Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-8) 24.04.2009 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Leevi Räbin SK Mounting OÜ-ga 25.09.2008 töölepingu tööle asumiseks ehitustöölisena. Leping oli tähtajaline, tähtajaga kuni 25.02.2009. Palk lepingu p-i 8 alusel oli 135 NOK-i tunnis. Hageja palk kanti üle hageja elukaaslase M.T. kontole. Töötasu sai hageja 2008 septembris netosummas 7425 NOK-i ehk 11 423 krooni, oktoobris 8819 NOK-i ehk 15 491 krooni. Alates novembrist 2008 kuni töölepingu lõppemiseni 25.02.2009 ei ole kostja hagejale palka maksnud. Hageja palganõue kostja vastu on 112 216,40 NOK-i ehk 177 896 krooni. Lõpparvena maksis kostja hagejale 11.03.2009 puhkuse kompensatsiooni 5182 krooni, saamata on 13 974,12 krooni. Lõpparve maksmisega viivitas tööandja üle ühe kuu ning tal tuleb maksta hagejale hüvist ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 38 387,70 NOK-i (1273,59 NOK-i päevas × 30 päeva) ehk 67 225 krooni. Hageja lisas tõenditena koopiad 25.09.2008 töölepingust (inglisekeelne versioon) (tl 9-11), palga arvestusest (tl 12), puhkusetasu arvestuse (tl 13), Krediidiinfo väljatrüki SK Mounting OÜ kohta (tl 14), väljavõtte M.T. pangatehingutest ajavahemikul 24.09.2008-24.03.2009 (tl 15). Kostja vastus hagile (tl 25-30) Kostja hagi ei tunnistanud.

lepingu lõppemist või oleks esitanud kostjale lõpparve tasumise nõude ja kostja ei ole seda seejärel 5 päeva jooksul tasunud. Antud juhul ei esine kumbagi asjaolu.

järelvaatajalt kinnitus, kes kui palju on tööpäevi täitnud. Leevi Räbinile on märgitud alates 22.10.2008 nullid, mis näitab, et Leevi Räbin enam tööl ei käinud. Kohtuistungil esitas kostja esindaja tõenditena SK Mounting OÜ oktoobri-, novembri-, detsembri- ja jaanuarikuu tööajagraafikud ja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.02.2009-20.04.2009 kohta (tl 6572). Vastavalt hageja taotlusele esitas kostja töölepingu eestikeelse tõlke (tl 77-81). Hageja vastuse täiendus (tl 86-87) Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt töötati perioodiliselt, kuus nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Toimub summeeritud tööaja arvestus perioodipikkusega kaks kuud. Lepingu kestel kolm perioodi: 24.09-04.11.2008, 19.11-30.12.2008 ja 14.01.-25.02.2009. Nendel aegadel tehtud tundide jagamisel vabadele päevadele tuleb kahel esimesel perioodil 165, viimasel 170 tundi kuus. Palgaarvestuse kohaselt on kostjal saamata (bruto)palk 189 660 krooni (109 211 NOK), puhkusetasu 13 974,12 krooni (7826,27 NOK), hüvitis 67 225 krooni (38 207 NOK), kokku 270 859,12 krooni (155 244,97 NOK). 01.02.2010 kohtuistung (tl 98-102) Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt töötasid nad hagejaga koos ühes brigaadis. Leevi Räbin asus samal päeval tööle kui nemadki. Leevi oli eelnevalt koju saadetud. Väidetav põhjus oli, et müüs alkoholi. R.K. tuli objektile ja ütles Leevile, et seni kuni asja uuritakse, kes müüs ja mida, peab ta koju minema. Leevi korjas oma tööriistad kokku ja läks ära. Hagejat rohkem nad seal tööl ei näinud ja alkoholi kohta uurimine kuidagi nagu vaibus. Puhkasid graafikujärgselt - 6 nädalat kohapeal tööl ja 2 nädalat kodus puhkusel. Kodusolek, 2 nädalat, ei olnud tasustatud. Norras Eesti poolne esindaja oli R.K. ja oli lisaks neli brigaadijuhti vastavalt valdkonnale. Tunnistaja ja A.S. olid juures, kui Leevi Räbinile anti korraldus töölt lahkuda. Töölepingute lõpetamisega ja graafikute sõlmimisega kes tegeles, siis tunnistajale andis lepingu allkirjastamiseks R.K. ja graafikud tulid samuti temalt. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt töötasid nad Leevi Räbiniga koos Norras. Leevi Räbini töötamise lõpetamisest tunnistaja teab, et ükspäev talle öeldi, et lahkugu objektilt. Oli seotud mingi süüdistusega seoses alkoholi müügiga. Tunnistajale jäi Leevi Räbini lahkumisel mulje, et lahkub, kuni tehakse kindlaks, kes alkoholi müüs. Kohapeal otsene ülemus, kes töökäske jagas, oli R.K.. Tunnistaja kinnitusel viibis ta ise juures, kui R.K. sisse astus ja palus Räbinil asjad pakkida. Kostja likvideerija Reino Soots seletas, et tööleping Leevi Räbiniga lõpetati, kuna isik ei ilmunud enam tööle. SK Mounting OÜ-s sõlmis ja lõpetas töölepinguid tema, ehkki töölepingud olid tähtajalised ja lõppesid automaatselt. Leevi Räbinil oli veel 3 päeva tööaega, kui ei ilmunud tööle ja ka hiljem ei ilmunud tööle. Ehitajate puhul 2-3 päevased nihked on paratamatus. Reino Soots helistas talle, ühendust ei saanud ja võttis objektile uue inimese asemele. Ei küsinud kellegi käest seletusi, sai ainult infot kohapealt, et isik ei ole tööle ilmunud. Et töölepingut lõpetada, siis esiteks ei saanud inimest kätte, ei saatnud elukohta mingit kirjalikku teatist ega määranud distsiplinaarkaristust. Norras Reino Soots ei olnud kohapeal, käis kahe nädala jooksul korra. Olid tiimipealikud, kes andsid töötajatele korraldusi ja kontrollisid töö kvaliteeti. Talle andis infot R.K., et Leevi Räbin ei ole tööle ilmunud. SK Mounting OÜ on registreeritud Norra maksuametis, maksud makstakse seal. R.K. ei omanud volitusi läbi viia distsiplinaarjuurdlusi ja määrata distsiplinaarkaristusi. Tavapäraselt vormistati töölepingu lõpetamine lihtkirjalikult. Hageja esindaja märkis, et töölepingut ei lõpetatud ja tööandja on kohustatud töötajale palka maksma. Töötaja ei saanudki arvata, et K ei olnud tööandja sealne asjaajaja. On tõendatud, et Leevi Räbin saadeti koju ootama. Kostja esindaja ei vaidlustanud hageja esitatud töötasu arvestust, kui hageja oleks olnud tööl kuni töölepingu lõppemiseni. Riigikohtu lahendis on leitud, et tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest, kui on tõendatud, et tööandjal on tööd anda, kui töötaja oleks tööle ilmunud. On tõendatud, et tööandjal oli tööd pakkuda ja töötaja töö mittetegemine oli tingitud töötajast endast. 4(8)

