Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 6, 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.01.2010 esitas Elion Ettevõtted AS Viru Maakohtusse hagi A S`i vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 9213.08 krooni nõudes

Hagiavalduses esitatud asjaolud Elion Ettevõtted AS (hageja) ja A S (kostja) sõlmisid 06.06.2006 kliendilepingu nr 4976888, mille p 1 kohaselt oli A Sil kliendina võimalus vastavate tehniliste tingimuste olemasolul sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Punkt 2 kohaselt omavahelistes lepingulistes suhetes kohustusid pooled muu hulgas juhinduma Elioni üldtingimustest. Hageja ja kostja vahel olid sõlmitud lepingud nr 5149206 ja 5149203 17.07.2006, mille alusel hageja andis kostjale tasuta kasutamiseks seadmed lepingute punktist 4 tulenevatel tingimustel, et kostja kasutab toodet „Kodulahendus“ kolme aastase tähtaja jooksul. Kostja kasutusse anti IP Digiboks Amino Aminet 110 ja ADSL ruuter Thomson ST-780 WL. Kostjal oli kohustus osta seade hagejalt välja lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel lepingus ettenähtud alustel. Toodet „Kodulahendus“ kasutas kostja aadressil xxxx. Tulenevalt VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1 ja § 11 sätestatust on kostja poolt tellimuse esitamisega ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega pooled vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest arveid õigeaegselt, mistõttu hageja ütles kostjaga sõlmitud toote kasutamise aluseks oleva lepingu üles 31.07.2007 tuginedes Elektroonilise side seaduse § 100 lg 2. Seadmekasutuslepingute p 8.7 kohaselt oli hagejal õigus lepingud üles öelda, kui Elion ütleb tootelepingu üles tootelepingus või seaduses sätestatud alusel. Seadmekasutuslepingud ütles hageja üles 31.07.2007. Kostja on kohustunud tasuma seadmekasutuslepingute p 5.7 ja p 11 tulenevalt seadme väljaostu tasu lepingus fikseeritud määras. Kostjaga on sõlminud ka järelmaksu müügilepingu nr 5913453 24.01.2007, mille alusel ostis kostja müüjalt digikaamera Olympos FE-190 ja mälukaardi Olympos M-XD IGB ART kogumaksumusega 12 490 krooni. Müügilepingute p 2 järgi on kostja kinnitanud, et ta on teadlik müüja ja Elion Ettevõtted AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimuste kohaselt on faktooril õigus lepingust tulenevad nõuded sisse nõuda ja makseid vastu võtta, kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Lepingu p 3 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingust tulenevad maksed Elioni Ettevõtted AS-ile vastavalt esitatud arvetele. Makse mittetähtaegse tasumise korral on viivis 0,15% tasumata summalt iga kalendripäeva eest. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu makseviivituse tõttu üles 31.07.2007 ning vastavalt lepingu p 13 tuleb kostjal tasuda kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega. Lisaks on hagejal õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulutuste hüvitamist. Hageja esitatud ja kostja poolt tasumata jäetud arved koos arvetekoondiga on lisatud hagiavaldusele. Kostja ei ole hageja poolt 02.07.2007 ja 02.08.2007 esitatud võlanõuetele reageerinud. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees summa 9 213.08 krooni, millest 8 160.10 krooni moodustab võlgnevus teenuste eest, 579.98 krooni viivised ning 473 krooni võla sissenõudekulu vastavalt Elioni hinnakirjale.

Hageja on esitanud ka kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-07-47069), mis Viru Maakohtu määrusega 12.10.2009 jäeti rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tuginedes veel VÕS § 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 sätestatule palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku summa 9 213.08 krooni, samuti jätta hageja kantud menetluskulud ( summas 2050 krooni ) täielikult kostja kanda. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, seadme üleandmise-vastuvõtmise aktidest, arvetest ja viivise arvestusest, samuti võlanõuetest, väljavõte hageja hinnakirjast, maksekorraldused riigilõivude tasumisest ning esindajale väljastatud volikiri. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 08.02.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 22.02.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata osutatud teenuste eest ning on kohustatud hageja poolt lepingu ülesütlemisel tasuma seadme väljaostu tasu, samuti jättis tasumata temaga sõlmitud järelmaksu müügilepingu maksed. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt

kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 9213.08 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 8160.10 krooni, lepinguline sissenõudekulu summas 473 krooni ja viivis 579.98 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 2050 krooni, sellest 1800 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavad maksekorraldused (nr 1978, 08.11.2007 – summa 250 krooni- ja nr 8890, 27.11.2009 – summa 1800 krooni tasumisest) on hagiavaldusele lisatud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 24. märtsil 2012.a Viru Maakohtu määrusega. Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.