Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Lõunalaenud OÜ ei nõustunud, et 29.12.2009 a. läbiviidud enampakkumise täitetasud ja kulud jäävad ostja kanda. Selle sisuga kaebuse esitas Lõunalaenud OÜ kohtutäiturile samal päeval. 05.01.2010 a. sai Lõunalaenud OÜ kätte kohtutäituri otsuse esitatud kaebusele ja enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Kaebuse otsustas kohtutäitur jätta rahuldamata. Kohtutäitur on märkinud, et ostja ei tasunud ostuhinda. Lõunalaenud OÜ ei nõustu kohtutäituri otsusega, kus kohtutäitur võrdsustab oma tasud ja kulud mõistega „ostuhind“ ja jääb oma esitatud kaebuse juurde. TMS § 38 sätestab, et täitekulud kannab võlgnik täitekulude otsuse alusel. Nimetatud otsuse on kohtutäitur teinud täitemenetlust alustades ja seda otsust ei ole ta muutnud ega tühistanud. Avaldaja viitas ka analoogses asjas kohtutäitur Rocki Alberti 05.11.2009 a. otsusele jätta täitekulud ja tasud võlgniku kanda. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur oli arvamusel, et kuna avaldaja, Lõunalaenud OÜ ei tasunud ostjana ühte osa ostuhinnast, tuli enampakkumine kuulutada nurjunuks. Täitur ei ole täitekulusid ja tasu võlgnikult välja mõistnud. Täitmisele on antud hüpoteek notariaalse lepingu alusel ja sellisel juhul ei vastuta hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik hüpoteegipidaja avaldaja ees muu varaga. Seetõttu ei ole võimalik võlgnikult lisaks tagatisele midagi nõuda. Ainus võimalus on tasuda kõik täitemenetlusega seotud kulud ostuhinnast. Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et Lõunalaenud OÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur Ivi kalmet 17.12.2008.a täiteasja nr 047/2008/3154 Exxxx Vxxxxxxsuhtes (t lk 33-25). Nõude sisuks oli laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine ja nõude suuruseks oli 525 000 krooni. Nõue oli tagatud hüpoteegiga Võru notar Inga Anipai asendaja Maiu Paluotsa poolt 29.10.2008.a tõestatud lepingu alusel (t lk 38-41, 46). 17.02.2008.a on täitur teinud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt nõuab täitur võlgnik Exxxx Vxxxxxxx täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni ja täituri tasu 55 755 krooni. Seoses käibemaksumäära suurenemisega 01.07.2009.a, kujunes kohtutäituri tasu suuruseks 56 700 krooni (seadusjärgne tasu 47250+käibemaks 20%). Täiteasja materjalidest nähtub, et täitur on teinud asjas mitmeid toiminguid, (seadnud kinnistule käsutuskeelu, arestinud kinnisaja jne), samuti püüdis täitur kolmel korral arestitud kinnisvara müüa enampakkumisel: 07.04.2009.a alghinnaga 525 000 krooni, 21.05.2009.a alghinnaga 262 000 krooni ja 16.07.2009.a alghinnaga 162 500 krooni (t lk 51, 55, 60), kuid kõigil kordadel tuli enampakkumine tunnistada nurjunuks, sest ei ilmunud enampakkumisele osavõtjaid ja ei tehtud ühtegi kirjalikku pakkumist (t lk 53, 57p, 61). Täitur korraldas 29.12.2009.a uue enampakkumise alghinnaga 157 500 krooni, millest võttis ainsa pakkujana osa sissenõudja Lõunalaenud OÜ, kes tegi pakkumise alghinnaga s.o 157 500 krooni (t lk 71). Akti kohaselt tunnistati parimaks pakkumiseks Lõunalaenud OÜ pakkumine. Aktis on märge, et vara loetakse müüduks hinnaga 157 500 krooni tingimusel, et 29.12.2009.a laekub kohtutäiturile parima pakkuja, Lõunalaenud OÜ, poolt täiturile langev osa 23 425.67 krooni. Tingimuse saabumisel tehakse Lõunalaenud OÜ sissenõudega tasaarvestus summas 134 074.33 krooni. Kuna parima pakkumise tegija ei täitnud enampakkumise tingimust tasuda 29.12.2009.a nõutavat osa ostuhinnast s.o 23 425.67 krooni, tunnistas täitur 30.12.2009.a aktiga enampakkumise nurjunuks (t lk 73). Täitur jättis rahuldamata avaldaja poolt 29.12.2009.a esitatud kaebuse, millega paluti muuta enampakkumise akti ja jätta täitetasu ja kulud võlgniku kanda. Kuni 01.01.2010 kehtinud Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 ja alates 01.01.2010 kehtiva kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 alusel on täituri ametitoiming tasuline.

