 selgitanud ,et esineksid asjaolud, mille tõttu ta ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Tuvastamaks asjaolu, kas pärimine on toimunud, ei oma tähtsust asjaolu, kas pärandvarale on välja antud pärimisõiguse tunnistust. Tähtsust omab vaid fakt, et isik, kes soovib saada pärijaks, on esitanud vastavasisulise avalduse. Tuginedes 1998.a.kehtinud pärimisseaduse § 118 on isik esitanud pärimiseks avalduse. Seega on Kohtla-Järvel Puru tee 96 – 41 korteriomandi pärijaks E.M., kuna notari teatel on tema selle avalduse esitanud (tl 15) Kohus, kaasanud puudutatud isikuks vara omaniku E.M. , on küsinud temalt seisukohta avalduse suhtes ning selgitanud temale võimalusi oma vara suhtes meetmete rakendamiseks (tl 71-73). Kuigi puudutatud isik on 29.detsembril 2009 kohtumääruse ja kohtu kirja kätte saanud, mida tõendab puudutatud isiku allkiri nende dokumentide kätteandmise kohta väljastusteatel (tl 84),ei ole ta kohtule vastanud, mis näitab isiku hoolimatust oma vara ja selle vara hooldamisega kaasneva võla kasvamise suhtes. Kohtul ei ole seadusest tulenevat vóimalust sellise isiku vara andmiseks kellegi teise isiku hooldada, vaid isik ise kannab hoolt vara eest ning hooldamiskohustuse mittetäitmise puhul vastutab selle kahju eest, mis ta on tekitanud teistele korteriomanikele või korteriühistule.
Tuginedes kõikidele asjas kogutud ning kohtumaterjalide hulgas olevatele tõenditele leiab kohus , et antud juhul ei saa kohtu korras rakendada abinõusid pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, sest seda võib rakendada tuginedes TsÜS § 18 lg.1järgi ainult selle isiku varale, kes on teadmata kadunud. Eestist elamast lahkunud isikut, kes kinnitab omakäeliselt ka kohtudokumentide kättesaamist välisriigis, ei saa lugeda teadmata kadunud isikuks. Tuginedes Pärimisseaduse § 111 saanuks kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt. Pärija E.M. poolt on aga pärand vastu võetud juba 03.juunil 1998 ning seega sellele pärandile enam hoiumeetmeid kohaldada ei saa. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. TsMS § 173 lg.2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis ,kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg.4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.