Kohtule esitatud kohtukõnes (tl 95-97) leiab kostja esindaja lisaks kirjalikus vastuses märgitule, et kuna hageja ise kinnitas, et alates 22.10.2008 ei ole ta tööd teinud, siis on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjal tööandjana oli hagejale tööd pakkuda. Hageja ei ole tõendanud, et teda ei ole kindlustatud tööga või et tööandja oleks rikkunud muid töölepingu tingimusi. Kostja esitatud tõenditega ja antud ütlustega on tõendatud, et tööandjal oli tööd pakkuda ning et tööandja volitatud esindaja ei ole andnud korraldust töölt lahkuda. Hageja ütlused tööga kindlustatuse kohta on vastuolulised, hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige või juhatuse volitatud isik oleks takistanud hagejal töökohustuste täitmist või palunud töölt lahkuda. Puhkuse hüvitise nõude osas leiab kostja, et kui isegi asuda seisukohale, et kostja ei ole kindlustanud hagejat tööga, ei ole vastavalt töölepingule hagejal õigust puhkuse hüvitisele, kuna vastavalt töölepingule oli hagejale ettenähtud puhkus 14 päeva iga kuuenädalase töötsükli järel. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja ei täitnud tööülesandeid alates 22.10.2008, siis tuleks arvestada lepingus kokkulepitud graafikut, mille kohaselt töösuhte lõppemise ajaks viibis hageja puhkusel kokku rohkem kui 28 kalendripäeva, mis oli fikseeritud töölepingus iga-aastaseks puhkuse kestvuseks. Arvestades, et hageja tööleping oli sõlmitud määratud ajaks, kestvusega kuus kuud, oli hagejal õigus saada kokku puhkust 14 kalendripäeva. Seega oli töölepingu tähtaja saabumise ajaks hageja kasutanud rohkem puhkust, kui lepingus kokku lepitud ning hüvitise saamiseks puudub hagejal õiguslik alus. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