Kuna täitetoimingud tehti enne 01.01.2010.a, kuulub kohaldamisele enne nimetatud kuupäeva kehtinud kohtutäituri seadus (KTS). Kui kohus käesolevas lahendis eraldi ei viita alates 01.01.2010 kehtivale seadusele, on KTS-i all mõeldud enne nimetatud kuupäeva kehtinud seadust. KTS § 221 lg 1 sätestas, et kohtutäituri tasu on kohustatud maksma isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. KTS § 222 lg 1 sätestas, et kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema poolt tehtud kohtutäituri tasu otsus ja § 23 lg 1 esimese lause kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Käesoleval juhul tegi täitur tasu otsuse 17.02.2008.a ning seega on täituri tasu ja kulude nõue muutnud sissenõutavaks nimetatud otsuse kätte toimetamisega võlgnikule. Eeltoodud tõttu on ka kohtutäituril sissenõudja kõrval võlgniku vastu nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja mille täitmist saab ta võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg 3 sätestas, et juhul kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Sisuliselt jagatakse täitmise käigus saadu proportsionaalselt sissenõudja ja täituri vahel. 29.12.2009.a enampakkumise aktist nähtub, et kinnistu ostuhinnaks kujunes 157 500 krooni, mis tuleb jagada proportsionaalselt kahe sissenõudja: Lõunalaenud OÜ ja kohtutäituri vahel. Täituri nõude suuruseks on 56 820 krooni ja avaldaja nõude suuruskes 525 000 krooni. Jagades saadu proportsionaalselt, on täituri saanud tasuks 14510.67 krooni (t lk 72). Ostuhinnast kantakse ka täitmise kulud 3245 krooni (nelja enampakkumise kulud, aktide jm posti saatmise kulud, sõidukulud jne: arvutuskäik t lk 72 pöördel) ning täituri lisatasu summas 5670 krooni KTS § 2522 lg 1 teise lausel kohaselt, sest enampakkumine nurjus ostja poolt ostuhinna tasumata jätmise tõttu. Sissenõue oli võimalik pöörata vaid hüpoteegiga koormatud võlgniku varale (kinnistule), mistõttu ei olnud täitemenetluse käigus õigust pöörata sissenõuet muule võlgniku varale ja kõik nõuded tuleb täita vaid tagatisvara arvel. Kohus leiab, et Lõunalaenud OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt 30.12.2009a koostatud enampakkumise nurjunuks kulutamise akt muutmata. Kaebuse esitaja esineb nimetatud täitemenetluses kahes isikus: üldises mõttes on Lõunalaenud OÜ sissenõudja, enampakkumisel on ta aga eelkõige ostja. TMS § 93 lg 1 sätestab, et ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab küll, et juhul, kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine, tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega. Sellisel juhul käsitatakse ostuhinda võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kuna käesoleval juhul on kaks sissenõudjat, kellest üks tegi parima pakkumise, tuleb enampakkumise tulem (ostuhind) jagada kahe sissenõudja vahel proportsionaalselt nagu kohus eespool käsitles. Seetõttu peab parima pakkumise teinud sissenõudja, Lõunalaenud OÜ tasuma täiturile teise sissenõudja osa. Kuna sissenõudja, kes on enampakkumise kontekstis ostjaks, seda ei teinud, tunnistas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks lähtudes TMS § 93 lg 5 ja § 99 lg 1 p 3. TMS § 99 lg 2 kohaselt jääb sisenõudja pandiõigus arestitud varale püsima, seega täitemenetlus jätkub.

Kohus märgib, et ei saa asja lahendamisel juhinduda teise kohtutäituri otsusest, sest ei ole kursis nimetatud täitemenetluse täpsemate asjaoludega. Samuti ei ole avaldaja esitanud teise täituri tasuotsust vaid enampakkumisel saadud tulemi jaostuskava, sest nimetatud asja oli kaks sissenõudjat. Kohus jätab Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti aktile sisulise hinnangu andmata. Kohus juhib kohtutäituri tähelepanu sellele, et täitur ei ole koostanud korrektset tasu otsust, millest nähtuks, millistele tasudele täituril on mingi toimingu tegemisel õigus ja millised on olnud tema kulud menetluses. KTS § 222 lg 1 sätestas, et kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Täitetoimingust teatamise kirjades (t lk 51,55, 60, 66) on märgitud täitemenetluse kuludeks alustamise tasu – mille summat ei ole üldse märgitud, kohtutäituri tasu 55873 krooni (veel 18% käibemaksuga) ja täitekulu 81 krooni. Muudest täitemenetluse dokumentidest ei nähtu mingeid tasusid ega kulusid. Täitetoimiku koopiate hulgas on aga täituri omakäeline kulu ja tasu arvetus (t lk 72 pöördel), kus iga toimingu eest on arvestatud ka tasu ning kajastatud kulud. Samas otsust nimetatud arvestuse aluseleraldi tehtud ei ole. Kohus leiab, et kohtutäitur peab tegema ja esitama otsused tasu ja kulude kohta jooksvalt ka menetluse kestel, sest nimetatud otsustele oli võimalik esitada kaebust KTS § 28 kohaselt. Käesoleval juhul on täitur enampakkumise aktis märkinud, et 29.12.2009.a on tasumata kohtutäituri tasu ja kulud summas 23 425.67 krooni, kuid ei ole sissenõudjale, kes kulud tasuma peab, andnud võimalust seda summat vaidlustada, sest ei ole esitanud tasu otsust. Kohus leiab, et otsus tasude ja kulude kohta tuli ko0stada ja esitada hiljemalt viimasel enampakkumisel, sest muidu on selgusetu, mille alusel esitas täitur ostjale tingimuse tasu ja kulude maksmiseks hiljemalt 29.12.2009.a. Kohus juhib tähelepanu ka, et näiteks KTS § 2522 lg 2 kohaselt tuleb otsus enampakkumise nurjunuks kuulutamise eest lisatasu saamiseks väljastada võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu. Samas ei käsitle kohus käesolevas menetluses kohtutäituri tasu ja kulude suurust, sest kaebus ei ole esitatud nimetatud asjaolude kohta. Kohus juhib eelpool toodule vaid kohtutäituri tähelepanu, sest võib olla rikutud isikute kaebeõigus. Kohtutäitur peab täiteasja edasisel läbi viimisel koostama korrektsed tasu otsused. Menetluskulud jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lähtudes nimetatud sättest ja asjaolust, et kohus avalduse rahuldas, jätab kohusmenetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.