Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). g 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 llg

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.11.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi FIE O U vastu võlgnevuse, kokku 5624 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 15.05.2007 on OÜ Raha24 loovutanud OÜ-le Aktiva Finants nõude O U vastu ning saatnud ka sellekohase teatise kostjale. OÜ Raha24 nõue tuleneb poolte vahel 15.12.2006 sõlmitud laenulepingust, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.raha24.ee laenu summas 2500 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja lepingutasu 625 krooni tagastama hiljemalt 14.01.2007. Kiirlaenu saamiseks pidi kostja end registreerima laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.raha24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks. Lepingu sõlmimise eelduseks oli, et Raha24 OÜ ja laenusaaja on saanud kokkuleppele lepingu tingimustes ning laenusaaja on pakkumise esitamisel (ankeedi kinnitamisel) aktsepteerinud laenuandja Raha24 OÜ üldtingimusi ja hinnakirja, mille p 1 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt 2500 krooni tagastamise tähtajaga 30 päeva lepingutasu 625 krooni. Järgmiseks laenusaamise tingimuseks oli isiku autentimine panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Autentimisel suunati laenu taotleja interneti keskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Internetipangas sisestab laenutaotleja oma kasutajatunnuse ja koodikaardi/pinkalkulaatorist koodi. Laenu taotlejalt küsitakse, kas ta soovib saata oma isikuandmed laenuandjale. Seejärel kontrollitakse, kas isiku sisestatud andmed vastavad pangast saadud andmetele. Kostja andmed laenutaotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud. Laenutaotluse esitamise järel pidi kostja saatma laenu saamiseks Raha24 OÜ-le mobiiltelefoni lühisõnumi (SMS) vastavalt lepingu tingimuste punktile 5.5. 15.12.2006 kandis OÜ Raha24 kostja pangakontole laenusumma 2500 krooni ning väljastas lepingu tingimuste p 5.6 alusel kostjale arve. Kostja on kohustatud tagastama laenu koos lepingutasuga laenu tagastamise tähtpäevaks (14.01.2007) OÜ Raha24 kontole. Lepingujärgsete maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,75% päevas. Hagiavalduse esitamisel võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 2500 krooni, lepingutasu summas 625 krooni ning viiviseid summas 2499 krooni. 08.07.2008 esitas hageja Viru Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-0829006), mis jäeti 09.10.2009 Viru Maakohtu määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule (kostjale) kätte toimetada. Vastavalt Võlaõiguseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestatule kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6, samuti § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summas 5624 krooni hüvitamist, muuhulgas ka alates 15.01.2007 arvestatud viiviste tasumist, milliseid on vähendatud põhinõude summani – 2499 krooni. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud ärakirjad järgmistest dokumentidest - teatise nõude loovutamisest, lepingutingimused, laenutaotluse nr 2100127361/412, arve väljatrüki, riigilõivu maksekorralduse, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekirja, ärakirja kohtumäärusest ts. asjas nr 2-08-29006. 11.11.2009 on hageja edastanud kohtule taotluse kostja poolt tähtaegselt vastuse esitamata jätmise korral TsMS § 407 tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. II. Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid kätteandmiseks hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on hagiavalduses märgitud aadressil allkirja vastu kätte antud 10.02.2010 A K `le (xxxx) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kostjal kohtu määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 25.02.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks, hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik rikkus laenulepingut, jättes laenuandjale tähtaegselt tagastamata saadud laenusumma ja lepingutasu. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud lepingujärgsest viivise määrast ja vähendanud põhinõudelt arvestatud viivist põhinõude summani. Võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 5624 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 2500 krooni, viivis 2499 krooni ja lepingutasu 625 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kantud kulud kokku summa 3 750 krooni, sellest 1000 krooni moodustab Riigilõivuseaduses ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 1799, 06.11.2009), 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ning 2500 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (416.67 krooni) moodustab hageja hüvitatud õigusabikulu (arve nr xxxx ). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 07.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.