korraldused olid seotud tööandja majandustegevusega. Eeltoodust tulenevalt vastutab SK Mounting OÜ R.K. käitumise eest kui oma käitumise eest ning Leevi Räbini lahkumist ei saa pidada omavoliliseks, kuna ta täitis oma arusaama järgi tööandja (esindaja) korraldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hageja tugines palga nõudes Palgaseaduse (PalS) § 18 lg 2 sätestatule, mille järgi kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Kohtu arvates on osutatud säte kohaldatav näiteks olukorras, kus tööandja ei ole andnud töötajale tööülesande täitmiseks vajalikku teavet või ei kindlustanud töötajat töövahenditega. Käesoleval juhul leiab kohus tunnistajate ütluste („seni kuni asja uuritakse“) ja hageja seletuse põhjal, et R.K. kõrvaldas Leevi Räbini töölt distsiplinaarasja menetluse ajaks TLS § 55 p 10 järgi. Viidatud sätte kohaselt tööleping peatub ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks. Tulenevalt TLS § 54 lg 1 tähendab töölepingu peatumine töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Tulenevalt TLS § 57 on tööandjal õigus kõrvaldada töötaja töölt distsiplinaarasja menetluse ajaks, säilitades selle aja eest töötajale keskmise palga. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt alkoholi kohta uurimine kuidagi vaibus. Kohus leiab, et kuna Leevi Räbinit distsiplinaarmenetluse lõpetamisest ei teavitatud, samas ei määratud talle ka distsiplinaarkaristust, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt Leevi Räbini kasuks välja keskmine palk alates 22.10.2008 (k.a) kuni töölepingu tähtaja lõpuni 25.02.2009. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 2 lg 2 teise lause kohaselt kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka. Määruse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga. Leevi Räbinile maksti ajavahemiku 25.09.2008-21.10.2008 eest töötasuna (netopalgana) 38 446 Eesti krooni (tl 15). Ajavahemiku 25.09.2008-21.10.2008 kalendaarseks tööpäevade arvuks on 27. Seega on keskmiseks netopäevapalgaks 1423 krooni ja keskmiseks netopalgaks ajavahemikul 23.10.200825.02.2009 (7+20+20+21+18=86 tööpäeva) 122 378 krooni. SK Mounting OÜ-lt tuleb hageja kasuks seega välja mõista netopalgana 122 378 krooni (brutopalgaks arvutatuna 149 096 krooni; tulumaksumäär 17,92% (tl 86)).

Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr 278 „Puhkusetasu arvutamise kord“ § 2 lg 2 esimese lause kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamise aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe oli nimetatud ajavahemikul peatunud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik. Leevi Räbinil oli kostjaga töösuhe alates 25.09.2008 kuni 25.02.2009, millest ajavahemiku 25.09.200821.10.2008 eest maksti talle palka 38 446 Eesti krooni ja distsiplinaarasja menetluse ajaks pidi olema tagatud keskmine palk summas 122 378 krooni. Seega on Leevi Räbini teenitud palgaks kokku 160 824 krooni ja keskmiseks päevatasuks 1079 krooni (160 824 : 149 kalendripäeva). „Puhkusetasu arvutamise korra“ § 4 lg 2 järgi võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Leevi Räbini töösuhe kestis viis kuud, seega on tal õigus hüvitisele kaheteistkümne kasutamata puhkusepäeva eest (5/12 28 päevast) summas 12 948 krooni. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et töösuhte lõppemise ajaks viibis hageja vastavalt tööajagraafikule (so iga kuuenädalase töötsükli järel kaks nädalat puhkusel) puhkusel kokku rohkem kui 28 kalendripäeva, kuna tunnistajate R.K. ja A.S. kinnitusel olid nimetatud puhkused ette nähtud palgata puhkustena. Eeltoodust tulenevalt tuleb SK Mounting OÜ-lt hageja kasuks välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest 7766 krooni (12 948 krooni – tasutud hüvitis 5182 krooni).

Arvestades seda, et Leevi Räbini töölt kõrvaldamisest oli möödunud üle kolme kuu, so ta ei jäänud alles alates 26.02.2009 töölt ära, siis võis tööandja mõistlikult eeldada, et hageja ei soovi töösuhte jätkamist pärast 25.02.2009. Sellisest arusaamast tingituna käsitles ka kostja ise hagejal saadaolevaid rahasummasid lõpparvena (tl 74, 101). Siit tulenevalt puudus otsene vajadus hoiatada tööandjat täiendavalt töölepingu lõpetamise soovist. Samuti selgitas kostja ise, et lõpparve maksti 11.03.2009, maksed tehti kõigile ühiselt ning maksete tegemine sõltus Norrapoolsest raha laekumisest, Norrapoolne esindaja kinnitas tehtud töötunnid, seetõttu viibis 13 päev (tl 74). Seega ei tinginud lõpparvega hilinemist ainuüksi hageja tegevusetus. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et kuna tööandja viivitas lõpparve maksmisega 14 päeva (26.02.2009 kuni 11.03.2009), siis on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja keskmine palk üksnes viivitatud päevade eest kokku summas 19 922 krooni (keskmine netopalk 1423 krooni × 14 päeva).

Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.